Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Táýelsizdik týraly 100 áńgime: Qazaqstandyq ekonomıka modeli qalaı paıda boldy

2021 jyldyń 22 qarasha 2021 17:16

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «QazAqparat» HAA» AQ elektrondy nusqada «Táýelsizdik týraly 100 áńgime» kitabyn shyǵardy. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap búgingi kúnge deıingi sońǵy úsh onjyldyqtaǵy Qazaqstan Táýelsizdiginiń jetistikterimen tikeleı nemese janama baılanysty biregeı oqıǵalar almanahy.Spıkerlerdiń kópshiligi tarıhı oqıǵanyń kýágeri bola otyryp, ózderiniń jeke estelikteri men emotsııalarymen bólisedi, el damýynyń árbir naqty kezeńiniń buryn belgisiz bolǵan bólshekterin eske alady. Sonymen qatar, bul kitapta sońǵy 30 jyl ishindegi ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jáne mádenı protsesterdi taldaıtyn salalyq sarapshylardyń pikirleri keltirilgen. Áńgimelerde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń saıasattaǵy beınesi erekshe oryn alady.«QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna osy kitaptan úzindiler usynady.

Qazaqstandyq ekonomıka modeliniń paıda bolýy

Serik AHANOV, Ekonomıst

1990 jyldardyń basynda men Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Joǵary ekonomıkalyq keńeste, jalpy ekonomıkalyq reformalar bóliminde jumys istedim. Árıne, bul qarama-qaıshylyqqa toly, bizdiń táýelsizdigimizdiń tarıhyndaǵy uly tranzıttik kezeńniń endi bastaý alatyn kúrdeli kez edi. Sotsıalızmnen jańa júıege kóshý júrip jatty. Osy tusta ekonomıkada «transformatsııalyq quldyraý» dep atalatyn jaǵdaı baıqaldy: kásiporyndar arasyndaǵy ekonomıkalyq baılanystar úzilip, óndiristiń quldyraýy jalǵasty, ınflıatsııa (qunsyzdaný) jedeldeı tústi, bıýdjet tapshylyǵy artty. Bizdiń kóz aldymyzda óndiris ádisteriniń, menshik nysandarynyń, jumysshylar men jumys berýshilerdiń ózara áreketteriniń ózgerýimen ushtasqan shynaıy ekonomıkalyq revolıýtsııa bolyp jatty.

Bul kezde sózsiz ekonomıka men qarjy sektoryna tereń, sapaly eń bastysy batyl ózgerister qajet boldy. Mine, sonda Respýblıka Prezıdenti Nursultan Nazarbaev jaýapkershilikti óz moınyna alyp, qoǵamǵa jańa ekonomıkalyq baǵyt usyndy. Bul óte syndarly, barynsha ońtaıly jáne qoǵam qoldaý bildirgen bastamaǵa aınaldy.

Elbasy ózin naǵyz reformator jáne kórnekti ekonomıst retinde kórsetti: Tuńǵysh Prezıdenttiń bastamasy boıynsha sol kezeń úshin asa mańyzdy eki qujat – 1992 jylǵy 16 mamyrdaǵy Qazaqstannyń egemen memleket retinde qalyptasýy men damýynyń strategııasy jáne 1993 jylǵy 28 qańtardaǵy Daǵdarysqa qarsy shuǵyl sharalar men áleýmettik-ekonomıkalyq reformalardy tereńdetý baǵdarlamasy ázirlendi. Bul eki qujat otandyq ekonomıkanyń naryqtyq qatynastarǵa kóshýiniń irgetasy, keıinnen barlyq sapaly ózgeristerdi engizýge jáne eldiń odan ári damýyn qamtamasyz etýge múmkindik beretin bazıs edi.

Alǵashqy reformalardy júzege asyrý barysynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev memleketimizdiń damý barysy men logıkasyn qaıta qarastyrdy. Ol qazaqstandyq qarjy-ekonomıkalyq sektordyń irgeli ustanymdaryn, kólemin, qarqyny men qurylymyn keshendi túrde taldap, saıası jáne áleýmettik faktorlarǵa nazar aýdardy, sheteldik tájirıbege úlken zertteý júrgizdi. Nátıjesinde ekonomıkalyq damýdyń biregeı qazaqstandyq modeli qalyptasty, onda basqarýdyń modernıstik batys jáne dástúrli azııalyq qaǵıdattarynyń úılesimi qamtamasyz etildi.

Batys pen Shyǵys ekonomıkalaryndaǵy barlyq oń jáne progressıvtik tásilderdiń úılesimi Qazaqstanda bir mezgilde, minsiz jasalǵan qorytpa retinde iske asyryldy. Munda keń yryqtandyrý jáne belsendi memlekettik retteý jalpy tujyrymdamaǵa sáıkes kelip, qabysty. Shyn máninde, Nursultan Ábishuly jedel ekonomıkalyq reformalardy jáne osyndaı jyldamdyqtarǵa tán áleýmettik kúızelistersiz kezeń-kezeńimen alǵa jyljýdy úılestirýge múmkindik beretin «aǵza» jasap shyǵardy. Sondyqtan, meniń oıymsha, qazaqstandyq ekonomıkalyq damý modeliniń biregeıligi onyń óz boıynda ozyq halyqaralyq tájirıbeniń barlyq oń elementterin úılesimdi biriktirýinde jatyr.

Bul reformalardyń ishinde qarjy blogy – eń aldymen bank, saqtandyrý jáne qor sektorlary óte mańyzdy boldy. Alaıda, osy jyldary biz qarjylyq tóńkeristi ǵana emes, sonymen birge adamdardyń sanasyndaǵy tóńkeristi de baıqadyq. Kózqarastar, pikirler, dúnıetanymdar qaıta quryldy. Qazaqstandyqtar óz kóshbasshysynyń úlgisimen ómirdiń jańa shyndyǵy men naryqtyq jaǵdaılarǵa tez beıimdele bastady. Bul jerde Prezıdenttiń joǵary bedeli, onyń strategııalyq oılaýy, batyldyǵy, prıntsıptiligi, erik-jigeri ómirlik mańyzdy reformalar kezeńinde Qazaqstannyń tabysty damýyn qamtamasyz etkenin aıryqsha atap ótýge bolady.


Joǵary qaraı