Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Júnis Emre – túrki álemine ortaq tulǵa

2021 jyldyń 10 sáýir 2021 16:48

NUR-SULTAN. QazAqparat – ıÝNESKO uıymy 2021 jyldy belgili dinı qaıratkerler, sopylyq ilimdi taratýshylar Qajy Bektash, Júnis Emre jáne Ahı Evran jyly dep jarııalady.

Júnis Emre men Ahı Evran Qajy Bektashtyń izin jalǵaǵan shákirtteri bolyp sanalady. Biz osy úshtiktiń ishinde Júnis Emre týraly az-kem maǵlumat bermekpiz.

Din qaıratkeri sopylyqty nasıhattaýmen qatar, túrik jáne jalpy túrki ádebıetiniń damýynda jarqyn iz qaldyrdy. ıÝNESKO kórnekti tulǵanyń týǵanyna 750 jyl tolýyna baılanysty 1991 jyldy Halyqaralyq Júnis Emre jyly dep jarııalaǵan bolatyn. Al bıyl 2021 jyldy onyń qaıtys bolǵanyna 700 jyl tolýyna oraı Júnis Emre jyly dep jarııalap otyr.

Júnis Ál Ǵarip degen laqap aty bar Júnis Emre 1240 jyly (keıbir málimetter boıynsha, 1238 jyly) Eskıshehır (Túrkııadaǵy qala) mańyndaǵy Sarykóı qonysynda dúnıege kelgen. Túrkııanyń eń tanymal halyq aqyndarynyń biri bolyp sanalady. Ol sondaı-aq áıgili sopy boldy, onyń óleńderi jasyryn maǵyna men kóptegen nusqaýlarǵa toly. Aqyn 1321 jyly kóz jumdy.

Júnis Emre 13-ǵasyrdaǵy kórnekti parsy aqyny jáne teolog Djalaladdın Rýmı sııaqty áıgili sopylardyń shyǵarmashylyǵyna qatty qyzyqty. Ol sonymen birge, Anadolydaǵy sopylyqtyń jetekshi ókili boldy. Biraq úlken tanymaldyq pen dańqqa qaıtys bolǵannan keıin ǵana qol jetkizdi. Halyq ony bul kezde áýlıe dep ataı bastady.

Onyń ásirese eski túrik tilinde nemese anadoly túrikshesinde jazýy ulty úshin úlken eńbek edi. Aqynnyń óleńderinen onyń óz ýaqytynda jaqsy bilim alǵanyn, sol ǵasyrdyń ǵylymı jetistikterin túsingenin, parsy jáne arab tilderin ana tilimen qatar meńgergenin kórýge bolady.

Joǵaryda aıtylǵandaı, Júnis Emre «beıtanys» degen laqap atqa ıe boldy jáne muny jas kezinen bastap tereń oılaýǵa yqpal etetin jalǵyzdyqty qalaıtyndyǵymen túsindiredi. Onyń dúnıetanymyna sol kezdegi oqıǵalar – Anadolyǵa jasalǵan mońǵol shapqynshylyǵy, túrikter men mońǵoldar arasyndaǵy shaıqastar, ol shaıqastardan kelgen asharshylyq pen kúıreý áser etse kerek. Júnis Emreniń óleńderinde adamnyń Qudaımen qarym-qatynasy, jalpyadamzattyq qundylyqtar, adamdar men áleýmettik álem arasyndaǵy qarym-qatynas týraly jıi aıtylady. Al bul taqyryptyń bári sopylyq oıdyń negizi bolyp sanalady.

Túrikterde Júnis Emreniń Bektashı sopylyq ordeniniń negizin qalaýshy Qajy Bektashpen qalaı tanysqany týraly áıgili ańyz bar. Birde Júnistiń týǵan aýylynda egin qýrap, adamdar ashtyqqa ushyraı bastaıdy, aqyn jergilikti dárýishke azyq-túlik suraı keledi. Oǵan jolyqqan Qajy Bektashke azyq-túliktiń ornyna bata beredi. Biraq Júnis Emre oǵan bata emes astyq kerek ekenin aıtady. Bul oqıǵa úsh ret qaıtalanady. Aqyry oǵan bıdaı berip, úıine qaıtarady. Qaıtyp kele jatyp Júnis Emre óziniń qateligin túsinip, dárýishke qaıtyp kelip, bata suraıdy. Qajy Bektash oǵan múmkindikti jiberip alǵanyn, biraq óziniń Taptýk Emreden bata alýǵa bolatynyn aıtady. Osylaısha Júnis 40 jyl Taptýktan ilim úırenip, sopylyqty ıgeredi jáne sopylyq mazmundaǵy týyndylaryn dúnıege ákeledi.

Ol ilim úırenýde de, shyǵarmashylyqta da úlken jetistikterge jetti. Sonyń arqasynda onyń eńbekteri keń taralyp, keıingi túrik sopylaryna úlken áser etti. Sonymen qatar, J. Emreniń óleńderi túrik aqyndaryn jyldar boıy, ásirese 20-shy ǵasyrdaǵy Túrkiniń jandanýy kezinde qatty shabyttandyrdy.

Júnis Emre áli kúnge deıin ártúrli elderde tanymal. Ázerbaıjannan Balqanǵa deıingi birneshe memleket aqynnyń qabiri óz aýmaǵynda jatqanyn aıtyp talasady.

Júnis Emreniń óleńderi, ádette, «Dıvan» dep atalady. Onyń óleńderi Ál-Fatıh kóshirmesi, Osman ımperııasynyń Nur kóshirmesi, ıAhııa Efendıdiń kóshirmesi, Karman kóshirmesi, Balıkesır kóshirmesi, Mysyrdyń Nııazı kóshirmesi, Býrsa kóshirmesi arqyly urpaqtan-urpaqqa jetip otyrdy. Júnis Emre túrik ádebıetine mıstıtsızm stılin ákeldi. Tereń sezimderdi qarapaıym kórinistermen beıneleıtin bul stıl qıyn jáne tereń mándi sopylyq uǵymdardy tujyrymdaýǵa múmkindik berdi. Ásirese onyń óleńderi eski túrik tilinde jazylǵandyqtan sopylyq ilimdi óz zamandastaryna túsinikti etip jetkizdi. Júnis Emre óleńderiniń taǵy bir ereksheligi – mýzykamen jaqsy úılesedi. ıAǵnı bir estigennen este jaqsy saqtalady. Aqyn óleńderine arnalǵan ánder ınternette tolyp tur.

1208 jyly ol dinı keńester men nusqaýlarǵa qurylǵan 573 bólimnen turatyn «Rısala an-Nasıh» kitabyn jazdy.

Búginde qoǵam qaıratkeriniń shyǵarmashylyǵy men tulǵasy keńinen tanymal. Onyń óleńderi kóptegen tilge aýdarylǵan. 2015 jyly kógildir ekranǵa alǵash ret shyqqan rejısser Kýrshat Ryzbazdyń «Júnis Emre: mahabbat joly» atty toptama aqynnyń ómirine arnalǵan. Serıal túrli tilde dybystalǵan jáne ınternette de qoljetimdi.

2007 jyly Júnis Emre atyndaǵy qor quryldy. Ol búginde túrik tili men ádebıetin, óneri men mádenıetin nasıhattaý, túrik tilin úırengisi keletinderge sheteldikterge kómektesý, Túrkııa men basqa elder arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtý isterine eleýli úles qosyp otyr.

Qordyń quramyndaǵy Júnis Emre ınstıtýty Túrkııa mádenıetin ilgeriletý úshin túrli elderdegi ókildikterinde til kýrstaryn, mádenı jáne kórkemdik is-sharalardy uıymdastyrady. Sondaı-aq, osy baǵyttaǵy ǵylymı jumystardy qoldaıdy. Osyndaı 60-qa jýyq ókildiktiń biri Qazaqstanda jumys istep tur.


Avtor Esimjan Naqtybaı
Basty sózder: Túrki elderi, Qoǵam,
Joǵary qaraı