Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Ulttyq rýhanı jańǵyrý: Adamı kapıtal resýrsyn ulǵaıtýda jańa múmkindikter jasalady

2021 jyldyń 22 qazan 2021 11:30

NUR-SULTAN. QazAqparat – Elimizde júzege asyrylyp jatqan «Ulttyq rýhanı jańǵyrý» ulttyq jobasy 3 baǵyt, 7 mindet, 21 kórsetkish, 66 aýqymdy is-sharadan turady. Jobanyń negizgi maqsaty – ulttyq kodty saqtap, mádenı biregeılikti jańǵyrtý, ulttyq qundylyqtar men salt-dástúrdi nasıhattaý arqyly – qoǵamnyń mádenı deńgeıin, talǵamyn jáne rýhyn kóterý. Sonymen qatar onda jastarǵa jańa múmkindikter ashyp, olardyń túrli bastamalaryn jan-jaqty qoldaý eskerilgen.

QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaevanyń aıtýynsha, birinshi baǵyt - Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasynda qamtylǵan ıdeıalardyń «Rýhanı jańǵyrý» qundylyqtaryn ary qaraı ilgeriletý .

Osy oraıda memlekettik tildi damytý mindeti jekeleı belgilengen. Jalpy, osy blok boıynsha 38 joba josparlanǵan. Olardyń túpki maqsaty - ulttyń shyǵarmashylyq ári zııatkerlik áleýetin qoldaý men damytý. Bul baǵyttyń ekinshi mańyzdy mindeti – memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtý. Óıtkeni, «ultty saqtaý» degenimizdiń ózi – tildi saqtap, damytý ekeni belgili. Osy oraıda bul máselede birqatar aýqymdy joba qarastyrylyp otyr.

«Atap aıtqanda, memlekettik tildi oqytý boıynsha ınnovatsııalyq ІT-ónimder ázirleý, tanymal anımatsııalyq jáne tanymdyq arnalardy qazaqshalaý, orta bilim berýdiń tilge qatysty baǵdarlamalaryna ózgerister engizý, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdary úshin qazaq tilindegi oqýlyqtar ázirleý sııaqty júıeli is-sharalar bar. Bir sózben aıtqanda, maqsatymyz – qoǵamdaǵy qazaqtildi ortany barynsha keńeıtý, ony turmysta ǵana emes, ǵylym men bilimniń, bıznes pen áleýmettiń tiline aınaldyrý», - dedi mınıstr.

Ekinshi baǵyt - «El Rýhy» dep atalady jáne mádenıet salasynda qyzmetterdiń qoljetimdigin arttyrý boıynsha is-sharalar keshenin qamtıdy, sondaı-aq shetelde otandyq mádenı ónimdi dáriptep, tanymal etý eskerilgen.

Bul maqsatta iriktelgen 13 is-shara jáne 2025 jylǵa qaraı 5 naqty kórsetkishke jetý josparlanǵan. Osy oraıda ınfraqurylymdy damytý, onyń ishinde jańa mádenı nysandardy salý arqyly mádenıet salasynyń qyzmetimen aýyldar men shalǵaıdaǵy eldi mekenderdiń 92,5 paıyz turǵyny qamtylady. Mádenıet nysandaryna turǵyndardyń barýyn eki esege arttyrý josparlanǵan. Bul maqsat úshin 250 jańa mádenı nysan salynyp, 1 200 nysan kúrdeli jóndeýden ótkiziledi.

Eldiń shyǵarmashylyq áleýetin tikeleı qoldaý arqyly otandyq mádenı ónimdi jańǵyrtý júıesi qurylady. Sonyń ishinde kınoprokattaǵy otandyq fılmderdiń úlesin 25 paıyzǵa deıin jetkizý, «Qazaqanımatsııa» shyǵarmashylyq birlestigi bazasynda 40 anımatsııalyq fılm jasaý eskerilgen. Munymen qosa, shyǵarmashylyq bolashaǵy bar talanttardyń 150 jobasyna qoldaý jasalmaq.

«E-culture.kz» biryńǵaı elektrondy platforma jobasyna toqtalsaq, joba otandyq mádenıettiń barlyq jetistikterine erkin rejımde onlaın túrde qol jetkizýge múmkindik beredi. Jer sharynyń kez kelgen núktesinen, úıden shyqpaı-aq, bizdiń murajaılar men teatrlarǵa, kitaphanalarǵa jáne basqa da mádenı kórikti jerlerge barýǵa bolady.

Úshinshi baǵyt – «Táýelsizdik urpaqtary» dep ataldy jáne elimizdiń jastaryna arnalady.

Jastardy memlekettik turǵydan qoldap, jaǵdaı jasaý – osy Jobanyń negizgi maqsattarynyń biri. Ol jastardyń rýhanı kemeldenip, kásibı jetilýin kózdeıtin úsh aýqymdy mindetti qamtıdy.

Atap aıtqanda 2025 jylǵa deıin:

- jastardyń bazalyq suranystaryn sheshý. ıAǵnı, sapaly jáne qoljetimdi bilim berý, jumysqa ornalastyrý jáne turǵyn úımen qamtamasyz etý;

- jastardyń jan-jaqty damýyna quqyqtyq jaǵdaılar jasap, rýhanı-adamgershilik jáne otbasylyq qundylyqtarǵa baýlý;

- jastardy qoǵamdyq paıdaly isterge tartyp, básekege qabiletti urpaq tárbıesine jańa múmkindikter ashý.

Bul máselelerdi sheshý úshin 15 úlken joba qolǵa alynyp, nátıjesinde 8 naqty kórsetkishke qol jetkiziledi.

Nátıjesinde, keminde 800 myń jas turǵyn úı jınaqtary júıesin paıdalana alady, 1 mln-ǵa jýyq jas qazaqstandyq áleýmettik qyzmettermen qamtamasyz etiledi, 1,5 mln-ǵa jýyq jastar sporttyq jáne ekologııalyq jobalarǵa tartylatyn bolady.

Mádenıet salasyndaǵy jumystar

Ulttyq jobany iske asyrý úshin úsh birdeı mınıstrliktiń kúshi jumyldyrylady, ıaǵnı Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi, Mádenıet jáne sport mınıstrligi, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi qamtyldy.

Ulttyq jobanyń mádenıet salasy bóliginde kelesi baǵyttardy qamtıdy:

1 baǵyt - «Rýhanı jańǵyrý» qundylyqtaryn ilgeriletý jáne memlekettik tildi damytý;

2 baǵyt - «El rýhy».

QR Mádenıet jáne sport vıtse-mınıstri Nurǵısa Dáýeshovtiń sózine qaraǵanda, atalǵan baǵyttar aıasynda kelesi mindetter alǵa qoıyldy - mektep jasyndaǵy balalardy mádenı tárbıemen qamtý, «Oqıtyn ult» jobasy aıasynda halyqtyń kitap oqý belsendiligin arttyrý, mádenıet salasynda kórsetiletin qyzmetterdiń qoljetimdiligi men sapasyn arttyrý jáne otandyq mádenı ónimdi tanymal etý.

«Oqıtyn ult» jobasy aıasynda halyqtyń kitap oqý belsendiligin arttyrý atty kórsetkishke sáıkes, mınıstrlik 5 is-sharany júrgizýdi kózdedi. Bul sharalar turǵyndardyń, sonyń ishinde balalar men jasóspirimderdiń oqý saýattylyǵyn arttyrý men kitap oqý mádenıetin damytýǵa, otandyq qalamgerlerdi, sonyń ishinde jas aqyn-jazýshylardy memleket tarapynan yntalandyrý men qoldaýǵa baǵyttalǵan.

Atap aıtqanda, mınıstrliktiń qoldaýymen 2007 jyldan beri turaqty túrde jyl saıyn ótkizilip kele jatqan «Bir el - bir kitap» oqý aktsııasy endigi jerde jańa formatta usynylady. Sonymen qatar, búgingi tańda kitaphananyń oqyrmandarǵa usynatyn onlaın qyzmetin jetildirý máselesi ózekti. Osyǵan oraı mınıstrlik Qazaqstan ulttyq elektrondy kitaphanasynyń qyzmetin jetildirý, modıfıkatsııalaý jáne oqyrmandar úshin mobıldi qosymshalar arqyly elektrondy kitaphanany qoljetimdi etý jumystaryn júrgizedi. Budan bólek, óńirlerdegi kópshilikke arnalǵan kitaphanalar «Ádebı ólketaný» jobasyn uıymdastyrýdy josparlap otyr. Osy rette joba aıasynda árbir óńirge tıesili ádebıeti men aqyn-jazýshylarynyń shyǵarmashylyǵyn ózge óńirlerdegi oqyrmandarǵa tanystyrý jáne nasıhattaý sharalaryna basymdyq beriledi.

Munymen qosa, mınıstrlik otandyq qalamgerlerdi yntalandyrý maqsatynda 2022 jyldan bastap «Úzdik balalar shyǵarmasy», «Jyldyń úzdik kitaby» baıqaýyn uıymdastyrady. Sondaı-aq, otandyq jas qalamgerlerge memlekettik qoldaý kórsetý, jańa esimderdi ulyqtaý maqsatynda jas aqyn-jazýshylarǵa Prezıdenttiń arnaıy «Aıboz» ádebı syılyǵy taǵaıyndalady.

«El rýhy» baǵytynda «Mádenıet obektilerimen jáne kórsetiletin qyzmettermen qamtamasyz etilýiniń ósýi, onyń ishinde shalǵaı aýdandarda», «Mádenıet salasyndaǵy otandyq tsıfrlyq resýrstarǵa kirý sanyn arttyrý», «Jańadan shyǵarylǵan otandyq anımatsııalyq fılmderdiń sany», «Qazaqstandyq kınoprokattyń jalpy kólemindegi otandyq fılmderdiń úlesi», «Qoldaý kórsetilgen shyǵarmashylyq jobalar sany» maqsatty kórsetkishteri qarastyrylǵan.

Mınıstrlik ulttyq jobanyń «El rýhy» II-baǵyty aıasynda Zaǵıp jáne kózi nashar kóretinderge arnalǵan kitaphanalar qoryn, sonyń ishinde memlekettik tildegi qordy ulǵaıtý is-sharasyn júrgizýde. Bul baǵyttaǵy jumys elimizdegi múmkindigi shekteýli adamdar úshin teń qoljetimdilikti qalyptastyrý jáne olardyń áleýetin iske asyrý maqsatynda 2025 jylǵa deıingi kezeńdi qarastyrady. Osy baǵyttaǵy jumystar elimizdegi zaǵıp jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan kitaphanalarmen birlese júrgiziledi. Atalǵan kitaphana oqyrmandarynyń negizgi aqparat kózi - bederli-núkteli shrıftpen, ıaǵnı Braıl qarpindegi kitaptar.

Bul rette, mınıstrliktiń 2021-2023 jyldarǵa arnalǵan bıýdjettik josparynda jyl saıyn Zaǵıp jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan respýblıkalyq kitaphanaǵa braıl prınteri men braıldiń portatıvti taktıldi dıspleılerin, materıaldyq emes aktıvterdi satyp alý úshin jáne kitaphana qoryn tolyqtyrýǵa tıisti qarajat qarastyrylǵan.


Joǵary qaraı