Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Túrkistanda Eýrazııa Dúnıejúzilik murasy qalalarynyń halyqaralyq konferentsııasy ótti

2021 jyldyń 5 sáýir 2021 13:39

TÚRKІSTAN. QazAqparat – Túrkistanda X Eýrazııa Dúnıejúzilik murasy qalalarynyń halyqaralyq konferentsııasy ótti. Bul týraly QazAqparat Túrkistan oblysynyń Óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Bıyl aqpan aıy ishinde Túrkistan qalasy - Eýrazııa Dúnıejúzilik murasy qalalary qataryna resmı túrde qabyldanyp, múshe bolǵan edi. Osy oraıda uıymnyń X mereıtoılyq konferentsııasyn jýyrda ǵana Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń beıresmı sammıtinde Túrki áleminiń rýhanı astanasy atanǵan Túrkistan qalasynda ótkizý usynylǵan.

Jıyn barysynda alǵashqy sóz kezegin alǵan Túrkistan qalasynyń ákimi Rashıd Aıýpov bıyl QR Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy qarsańynda ótip jatqan konferentsııanyń mańyzy zor ekenin atap ótti. Qyzyǵýshylyq tanytyp shetelderden kelgen qonaqtarǵa alǵys bildirdi.

«Bıyl Túrkistannyń jasyna qatysty sensatsııalyq jańalyq ashyldy. 2020 jyly biz «Túrkistan qalashyǵynyń stratıgrafııasy« jobasyn qolǵa aldyq, onyń aıasynda Ejelgi qalanyń arheologııalyq keshenderi qaraldy. Qazba jumystary barysynda Túrkistan jerinde bizdiń dáýirimizge deıingi XVI-XIV ǵasyrlarǵa tán qonystyń paıda bolýynyń dálelderi tabyldy. Qalanyń ońtústik shetinde ornalasqan Sherbaı qorymynan tabylǵan qola dáýiriniń kesheni Túrkistannyń jasy úsh myń jyl ekendigin anyqtady», - dep atap ótti Rashıd Abatuly.





Dúnıejúzilik mura qalalary uıymynyń (DMQU) seriktestigi sheńberinde uıymdastyrylǵan konferentsııaǵa tarıhı-mádenı qundylyqtardy saqtaýda ozyq tájirıbeli Iran, Reseı, Serbııa, Túrkııa, Polsha, Grekııa, Indonezııa, Germanııa, Marokko, Albanııa, Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne Qytaı syndy álemniń 23 elinen 50-den astam qalanyń ókilderi qatysty.

Onlaın-konferentsııa aıasynda ejelgi mura men mádenıetti saqtaý, týrızmdi damytý, qalany durys josparlaý jáne abattandyrý, jańa qurylystar salý jaǵdaıynda onyń tarıhı tartymdylyǵyn saqtaý máseleleri talqylandy.

Óz sózinde Túrkistan qalasynyń ákimi týrızmdi damytý (birlesken týrıstik týrlardy qurý, tikeleı áýe qatynasyn ulǵaıtý), vırtýaldy týrızm (birlesken vırtýaldy 3D-týrlar, aqparattyq qoldaý), jastardy tegin oqytý boıynsha almasý (týrızm jáne mádenıet salasynda oqıtyn stýdenttermen tájirıbe almasý) jáne gýmanıtarlyq kómek sııaqty dúnıejúzilik mura qalalaryn uıymdastyrýǵa qatysýshy elder arasyndaǵy yntymaqtastyq salalaryn keńeıtý týraly bastama kóterdi. Bul bastamany DMQU Eýrazııa boıynsha Óńirlik úılestirýshisi - Rasıh Sagıtov ta, DMQU barlyq músheleri de qoldady.

Іs-shara qorytyndysy boıynsha Eýrazııanyń Dúnıejúzilik mura qalalary uıymynyń X halyqaralyq konferentsııasynyń deklaratsııasy qabyldandy.





Jalpy, atalǵan uıym 1993 jyly 8 qyrkúıekte Fes qalasynda (Marokko) qurylǵan bolatyn. Uıym Dúnıejúzilik mura obektisin qalalyq basqarýǵa qatysty barlyq máseleler boıynsha ujymdyq keńes bolyp tabylady jáne óz aýmaǵynda ıÝNESKO-nyń búkilálemdik mura tizimine engizilgen 300-den astam qalalarmen baılanysady. Bul qalalardyń barlyǵynda jalpy 164 mıllıonnan astam adam turady.

Dúnıejúzilik mura qalalary uıymy (DMQU) múshe qalalarǵa ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik mura tizimine engizýdiń naqty talaptaryna sáıkes beıimdelýge jáne olardy basqarý ádisterin jetildirýge kómek kórsetedi.


Joǵary qaraı