Aýa raıy
Astana -18 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Ýfýk Ekıdjı: Qazaqstan Túrkııa úshin qyzyǵýshylyǵy basym el bolyp qala beredi

2021 jyldyń 2 naýryz 2021 16:54

NUR-SULTAN. QazAqparat – Bıyl elimiz úshin erekshe mereıli jyl - el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy. Osy tarıhı kezeń ishinde Qazaqstan kemeline kelip, álem elderimen, sonyń ishinde baýyrlas eldermen joǵary deńgeıde qarym-qatynas ornatty. Bul turǵyda Túrkııa Respýblıkasynyń alar orny erekshe. Sonymen qatar, naýryz aıynda Túrkııa men Qazaqstan arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynastardyń ornatylǵanyna 29 jyl tolyp otyr. Osyǵan baılanysty Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Túrkııanyń Tótenshe jáne ókiletti elshisi Ýfýk Ekıdjı myrzamen áńgime bolǵan edi.

- Bıyl Qazaq eli Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy. Qazaqstandy táýelsiz memleket retinde alǵashqylardyń biri bolyp tanyǵan baýyrlas el ókili, elshisi retinde qandaı tilek tileısiz?

- Bıyl Qazaqstan táýelsizdiginiń 30-jyldyǵyn atap ótemiz. Tilge tıek etkenińizdeı, Qazaqstannyń táýelsizdigin alǵash moıyndaǵan el - Túrkııa. Sondaı-aq, osy naýryz aıynda Túrkııa men Qazaqstan arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynastardyń ornatylǵanyna 29 jyl tolady. 30 jyl adam ómiri úshin uzaq bolýy múmkin, biraq ult pen memleket úshin bul qysqa bir ýaqyt. Osy 30 jyldyq ǵumyrynda jas Qazaqstan Respýblıkasynyń úlken jetistikterge jetkenin jáne úlken ister atqarǵanyn kórip otyrmyz.

Qazaqstan - jas memleket, biraq osy 30 jyldyq táýelsizdiktiń artynda tereń tarıhtyń jatqanyn bilemiz. Qazaq memlekettiginiń Kók túrik memleketine nemese sizdiń tilben Túrik qaǵanatyna ulasqan jáne odan erterekten bastaý alǵan tamyry tereń tarıhqa ıe ekenin bárinen buryn biz, túrikter jaqsy bilemiz. Sebebi, bul tarıhtyń mańyzdy bóligi - bizdiń ortaq tarıhymyz. Qazaqstandaǵy tarıhı murajaılardy aralap, mektepterde oqytylatyn tarıh kitaptaryn qarap shyqqan kezimde, tarıhymyzdyń qanshalyqty baı jáne birdeı ekenin kórip qýanyp qalamyn. Túrkııa men túrik halqy eshqandaı jeke múdde kózdemesten Qazaqstan men baýyrlas qazaq halqynyń amandyǵy men tynyshtyǵyn qalaıdy. Biz, Qazaqstan táýelsizdigin almaǵan kezde de bul topyraqta baýyrlarymyzdyń ómir súretinin bildik, burynǵydaı táýelsizdikterine qaıta qaýyshýlaryn tiledik.

Ata jurtymyz dep sanaıtyn bul geografııadaǵy Qazaqstannyń terrıtorııalyq tutastyǵy, birligi men yntymaǵyn asa qatty baǵalaımyz jáne onyń kúshi men áleýeti neǵurlym nyǵaısa, biz de soǵurlym baqytty bolamyz. Sondyqtan, men de táýelsizdik mereıtoıyn toılap otyrǵan baýyrlas Qazaqstanǵa shyn júrekten bar jaqsylyqty tileımin. Shyn máninde, bul barlyǵymyzdyń táýelsizdik mereıtoıy jáne merekesi bolyp tabylady. Qazaqstannyń jáne barlyq túrki memleketteriniń ár mereıtoıy baqyt, beıbitshilik pen gúldenýge toly bolsyn dep tileımin!

- Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy qarym-qatynas jan-jaqty damyp keledi. Aldaǵy ýaqytta qaı salada yntymaqtastyq perspektıvasy joǵary dep sanaısyz?

- Túrkııa men Qazaqstan arasyndaǵy qarym-qatynastar saýda, ınvestıtsııa, mádenıet, týrızm, medıtsına, bilim berý jáne áskerı syndy keń aýqymdy salalarda ózara tıimdilik qaǵıdasymen damyp keledi. Bul biz úshin úlken qýanysh. Alaıda, elderimizdiń ózara baılanystaryn odan ári joǵary deńgeıge kóteretin budan da tereń potentsıalǵa ıe ekenin atap ótkim keledi. Maqsatymyz - yntymaqtastyǵymyzdy jáne qarym-qatynastarymyzdy ártaraptandyrý men nyǵaıtý.

Ekonomıkalyq baılanystarymyz osyǵan jaqsy mysal bola alady. Túrkııa - Qazaqstan ekonomıkasynda shıkizattyq emes salalarǵa eń kóp ınvestıtsııa quıatyn elderdiń biri. Túrkııadan Qazaqstanǵa quıylǵan ınvestıtsııanyń jalpy kólemi 3,2 mlrd.AQSh dollaryn qurady. 2020 jyly indet sharttaryna qaramastan ekijaqty saýda aınalymy 3 mlrd.AQSh dollarynan asyp tústi. Bul kórsetkishti odan ári arttyrýymyz qajet. Ony alǵashqyda 5 mlrd.dollar, keıin 10 mlrd.dollarǵa jetkizý bizdiń ortaq maqsatymyz bolyp otyr.

Birlesken ınvestıtsııa jasaýǵa qatysty belgili bir sektorlarda baılanys ornatý paıdaly bolady dep esepteımin. Qazaqstan kómirsýtekti energııa kózderinen bólek, jel jáne kún energııasy potentsıaly bar memleket. Jańartylatyn energııa salasynda da yntymaqtastyq múmkindikterin qarastyrýǵa bolady. Sondaı-aq, aýyl sharýashylyǵy salasynda bilim men tájirıbemizdi qoldanyp, ınvestıtsııa múmkindikterin zertteı alamyz. Shıkizaty Qazaqstanda ósetin keıbir taýarlardyń ortaq óndirisin uıymdastyrýǵa bolady, mysaly ońtústikte toqyma fabrıkasyn ashý sııaqty.

Budan bólek, joǵary tehnologııalyq ónimder salasynda da keleshekte birlesken jumystar jasaýǵa bolady. Máselen, qazir jerserik óndirisi jáne ǵarysh salasy oıyma kelip otyr.

Mádenıet pen týrızm salalary da áli kúnge deıin tolyǵymen ıgerilmegen. Ortaq mádenı qundylyqtarymyzdy, aqyn-jazýshylarymyzdy, salt-dástúrlerimizdi álemge tanytý jaǵynan birlese jumys isteı alamyz. Túrkııa sońǵy jyldary orta eseppen 30-35 mln.týrıst qabyldap júrgen el. Ótken jyly indetke baılanysty týrıst sany azaıǵanymen, osy jyly qaıta artýy kútilip otyr. Túrkııa sondaı-aq, qazaqstandyqtardyń da kóptep tańdaý jasaıtyn eli. Tek qana demalys maqsatynda emes, em alý úshin de Túrkııaǵa baratyn sheteldik azamattar kóp. Bizdiń kompanııalarymyz Túrkııadaǵy qala aýrýhanalaryna uqsas aýrýhanalardy Qazaqstanda da salyp, birge jumys júrgize alady. Týrızm salasyndaǵy tájirıbemizben bólisýge daıynbyz. Bul salada joǵary sapaly bilim beretin oqý oryndarymyz bar. Sondyqtan, týrızm jóninde bilim beretin oqý oryndarymyz arasynda yntymaqtastyq múmkindikterin qolǵa alýǵa bolady.

Bilim taqyrybynda sóz qozǵaı otyryp, atalǵan salanyń da yntymaqtastyqty damytýǵa qolaıly ekenin jetkizgim keledi. Joǵary bilim alý úshin Túrkııaǵa attanyp jatqan qazaq jastarynyń sany jyl saıyn artyp keledi. Túrkııanyń jeke jáne memlekettik uıymdary Qazaqstanda orta jáne joǵarǵy býyn synyptary deńgeıinde sapaly bilim ortalyqtaryn ashýǵa qatysty yntymaqtastyq ornatýǵa daıyn. Týrızm, bilim sııaqty salalardaǵy tyǵyz qarym-qatynastar baýyrlas elderimiz arasyndaǵy tikeleı baılanystardy damyta otyryp, mańyzdy qoǵamdyq fýnktsııany júzege asyrýda. Munyń da biz úshin qýantarlyq jaǵdaı ekenin atap óteıin.

Ekijaqty qarym-qatynastarymyzdan bólek, kópjaqty platformalarda da eki baýyrlas eldiń únemi úılesimdilik pen yntymaqtastyqta áreket etýin kórý biz úshin baqyt. Birge músheleri bolyp tabylatyn Túrki Keńesi, Islam yntymaqtastyq uıymy, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymy jáne Azııadaǵy qaýipsizdik pen turaqtylyqty kúsheıtýge arnalǵan mańyzdy platforma - AÓSShK sııaqty uıymdar sheńberinde de tyǵyz baılanystarymyz bar.

Dos ári baýyrlas elderimizdiń yntymaqtastyǵy men ózara kómek kórsetýi - mańyzdy másele. Bul máseleniń qanshalyqty mańyzdy ekenin Qarabaqta jyldar boıy júrgizgen ádil kúresi barysynda baýyrlas Ázerbaıjan men Túrkııanyń yntymaqtastyǵynan kórdik. Qorǵanys ónekásibi salasynda aldaǵy ýaqytta Qazaqstanmen de yntymaqtastyqtyń artýy múmkin degen oıdamyz.

- Pandemııa Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy áýe qatynasyna, iskerlik baılanystaryna qanshalyqty áser etti?

- COVID-19 indeti búkil álemdegi sekildi Túrkııa men Qazaqstan arasyndaǵy áýe joly baılanystaryna da shekteýler alyp keldi. Búgingi kúni túrik jáne qazaqstandyq áýe joly kompanııalary tarapynan aptasyna 16 reıs oryndalýda. Jaqyn kúnderde reıs sanyn kóbeıtý máselesi kún tártibinde tur.

Áýe qatynastary toqtatylǵan kezde ózara repatrıatsııalyq reıster oryndaýǵa týra keldi. Qazaqstanda turatyn jáne Túrkııaǵa qaıtqysy kelgen kóptegen azamattarymyz elge qaıtaryldy. Іndetke baılanysty ekijaqty týrıstik saparlar da ýaqytsha toqtatylyp, saıahat jaǵy aqsap qaldy. Sonymen qatar, indettiń iskerlik álemine de eleýli teris áseri bolǵany belgili. Іskerlik álemi kúndelikti ózgeristerge beıimdelýge tyrysqan saıyn, kúnde jańa synaqtarǵa tap bolyp otyr. Degenmen, ózara saýda-sattyq baılanystarymyz bul kezeńdi abyroımen eńserip otyr. Jańa aıtyp ótkenimdeı, 2020 jyly elderimiz arasyndaǵy taýar aınalymy 3 mlrd dollardan asyp tústi. Kórshi eldermen shekaralar jabylǵannan keıin, Qazaqstan túrik júk tasymaldaýshylary úshin osy aımaqtaǵy eń mańyzdy logıstıkalyq baǵytqa aınaldy. Aımaqta saýda men taýar tasymalyn úzdiksiz qamtamasyz etý turǵysynan júk tasymaldaýshylardyń shekaradan ótýi asa mańyzdy dúnıe bolyp otyr. Bul, árıne, júk tasymaldaýshylardyń tranzıttik ruqsat blankilerine degen qajettiligin arttyrdy.

- Túrkııa - qazaqstandyqtar týrıstik maqsatta eń kóp saparlaıtyn elderdiń biri. Pandemııa, ásirese, týrızmge óte aýyr soqqy bolǵany belgili. Koronavırýstan keıin sala túbegeıli ózgeriske ushyraı ma, qanshalyqty ózgeredi? Sizdiń elge baratyn qazaqstandyqtar úshin qandaı jaǵdaı jasalady? Qaýipsizdik, baǵa jaǵynan jańa usynystar kútýge bola ma?

- Siz aıtqandaı, COVID-19 epıdemııasynan eń kóp teris áser alǵan sektorlardyń basynda týrızm tur. Dúnıejúzilik týrızm uıymynyń zertteýlerine sáıkes, epıdemııanyń týrızm salasyna keltirgen zııany 2009 jylǵy jahandyq ekonomıkalyq daǵdaryspen salystyrǵanda 8 ese kóp eken.

Elimizdiń týrızm sektory da pandemııa kezinde erekshe qıyndyqtarǵa tap boldy. 2019 jyly Túrkııaǵa kelgen týrısterdiń jalpy sany 51,7 mıllıon bolatyn. Al pandemııanyń órshigen kezi - 2020 jyly týrıst sanynyń 16 mıllıon deńgeıinde qalýy osy qıyndyqtardyń naqty mysaldarynyń biri bolyp tabylady. Alaıda, bıyl Túrkııaǵa keletin sheteldik týrıst sany qaıta ósedi dep kútilýde.

Pandemııa, álbette, saıahat uǵymyna jańa úrdister alyp keldi dep aıtýǵa bolady. Mysaly, adamdardyń kópshilik jerlerden bas tartý úrdisi tabıǵat týrızmine degen qyzyǵýshylyqty arttyrǵanyn kórip otyrmyz. Tabıǵatpen etene jaqyn aımaqtarǵa degen suranys barǵan saıyn artý ústinde. Saıahat barysynda shaǵyn jáne býtık tárizdi qonaq úılerdi tańdaıtyndar sany da kún sanap artyp keledi. Sonymen qatar, osy kezeńde úı týrızmi, jalǵa beriletin vıllalar, shaǵyn toptarmen ıahta saıahattary jáne kerýen sııaqty qonaq úı túrleri de úlken qyzyǵýshylyqqa ıe bolyp otyr. Budan bólek, indet bastalǵaly qol jetimdi baǵa qaǵıdasyna qaraǵanda gıgıena men qaýipsizdiktiń basymdyqqa ıe bolǵanyn baıqap otyrmyz. Osy oraıda týrızm salamyz jańa sharttarǵa tez beıimdelip, qajetti sharalardy qabyldap úlgerdi.





Bul sharalardyń ishindegi eń kózge túskeni - Túrkııa Mádenıet jáne týrızm mınıstrliginiń bastamasymen, tıisti mınıstrlikterimizdiń at salysýymen jáne osy saladaǵy barlyq múddeli taraptarmen birlese otyryp júzege asyrylǵan «Qaýipsiz týrızm sertıfıkaty baǵdarlamasy» boldy. 18 túrli halyqaralyq baǵalaý ınstıtýttarynyń 166 krıterııi negizinde gıgıena jáne densaýlyq saqtaý salasynda júrgizilgen tekserýler nátıjesi boıynsha talaptarǵa saı kelgen nysandarǵa «Qaýipsiz týrızm sertıfıkaty» beriledi. 50 nemese odan da kóp bólmeleri bar qonaq úıler úshin «Qaýipsiz týrızm sertıfıkatyn» alý mindetti bolyp tabylady. Jańadan jumys isteı bastaǵan qonaq úıler úshin atalǵan talap 30 bólme sheginde qarastyrylǵan. 2021 jyldan bastap Túrkııada 2000-ǵa jýyq qonaq úıi «Qaýipsiz týrızm sertıfıkatymen» qyzmet kórsetip keledi. Sondyqtan, ásirese sońǵy jyldary týrızm salamyzda óte mańyzdy oryn alyp kele jatqan qazaq baýyrlarymyz Túrkııaǵa esh ýaıymsyz kele berýine bolady.

Mustafa Shoqaı aıtqandaı: « Ár túriktiń jer betinde eki otany bar : biri - onyń týǵan jeri, ekinshisi - Túrkııa».

- Týrızm taqyrybyn ári qaraı jalǵastyrsaq... Qazaqstandaǵy týrızm jaıly pikirińizdi bilsek. Elimiz qaı baǵytta jumys isteý kerek? Túrkııada turatyn jergilikti halyq arasynda Qazaqstanǵa kelip, aralap kórgisi keletinder kóp pe? Qaı óńirlerge qyzyǵýshylyq joǵary?

- Qazaqstan Respýblıkasy keń baıtaq jeri men bir-birinen erekshe aımaqtary bar tabıǵı, tarıhı jáne mádenı resýrstarǵa ıe el bolǵandyqtan, týrızmdi damytýdyń orasan zor áleýeti bar. Qazaqstandyq uıymdardyń týrızmdi damytý jónindegi qadamdaryn jaqynnan baqylap otyrmyz. Tuńǵysh Prezıdent N.Nazarbaevtyń ótken jyldyń qyrkúıek aıynda Aqtaý qalasynyń 5 jyldan keıin ekinshi Antalııaǵa aınalady degen sózderin úlken ári mańyzdy bir kózqarastyń kórinisi dep baǵalaımyz. Almaty bolsa - qazirdiń ózinde álemge áıgili qala jáne onyń aınalasynda ashylýǵa daıyn kóptegen kórkem tabıǵı jerler bar. Alaıda, týrıstik áleýet tek osy aımaqpen shektelmeıdi. Shyn máninde, Qazaqstan Mańǵystaýdan Shyǵys Qazaqstanǵa, Aqmoladan Túrkistanǵa deıin týrızm úshin óte qolaıly geografııa men ınfraqurylymǵa ıe.

Erekshe tabıǵı sulýlyǵy bar Qazaqstanǵa Túrkııa azamattarynyń jıi sapar jasaýyn biz de qalaımyz. Qazaqstannyń orny biz úshin bólek. Bárinen buryn, biz bul geografııany ata jurtymyz retinde kóremiz. Tarıhyna jáne tamyryna asa mán beretin halyq retinde Qazaqstan Túrkııadan keletinder úshin óte qyzyqty el ekenin aıta alamyn. Tanystyrý jáne marketıng salasy durys júrgizilgen jaǵdaıda, aldaǵy jyldary Túrkııadan Qazaqstanǵa odan da kóp saıahatshy kelýine eshqandaı kedergi joq. Tek Túrkııa ǵana emes, Eýropadan bastap basqa da qurlyqtarda turatyn túrik týrısterdi qyzyqtyratyn mádenı ortalyq bola alady. Túrkııa bul turǵyda da yntymaqtastyqqa daıyn.

Túrkııalyq saıahatshylardyń qaı aımaqtarǵa qatty qyzyǵýshylyq tanytatynyna qatysty suraǵyńyzǵa keler bolsaq, ásirese Túrkistannyń úlken potentsıalǵa ıe ekenin aıta alamyn. Eń bastysy - Ahmet ıAsaýı sııaqty uly tulǵamyzdyń máńgilik mekeni osy jerde ornalasqan. Ózderińiz biletindeı, Qoja Ahmet ıAsaýı - elimizde tanymal jáne úlken qurmetke ıe tarıhı jáne rýhanı tulǵa, túrik sopylyq dástúriniń negizin qalaýshysy. Sondyqtan, Túrkistan qalasy azamattarymyzdyń Qazaqstanda rýhanı sapar jasaıtyn basty oryndarynyń birine aınalýy múmkin. Túrik kompanııasy tarapynan salynǵan jáne basqarylyp otyrǵan Túrkistan halyqaralyq áýejaıy oblystyń álem elderimen baılanysyn keńeıtip otyr. Oblysta jańa qonaq úılerdiń salynyp jatqandyǵy da bul turǵyda óte mańyzdy fýnktsııa atqaratyny sózsiz. Sondaı-aq, rýhanı jáne geografııalyq jaqyndyqty eskere otyryp, Túrkistan, Samarqand jáne Buhara baǵyttarynda mádenı týrlar uıymdastyrýǵa bolady. Munyń aldaǵy ýaqytta Qazaqstan úshin ǵana emes, sonymen qatar Ortalyq Azııa týrızmi úshin de mańyzdy dúnıe bolatynyna senimdimin.

Qazir Túrkııada oqıtyn qazaqstandyq jastar kóbeıip keledi. Osy baǵytta toqtalyp ketseńiz. Aldaǵy ýaqytta qazaqstandyqtarǵa granttar sanyn kóbeıtý josparda bar ma?

- Túrkııa men Qazaqstanyń bilim salasynda aıtarlyqtaı salmaqty baılanystar bar. Bul sala da yntymaqtastyǵymyzda úlken potentsıalǵa ıe taqyryptardan biri. Túrkııada bakalavrıat, magıstratýra jáne doktorantýra deńgeılerinde bilim alǵysy keletin shet eldik stýdentterge arnalǵan «Túrkııa stıpendııalary» atty aýqymdy granttyq baǵdarlama ótkizilip otyrady. Qazaqstan osy baǵdarlamaǵa eń kóp qyzyǵýshylyq tanytatyn memleketter ishinde tur. Statıstıkaǵa nazar aýdarsaq, búginge deıin 4 500-ge jýyq qazaqstandyq stýdenttiń «Túrkııa stıpendııalary» baǵdarlamasymen Túrkııada bilim alǵanyn kórip otyrmyz. Ótken jyldyń ózinde Qazaqstannan 4 000-nan asa ótinim qabyldandy. Bıyl ótinim sany artyp, 7 000-ǵa taıaıdy dep boljamdap otyrmyz. Qazaqstanǵa bólinetin grant sanyn ósirdik. Osylaısha, 2020-2021 oqý jylynda tıisti talaptarǵa sáıkes kelgen 100 stýdent osy baǵdarlamamen Túrkııada bilim alý múmkindigine ıe boldy. Budan bólek, qazir shamamen 500-ge jýyq qazaqstandyq stýdent Túrkııada granttyq negizde bilim alýda. Bul mańyzdy kórsetkish jáne ony aldaǵy jyldary odan ári arttyrýdy kózdeımiz. Osy oraıda, Túrkııada sapaly bilim alý múmkindigin usynatyn ýnıversıtetterde bilim alýǵa qyzyǵýshylyq tanytatyn barsha qazaqstandyq baýyrlarymyzdy osy baǵdarlamamen jaqynnan tanysýǵa shaqyramyn. Qazaqstandyq jas baýyrlarymyzdyń Túrkııada ózderin jat sezinbeıtinderine, kerisinshe, ekinshi otanyndaı sezinetinderine senimdimin.

Túrkııa men Qazaqstandaǵy ýnıversıtetter arasynda uıymdyq yntymaqtastyq ornatý maqsatynda qol qoıylǵan birqatar yntymaqtastyq qujattary bar. Osy oraıda, aldyńǵy qatarly ýnıversıtetterimiz arasynda ózara baılanystar men tájirıbe almasýlarǵa qatysty jobalar júzege asyrylǵanyn kórip qýanyp otyrmyz.

Qazaqstannyń táýelsizdik alǵan jyldarymen tuspa-tus qurylǵan Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti de osy saladaǵy yntymaqtastyǵymyzdyń aıqyn bir mysaly bolyp tabylady. Osy ortaq ýnıversıtetimiz sońǵy 30 jyl ishinde Qazaqstannyń bilim salasyna baǵaly úles qosty.

Sonymen qatar, Qazaqstanda turatyn túrikterge jáne qazaq baýyrlarymyzǵa joǵary sapaly bilim qyzmeti usynatyn bastaýysh jáne orta býyn mektepterin ashýǵa baılanysty jumystar júrgizilýde. Bul taqyrypta Qazaqstanda úlken suranys pen qajettiliktiń bar ekenin bilemiz. Bilim salasynda da Túrkııa yntymaqtastyqqa ashyq. Qazaqstanda, ókinishke oraı, keıde keıbir uıymdardyń «túrik lıtseıleri» retinde atalyp júrgenine kýá bolýdamyz. Bul uıymdardyń Túrkııaǵa eshqandaı qatysy men baılanysy joq ekenin osy oraıda atap ótkim keledi.

Tarıhy, mádenıeti ortaq Qazaqstan men Túrkııa arasynda mádenı baılanystar salasynda qandaı jańalyqtar, birlesken jobalar kútýge bolady?

Tili, tarıhy, dini ortaq túrik jáne qazaq halyqtary árdaıym bir-birin júregimen sezinip, túrik-qazaq dostyǵyn ǵasyrlar boıy jalǵastyryp kelgen. Osy negizde gúldengen mádenı baılanystarymyz aldaǵy ýaqytta keremet deńgeıde jalǵasyn tabatynyna senimdimiz.

2010 jyly ashylǵan ıÝnýs Emre atyndaǵy Túrik mádenıet ortalyǵy 11 jyldan beri Túrkııa men Qazaqstan arasynda ‘kóńil kópiri’ mindetin atqaryp keledi. Ortalyq bir jaǵynan túrik tili, mádenıeti men ónerin qazaq halqyna tanystyra otyryp, ekinshi jaǵynan qos mádenıettiń ortaq salt-dástúrlerin dáripteý qyzmetin júzege asyryp otyr. Qazaq halqy da ıÝnýs Emre Mádenıet ortalyǵynyń qyzmetine ystyq yqylas tanytýda.

Anadolyda túrik halyq jáne sopylyq óleńderiniń negizin qalaýshy ıÝnýs Emreniń máńgilikke qaýyshýynyń 700-jyldyǵyna oraı, 2021 jyl - Qurmetti Prezıdentimiz tarapynan «ıÝnýs Emre jáne túrik tili jyly» bolyp jarııalandy. Sondyqtan, osynaý mańyzdy jylda epıdemııalyq ahýaldy eskere otyryp, birqatar mádenı is-sharalar ótkizýdi josparlap otyrmyz.

Sonymen qatar, Túrkistandaǵy Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti ortaq mádenıetimiz ben tarıhymyzdyń qadirli qundylyqtary bolyp tabylatyn Ál-Farabı, Qoja Ahmet ıAsaýı men Abaıdyń muralaryn jańǵyrtatyn semınarlar men eske alý baǵdarlamalaryn uıymdastyryp keledi.

Budan bólek, Qazaqstanda túrik fılmderi men serıaldary úlken qyzyǵýshylyqqa ıe. Elderimiz arasyndaǵy mańyzdy mádenı kópir bolyp sanalatyn túrik kınolary men serıaldaryn Qazaqstan telearnalarynda taratý jumystarymyz jalǵasyp keledi. Túrik-qazaq birlesken fılmderi men serıaldaryn daıyndaý boıynsha kezdesýler ótkizilip jatyr. Ortaq qundylyqtarymyzdy dáripteıtin fılmder halyqtarymyzdy bir-birine odan ári jaqyndastyra túsýde.


Joǵary qaraı