Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Táýelsizdik týraly 100 áńgime: ıAdrolyq qarýdan bas tartý - damýdyń beıbit baǵyty

2021 jyldyń 10 qarasha 2021 15:25

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «QazAqparat» HAA» AQ elektrondy nusqada «Táýelsizdik týraly 100 áńgime» kitabyn shyǵardy. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap búgingi kúnge deıingi sońǵy úsh onjyldyqtaǵy Qazaqstan Táýelsizdiginiń jetistikterimen tikeleı nemese janama baılanysty biregeı oqıǵalar almanaǵy.

Spıkerlerdiń kópshiligi tarıhı oqıǵanyń kýágeri bola otyryp, ózderiniń jeke estelikteri men emotsııalarymen bólisedi, el damýynyń árbir naqty kezeńiniń buryn belgisiz bolǵan bólshekterin eske alady.

Sonymen qatar, bul kitapta sońǵy 30 jyl ishindegi ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jáne mádenı protsesterdi taldaıtyn salalyq sarapshylardyń pikirleri keltirilgen.

Áńgimelerde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń saıasattaǵy beınesi erekshe oryn alady.

«QazAqparat» HAA oqyrman nazaryna osy kitaptan úzindiler usynady.

ıAdrolyq qarýdan bas tartý: damýdyń beıbit baǵyty

Tóleýtaı SÚLEIMENOV

Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh syrtqy ister mınıstri

Qazaqstannyń «egemendik sherýi» kezeńindegi alǵashqy sheshimderiniń biri - Semeı ıadrolyq polıgonyn jabý jáne atom qarýynan óz erkimen bas tartý boldy.

Polıgon Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 1991 jyldyń 29 tamyzynda jabylyp, bul búkil álemge bizdiń elimizdiń is júzinde Táýelsizdik dáýirine engenin bildiretin belgi boldy.

Bul jerde Nursultan Ábishuly Nazarbaev Semeı polıgonyn Kremldiń erkine qarsy, óte kúrdeli geosaıası jaǵdaılarda japqanyn atap ótýdiń mańyzy zor.

Ol kezde kóbisi burynǵysha oılap ómir súrdi jáne ólim sepken polıgon men onyń ınfraqurylymyn óz paıdasyna jaratýdy kózdeıtin.

Sonymen birge, eldiń óz ishinde qoǵamnyń eń radıkaldanǵan bóligi áli de «ımperııalyq nıette» ekenin jasyrmaıtyn.

Keıbir tereńnen oılamaıtyn «sarapshylar», tipti saıası sanattaǵy ókilder «basqalar bizden qorqýy úshin» ıadrolyq qarýdy qaldyrýǵa úndedi.

Biraq qalǵan álemniń barlyǵynda Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdan óz erkimen bas tartýy zor yqylaspen qabyldandy. Prezıdenttiń atyna alǵys aıtylǵan hattar men jedelhattar aǵylyp kelip jatty.

Sol kezdiń ózinde kópshilik Qazaqstannyń 1200 ıadrolyq oqtumsyqtan turatyn álemdegi tórtinshi ıadrolyq arsenaldan óz erkimen bas tartatynyn túsindi. Tarıhta mundaı qadamdy áli eshkim jasaǵan joq-ty!

Men Nursultan Nazarbaevty 1992 jyly Nıý-Iorkte BUU-nyń 47-shi Bas Assambleıasynda qandaı zor qoshemetpen, dý qol shapalaqtap qarsy alǵanyn óz kózimmen kórdim. Bizdiń daýysymyz bir sátte-aq óte úlken salmaqqa ıe boldy.

Osydan keıin álemdegi eń iri ıadrolyq polıgondar: Reseıdegi Jańa Jer, Qytaıdaǵy Lobnor, Frantsýz Polınezııasyndaǵy Mýrýroa jáne AQSh-taǵy Nevada tynyshtyq rejımine kóshti.

Táýelsiz saıasat júrgizýge múmkindik ala salysymen Qazaqstan jappaı qarýsyzdaný jónindegi jahandyq kelissózderge beıbit baǵyt berdi.

Keıinirek BUU tarıhı kún - 29 tamyzdy ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq is-qımyl kúni dep jarııalady.


Joǵary qaraı