Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Zaǵı Tastanbekqyzynyń Alash jaıyndaǵy bir áńgimesi...

2019 jyldyń 21 qyrkúıek 2019 10:52

NUR-SULTAN. QazAqparat - Rýhanı qasıetterdi berik ustanyp, qasterlep saqtaýdyń úlgi - ónegesin kórsetýshi, aıryqsha adam – rýdyń nemese aýyldyń jasy úlken aqylman aqsaqaly bolǵan. Sebebi ol sol aýmaqtyń kózi tiri aqylmany men ustazy. Al ol ómir tiregi ǵana emes, ómirdiń ózi áıel – ana bolsa, qazaq tarıhynda kóp kezdesetin ańyzǵa bergisiz oqıǵalardyń shyn ekendigine dálel.

Shyǵys halyqtarynyń arasynda, jalpy musylman elderinde áıel zatyn bólekshe baǵalaıtyn, qaryndasty qatty qasterleıtin halyqtyń biri de biregeıide – bizdiń qazaq halqy. Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» maqalasynda boıymyzdaǵy osy qasıetterdi damytyp, órkenıetti memleket, eńseli el qataryna qosylýǵa belgilegen mynandaı joldar bar: «rýhanı jańǵyrý ulttyq sananyń túrli polıýsterin qıynnan qıys­ty­ryp, jarastyra alatyn qudiretimen mańyzdy. Bul – tarlan tarıhtyń, jasampaz búgingi kún men jarqyn bolashaqtyń kókjıekterin úıle­simdi sabaqtastyratyn ult jadynyń tuǵyr­namasy. Men halqymnyń taǵylymy mol tarıhy men erte zamannan arqaýy úzilmegen ulttyq salt-dástúrlerin aldaǵy órkendeýdiń berik dińi ete oty­ryp, árbir qadamyn nyq basýyn, bolashaqqa senim­men bet alýyn qalaımyn».

Osy oraıda ótken ǵasyrdy kózben kórgen Zaǵı Tastanbekqyzynyń ǵumyry – oshaǵymyzdyń uıtqysy, bereke – birligimizdiń altyn dińgegi, ulttyq dilimizdiń dánekeri ekendigine kózimiz jetedi. Óz qolymmen jazyp alǵan ómirbaıandyq dereknamany nazarlaryńyzǵa usynamyn.

«…15 jasymda kúıeýge berdi. Ákem Jańbyrshynyń ataqty baıy, bıi qalyńmalǵa satty. Qarańǵylyq pen nadandyq qoı. Áıel teńdigi joq 1920 jyl. Oqyǵan qazaqtar tatardan qatyn alatyn. Qazaqtyń qyzy bala taýyp, qazan-oshaqqa jaralǵandaı zaman edi. Sol pátýásiz jıyp tergen mal men baılyqtyń qaıyry bolmady»,-deıtin ájem Zaǵı Tastanbekqyzy (1905-2001jj). Ómirde eshnárse iz-túzsiz ketpeıdi. Ótken jolyn jetik biletin halyq qana keleshegin baǵamdaı alady. Baǵzy zamanda babalarymyz balbaltastarǵa oıyp, qashap jazyp ketkendeı, óz Otanyń, bul dúnıedegi qorǵanyń men tiregiń bolmasa – taǵdyryń tamyrsyz, turlaýsyz qańbaq sııaqty»-, dep kózben kórgenderin jalyqpaı aıtýshy edi marqum Zaǵı ájemiz.
Sol asharshylyq jyldary Qazaq halqy buryn-sońdy álem tarıhynda kezdespegen joıqyn repressııaǵa ushyrady. Tarıhtyń sol bir qatygez kezeńinde ultymyzdyń jartysyna jýyǵy qyryldy. Zııalylarynyń basyna zaýal kún týdy. Jubaıy Alash áskeriniń qatarynda soǵysqan. Sol soǵysta alǵan jaraqattan 1933 jylǵy Náýbette qaıtyc bolady. Osy asharshylyq kezinde el Qytaıǵa aýa kóshedi. Jappaı ashtan qyrylady. Náýbet aıaǵy zulmatqa ulasady. Adamdy adam jegen topalań taǵdyr adamdardy azǵyn etti. Bir ýys bıdaı úshin kisi óltirý ǵadetke sińip, 1937 jyly sol asharshylyqtan aman alyp qalǵan jamaǵaıyny «halyq jaýy», dep aryz túsirip, 4 jylǵa stalındik túrmege jabylady. Soǵys kezinde áskerı zavodta isteıdi. Soǵan qaramastan balalaryn jetkizedi.

...1997 jyl. Aqyn, sazger, ánshi Áset Naımanbaevtyń Shyǵys Qazaqstan oblysy Úrjar aýdanyna qarasty Maqanshy aýylyndaǵy murajaıyn aralap júrgenimde kózim bir kónergen fotosýretke tústi. Sýrette Alashtyń atpal azamattary Ahmet Baıtursynov pen Mirjaqyp Dýlatovty ortaǵa alyp fotoǵa túsken bir top adamdar arasynda Ásetpen birge basyna bórik kıip, shapan jamylǵan dala qazaqtary da bar eken. Sýret tarıhyn bilmek bolyp murajaı dırektory Razýev Ábendi áńgimege tarttym. - Bul sýret 1918 jyly mamyr aıynda Ahmet Baıtursynov pen Mirjaqyp Dýlatov bastaǵan bir top Alash arystarynyń Sháýeshek qalasyna kelgen sáti. Estýimshe bul fotosýret sol kezdegi Alash úkimetiniń barlyq ortalyq gazetteri men jýrnaldaryna basylǵan,- dedi murajaı dırektory. Odan ári qazbalap surap kórip edim Áben jarytyp eshteńe aıtpady.

Aqań men Jaqań Arqadaǵy Torǵaı dalasynan at aryltyp Qytaıdaǵy Sháýeshekke nege keldi? Sonaý alys jerge saparlaýdyń bir maqsaty boldy ma? Osy bir saýaldar kókeıde qonaqtap, jatsam-tursam oıyma oralǵy bola berdi. Bala jasymda, ol kezde 10-11 shamasynda bolýym kerek, ájem Tastanbekqyzy Gúlzaǵı kúıeý balasy Ajyhanuly Dastarhanmen kezdese qalsa, Alash arystary jaıly áńgimeleıtin. Sybyrlasyp, árıne. Onda mán berdik pe, keıin ǵoı, es bilgesin «Alash» uǵymyn uqtyq. Sol bala kúngi estigenderimdi tiriltpek oımen 92 jasty alqymdaǵan ájem Gúlzaǵıdy áńgimege tarttym. Ájem, biraz jasqa keldi demeseń, áli de tyń, adam tanıdy. Aıtar áńgimesi de anyq.

-Áje, siz baıaǵyda, kúıeý balańyz Dastarhanmen Alash jaıynda jıi áńgime qozǵap, ońasha qalǵanda yńyldap «Arǵy atam Er Túrik» dep bastalatyn Alash Ordanyń ánuranyn da aıtýshy edińizder. Sol esińizde me?,-dedim.

Ájem, biraz únsiz qaldy da, sosyn: - Áı, júgirmek, bala bolsań da bizdiń áńgimeni qulaǵyńa quıyp alǵan ekensiń ǵoı,-dep sál jymyıǵandaı boldy. Men qýana kettim, umytpaǵan eken,-dep qoıam ishimnen. Biraq, ájem áńgimesin tez bastaı qoımady. Janaryn tómen jiberip, biraz oılandy. Men, taǵatsyzdana bastadym, biraq oıyn buzbaýǵa tyrystym. Kenet, ájem yńyldaı jóneldi:

Arǵy atam Er túrik,

Biz qazaq elimiz!

Samal jel, salqyn bel

Saryarqa jerimiz.

Násip, násip jan-aı,

Janymyzda qurban-aı

Bas baıladyq, bel býdyq,

Bostandyqtyń jolyna-aı.

Qatelespesem, «Alash» ánuranynyń sózi osylaı bolýy kerek, umytyp qalyppyn,-dedi de, áńgimesin ári qaraı jalǵady.

- Men 1920 jyly 15 jasymda atań Sadyqqa turmysqa shyǵyp, Qojaqul eline kelin boldym. Ol kezde Sadyq 36 jasta edi, birinshi áıeli qaıtqanyna jyl tolypty. Menimen qatarlas Dánehan degen qyzy bar eken. Estýimshe ol óz balasy emes, jaqyn aǵasy Býrahannyń qyzy, bular baýyryna basypty. Biz otaý qurǵasyn kóp uzamaı jańaǵy Dánehan sol eldegi Dastarhan degen jigitke turmysqa shyqty. Aqkóńil, jomart Dastarhan bizge qatty baýyr basty. Atań Sadyq saıatshylyqty jaqsy kórýshi edi. Sonyń ańǵa minetin aty men túlki-qoıanǵa salatyn tazysyn kúıeý balamyz ıemdenip aldy. Jan balasyna ustatpaıtyn besatar myltyǵyn da Dastarhannyń ıyǵynan kóretin boldyq. Biraq Sadyq onyń betin qaqqan joq. Birde kúıeýimnen : -Myna besatardy qaıdan aldyń, mundaı qarýǵa kez kelgen qazaqtyń qoly jete bermeıdi ǵoı,-dep suraǵanym áli esimde. Sonda Sadyq: «Men 1918 jyly osy Qojaqul elinen jasaqtalǵan Alash júzdiginiń qatarynda sarbaz boldym. Áskerimiz Pıhot qyrǵyn oqıǵasynan keıin tarady da, biz elge qaıttyq. Qanaǵat degen bolys qarýlaryńdy joǵaltpańdar, ózderińmen birge bolsyn dep buıyrǵan, sodan qalǵan dúnıe ǵoı», - dedi.

«Alash áskerine qaıdan tap boldyń?»,-degenimde ol myna áńgimeni aıtty.

1918 jyldyń mamyr aıy bolatyn, mal tóldep bolyp, endi jaılaýǵa kósh túzeıin dep otyrǵanbyz. Ol kezde men Qaraǵash bolysy bıler keńesiniń tóraǵasy edim. Bolysymyz Qanaǵat- qarakereı Qabanbaı batyrdyń besinshi urpaǵy. Bir kúni bolystan shabarman kelip, Sháýeshekke Alash Orda úkimeti basshylarynyń biri Ahmet Baıtursynov pen Mirjaqyp Dýlatov bastaǵan bir top Alash arystarynyń at basyn tiregenin habarlady. Sol jerde ótetin úlken jınalysqa bolysymyz Qanaǵat qatysady, janyna sen de eresiń. Erteńnen qalmaı bolystyń mekenine kel,-dedi shabarman jigit. Erteńgisin bolystyń aýylyna barsam, eldiń ıgi jaqsylary osynda júr. Bári jolǵa jınalǵan. Tús aýa qytaıdaǵy Sháýeshekke jol tarttyq. Sháýeshek bizdiń jerden qashyq, jaramdy atpen eki kúnshilik jol. Jolda Emilge qonyp, taǵy bir kún toqtamaı jol júrip, keshkilik Baqtyǵa at sýyttyq. Úshinshi kún degende Sháýeshekke jettik. Barsaq, biz jınalatyn jer patshalyq Reseıdiń konsýldyǵy ornalasqan úı eken. Bizdi sol jerdegi Naıman jáne Qara Kereı rýynyń basshylary Tańǵyt, Qojaq, Temirbek, Tileshi, Nurtaza, Úkirtaılar qoshemetpen qarsy alyp, Naıtahmet qojanyń meımanhanasyna ornalastyrdy. Búgin tynyǵyńdar, erteń tańerteń konsýldyqtyń úıinde jınalys, sonda júzdeseıik,-dedi olar. Erteńine aıtqan jerine bardyq. Qaraqurym halyq, Sháýeshektiń qarataıaq zııalylarymen birge tatar-ózbek saýdagerleri, dúngen, uıǵyr jurtynyń ókilderi de jınalypty. Naımandar men kereıler arasynda Qydyr jáne Mamyrbek tóreler de júr. Jıyndy qysqasha sózben ashqan Ahmet Baıtursynov, sóz kezegin Mirjaqyp Dýlatovqa berdi. Jaqań 1917-shi jyly jeltoqsanda Orynborda ótken búkil qazaq sezinde kóterilgen máselelerdi alǵa tartty. Onda Alash orda úkimeti qurylǵanyn, Kúnbatysta jáne Jympıtyda Jahansha men Qalel Dosmuhamedovtar Alashtyń «Oıyl» atty ásker polkyn jasaqtaǵanyn aıtyp, endi ózderiniń Jetisý men Tarbaǵataıda sondaı bir atty polk qurý maqsatynda kelgenderin jetkizdi. Ár bolystan erikti júz adam atqa qonýy tıis. Qarý-jaraq pen kıimdi Ombydaǵy Kolchak áskeri bóletin bolypty. Qazaq avtonomııasyn qurý arqyly bolshıvıkter enshilep ketken jerlerdi qaıtaryp alý kerektigi kózdelip otyr eken. Mirjaqov Dýlatovtan keıin jerlesterimiz Ǵalymjan Mársekov, Árip Táńirbergenov, Otynshy Áljanovtar shyǵyp sóılep, qalyń el atynan Baıtursynov pen Dýlatovty qoldady. Batyr baba rýhyn sóndirmegen Qara Kereı Qabanbaı urpaqtary arasynda 1916 jyly qara jumysqa alynyp, orystyń tili men syryn uǵyp qaıtqan jigitter jetkilikti edi, olar bir atty polk qurýǵa kelisti. Ózge bolystan da jigitterdiń atqa qonatyny belgili boldy. Jınalystan soń on eki bolys Qara Kereıden 12 júzdik jáne Sháýeshektegi dini bir dúngennen 1300-deı adam jınalyp atty ásker jasaqtalatyn bolyp ýaǵdalasty. Oǵan Otynshy Áljanov basshylyq jasaıtyn boldy. Al, Semeı qalasynda júrgiziletin áskerı jattyǵý sharalary patsha armııasynda bolǵan Qazı Nurmuhambetovke júkteldi. Bizdiń Qojaqul elinen de bir top jigit atqa qondyq. 1916-shy jyly aq patshanyń úkimimen qara jumysqa alynǵan Tóleýbaıuly Qaıratbek, Emilbaıuly Omarǵalı jáne men júzbasy bolyp taǵaıyndalyp, mamyr aıynyń aıaǵynda Semeı qalasyna júrip kettik. Onda úsh aı ásker ónerin úırenip, qyrkúıektiń basynda elge qaıttyq. Qanaǵat bolystyń mekeni bolǵan Qaraǵashta joǵarydaǵy úsheýimiz ózimizdiń elden jasaqtalǵan júzdikti taǵy da jattyqtyrýǵa kirisip kettik. Jeltoqsannyń basynda Semeıden Alash úkimeti tarapynan taǵaıyndalǵan eskadron komandırleri Kenesary men Kerimbaı kelip, bizdiń daıyndyǵymyzdy qanaǵattanarlyq dep taýyp, qarý-jaraq, oq-dári, áskerdiń qystyq jáne jazdyq kıimderin úlestirdi. Qara Kereıdiń basqa rýyndaǵy Týma, Baıǵana, Syban, Dáýlen júzdikteri de tolyq áskerı daıyndyqta turdy. 1919 jyldyń basynda Otynshy Áljanovtan Aıagóz jaqqa kelý týraly buıryq jetti. Sýyt júrip sonda bardyq. Bolshevıkterge qarsy soǵysý úshin Jetisýǵa baratynymyz belgili boldy. Sondaǵy soǵysta jaralanyp, men elge oraldym. Myna qarý sodan qalyp edi,-dedi Sadyq. 1918-shi jyly Ahmet pen Mirjaqyptyń Sháýeshekke barý maqsaty osy eken. Jınalys ótkizý úshin patshalyq Reseıdiń Sháýeshektegi konsýldyǵynyń beldi qyzmetkeri oryssha, qazaqsha, qytaısha oqyǵan jerlesimiz Árip Táńirbergenov Qytaı úkimetiniń ruqsatyn alypty. Dinı saýatty Áriptiń yqpalymen bizdiń áskerdiń quramyna dúngen júzdiginiń jasaqtalýy da kezdeısoq emes. 1920 jyldyń basynda Annenkov áskeri qyzyldardan jeńilip, Qytaıǵa qashqan kezde jasaqtalǵan atty polk taraǵan. Polk komandıri Otynshy Áljanov úsh júzdeı áskermen Tarbaǵataıdaǵy Maqanshyda qorshaýǵa túsedi. Úsh myń adamy bar kyzyl ásker komandıri Mamytov tyqsyra júrip olardy shirkeýge qamap, tirideı órtep jiberedi.

Alash orda úkimetiniń basshylary Stalınmen kezdesip, qazaqqa avtonomııa alýǵa jáne Alash qozǵalysyna keshirim alýǵa kelisken soń, óz erkimen berilgen sarbazdarǵa tıispeý jaıynda nusqaý jasalypty,-dep aıtyp edi atań. Mine, balam, meniń Ahmet pen Mirjaqyptyń Sháýeshekke barǵan saparynan atań Sadyqtan estigenim osy ǵana,-dep Gúlzaǵı ájem áńgimesin aıaqtady.

Joǵary qaraı