Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Táýelsizdik týraly 100 áńgime: Qazaqstannyń EQYU-daǵy tóraǵalyǵy

2021 jyldyń 30 qarasha 2021 15:24

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «QazAqparat» HAA» AQ elektrondy nusqada «Táýelsizdik týraly 100 áńgime» kitabyn shyǵardy. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap búgingi kúnge deıingi sońǵy úsh onjyldyqtaǵy Qazaqstan Táýelsizdiginiń jetistikterimen tikeleı nemese janama baılanysty biregeı oqıǵalar almanahy.Spıkerlerdiń kópshiligi tarıhı oqıǵanyń kýágeri bola otyryp, ózderiniń jeke estelikteri men emotsııalarymen bólisedi, el damýynyń árbir naqty kezeńiniń buryn belgisiz bolǵan bólshekterin eske alady. Sonymen qatar, bul kitapta sońǵy 30 jyl ishindegi ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jáne mádenı protsesterdi taldaıtyn salalyq sarapshylardyń pikirleri keltirilgen. Áńgimelerde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń saıasattaǵy beınesi erekshe oryn alady.«QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna osy kitaptan úzindiler jarııalaıdy.

Qazaqstannyń EQYU-daǵy tóraǵalyǵy – halyq pen

onyń Kóshbasshysynyń jeńisi

Qanat SAÝDABAEV

Memleket qaıratkeri, dıplomat

Táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap-aq Elbasy Nursultan Nazarbaev jańa memlekettiń tabysty ósip-órkendeýi úshin ornyqty qolaıly syrtqy jaǵdaılardyń aýadaı qajet ekenin túsingen bolatyn. Onyń aıryqsha syrtqy saıası belsendiligi, ıntegratsııalyq jáne bitimgerlik kúsh-jigeri naq osyǵan negizdelgen. Bizdiń elimizdiń aıtarlyqtaı kúrdeli geosaıası jaǵdaıyna qaraı otyryp, ol óziniń syrtqy saıasatynyń birden-bir durys strategııasyn tańdady. Bul árdaıym manevr jasaý erkindigin, myń qubylyp jatqan álemniń kútpegen syn-qaterlerine barabar jáne der kezinde jaýap berý múmkindigin beretin kóp vektorly jáne tsentrızm strategııasy edi.

Men onyń uly derjavalardyń, basqa da elderdiń korolderimen, prezıdentterimen jáne premer-mınıstrlerimen, asa iri halyqaralyq uıymdardyń basshylarymen kezdesýlerine, kelissózderine qatysý baqytyna ıe boldym. Kóptegen álemdik kóshbasshylardy Nursultan Ábishulynyń ózin áriptesimen teń de laıyqty ustaý mádenıeti, ishki energetıkasy, joǵary ıntellektisi men tereń erýdıtsııasy árdaıym tań qaldyryp, súısindiretin. Kelissózderdiń negizgi taqyryptary men ótkir máselelerin ol árdaıym egjeı-tegjeıli biletin jáne eshqashan óziniń apparaty daıyndap bergen tezısterdi paıdalanbaıtyn.

Ulttyq múddelerdi qorǵaýda Nursultan Ábishulynyń qashannan nyq, dáleldi ustanymy bar. Sonymen qatar, ol seriktesti muqııat tyńdap, túsinýdi, aqylǵa qonymdy ymyraǵa daıyn bolýdy da boıyna sińirgen. Sondyqtan onyń barlyq kelissózderi derlik, qandaı da bir qıyndyqtarǵa qaramastan, aıtarlyqtaı sátti aıaqtalatyn.

Elbasy kóptegen áriptesterimen jaqsy adamı qarym-qatynasta boldy. Tipti solardyń kópshiligimen bundaı qarym-qatynas áli kúnge deıin saqtalǵan. Sondyqtan da naq osy aktıv – aýqymdy halyqaralyq tájirıbe, onyń orasan zor saıası erik-jigeri men qoıylǵan mindetterdi sheshýdegi maqsatkerligi –Qazaqstannyń halyqaralyq arenadaǵy taǵy bir teńdessiz jetistigin qamtamasyz etýdiń basty resýrsyna aınaldy. Bul jerde men Qazaqstannyń Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna (EQYU) tóraǵalyq etýin aıtyp otyrmyn.

2003 jyldan, ıaǵnı, osynaý bedeldi halyqaralyq uıymǵa tóraǵalyq etýge ótinish berilgen kúnnen bastap, Nursultan Ábishuly óziniń barlyq kezdesýlerinde, kelissózderinde bul máseleni únemi jáne tabandy túrde ilgeriletip otyrdy. Bul marafondaǵy eń negizgi is-sharanyń biri onyń 2006 jyldyń qyrkúıeginde AQSh-tyń 43-shi prezıdenti Djordj Býshpen kezdesýi bolyp edi. Eki prezıdenttiń kezdesýine daıyndyq barysynda sol kezdegi AQSh Memlekettik hatshysy Kondolıza Raıs ótinishti óz deńgeıinde qoldaýǵa ýáde bere otyryp, bizden Aq úıde bul máseleni kótermeýimizdi surady. Ol: «Biz qoldaý formatyn tabamyz, ony sheshýge tyrysamyz. Búgin bolmasa –erteń, erteń bolmasa – arǵykúni» dedi.

Sol kezdegi Syrtqy ister mınıstri Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev, jáne AQSh-taǵy elshi retinde men, Nursultan Ábishulyna Kondolıza Raıstyń osy tilegi týraly habarladyq. Alaıda, kezdesý kezinde Nursultan Ábishuly Prezıdent Býshqa Qazaqstannyń 2010 jyly EQYU-ǵa tóraǵalyq etýine dál qazir jáne tap osy jerde qoldaý kórsetýi jóninde dáıektilikpen ári tabandy túrde ótinish bildirdi. Nátıjesinde ol mańyzdy maqsatqa qol jetkizip, AQSh bizdiń tóraǵalyq etýimizdi eshqandaı bultalaqsyz naqty jáne aıqyn qoldaıtynyn bildirdi.

Dál osy kúnnen bastap Nursultan Ábishuly bizdiń tóraǵalyǵymyzdy daıyndaý men ótkizý jumysymen únemi derlik, maqsatty túrde tikeleı aınalysty. Nátıjesinde on bir jylǵa sozylǵan uzaq úzilisten keıin Astanada 56 múshe memleket pen 40 halyqaralyq uıym basshylarynyń qatysýymen EQYU Sammıti ótkizildi. Ol – ol ma, Nursultan Ábishuly barlyq osy elderdiń ortaq múddeleriniń toǵysar jerlerin taba otyryp, tarıhı Astana deklaratsııasynyń biraýyzdan qabyldanýyna qol jetkizdi.

Árıne, bul Uıymǵa qatysýshy memleketter kóshbasshylarynyń ortaq tabysy edi. Biraq olardyń barlyǵy da Nursultan Nazarbaevtyń «Astana serpilisin» qamtamasyz etýge qosqan zor úlesin biraýyzdan jáne ádil túrde atap ótti. 2010 jylǵy 1-2 jeltoqsandaǵy Astanada EQYU-nyń tarıhı Sammıti ótkizilgen kúnderi, búkil álemdik qoǵamdastyq pen eń alpaýyt aqparat quraldarynyń nazary Qazaqstannyń elordasyna, onyń kóshbasshysyna aýǵan bolatyn.

Qazaqstan halqy álemge egemen eldiń qalyptasqan, salmaqty uıymdastyrýshylyq, zııatkerlik áleýeti, joǵary kásibı syrtqy saıası qyzmeti bar, halyqaralyq bedel men qurmetke ıe memleket ekenin aıqyn jáne nanymdy túrde kórsete aldy. Bul bizdiń el tizgininde jalpyǵa ortaq beıbitshilik pen halyqaralyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge barǵan saıyn údemeli úles qosyp kele jatqan kórnekti saıasatker, memleket qaıratkeri Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń turǵanynyń nátıjesi ekenin búkil álem tanyp-bildi.


Joǵary qaraı