Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Táýelsizdik týraly 100 áńgime: Qatań qupııa jaǵdaıynda ulttyq valıýta – teńgeni engizý

2021 jyldyń 15 qarasha 2021 10:45

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «QazAqparat» HAA» AQ elektrondy nusqada «Táýelsizdik týraly 100 áńgime» kitabyn shyǵardy. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap búgingi kúnge deıingi sońǵy úsh onjyldyqtaǵy Qazaqstan Táýelsizdiginiń jetistikterimen tikeleı nemese janama baılanysty biregeı oqıǵalar almanahy.

Spıkerlerdiń kópshiligi tarıhı oqıǵanyń kýágeri bola otyryp, ózderiniń jeke estelikteri men emotsııalarymen bólisedi, el damýynyń árbir naqty kezeńiniń buryn belgisiz bolǵan bólshekterin eske alady.

Sonymen qatar, bul kitapta sońǵy 30 jyl ishindegi ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jáne mádenı protsesterdi taldaıtyn salalyq sarapshylardyń pikirleri keltirilgen.

Áńgimelerde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń saıasattaǵy beınesi erekshe oryn alady.

«QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna osy kitaptan úzindiler jarııalaıdy.


Qatań qupııa jaǵdaıynda: ulttyq valıýta – teńgeni engizý

Sergeı TEREENKO

Qazaqstan Respýblıkasynyń Birinshi Premer-Mınıstri 1991-1994 jyldar

1993 jyly sovet dáýiri keńistiginde biryńǵaı rýbl aımaǵynyń qurdymǵa ketip bara jatqanyna kózimiz jetti. Osy tusta Prezıdent Nursultan Nazarbaev ulttyq valıýtany engizý máselesin shuǵyl pysyqtaýdy tapsyrdy.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha teńgeniń tujyrymdamasymen, dızaınymen aınalysatyn óte shekteýli ári asa jaýapty adamdardan turatyn jabyq top quryldy. Daıyndalyp jatqan operatsııa týraly eshkim de bilmedi – barlyǵy qatań qupııa jaǵdaıynda ótti.

Shyndyǵynda, Elbasynyń ózi jańa valıýtany engizýdiń qanshalyqty sátti shyǵatynyna qatty alańdaıtyn edi. Sondyqtan da, ol osy protseske tikeleı aralasty.

Bul mańyzdy kezeńde Ekonomıkalyq reforma, qarjy jáne bıýdjet máseleleri jónindegi komıtet tóraǵasy Saýyq Temirbaıuly Tákejanov pen onyń orynbasary, keıinnen Májilistiń birinshi spıkeri bolǵan Marat Ospanovtyń eren eńbegin erekshe atap ótken jón dep sanaımyn.

Osyndaı tulǵalardyń kúsh-jigeri arqasynda Anglııadaǵy qazaqtyń tól teńgesiniń alǵashqy partııasy basylyp shyqty. Qap-qap aqsha tórt IL-76 ushaǵymen Almatyǵa jetkizildi.

Budan keıin osy ushaqtar Londonnan Qazaqstannyń oblys ortalyqtaryna taǵy 18 reıs jasady. Bir jaǵynan sol ýaqytqa arnaıy jerasty qoımalary da daıyndalyp jatty.

Álbette, valıýta tasý operatsııasy qatań qupııada júzege asty. Al álgi ushaqtarǵa berilgen qujatta «salynyp jatqan Prezıdent rezıdentsııasyna arnalǵan jabdyqtar» dep kórsetildi.

Alaıda, eń qıyny jańa aqshany óńirlerdegi barlyq bankterge jetkizý boldy. Biraq, bul jumys ta sátti boldy, segiz kún ishinde barlyq óńirge aqsha jetkizildi.

Sosyn teńge aıyrbastaýdyń ózi de úsh táýlik ishinde biz oılaǵannan áldeqaıda jaqsy ótti, jurtshylyq tarapynan eshqandaı túsinbeýshilik bolǵan joq.

Bul úshin de árıne eń bastysy halqymyzǵa shydamdylyq pen ustamdylyq tanytqany úshin kóp rahmet.

Rasynda da, Nursultan Ábishuly aıtqandaı «jańa valıýtany engizý barysynda álem boıynsha osynshama shapshań ári tabysty operatsııa bolmaǵan da shyǵar».

1993 jyly 2 qarashada Qazaqstan rýbl aımaǵynan shyǵatyndyǵy týraly málimdema jasady.

Nursultan Nazarbaev óziniń teńgeni engizý nıeti týraly kórshi memleketterdiń basshylaryn – Islam Karımovty, Asqar Aqaevty jáne Saparmurad Nııazovty jasyryn túrde eskertti.

Al 10 qarashada Prezıdent Nazarbaev Ózbekstan Prezıdentimen birge baspasóz konferentsııasyn ótkizdi, onda eki respýblıka da rýblden bas tartyp, óz valıýtasyn engizetinin habarlady.

12 qarasha kúni tańerteń Prezıdent Nursultan Nazarbaev teledıdar men radıo arqyly el azamattaryna ulttyq valıýtanyń engiziletinine baılanysty úndeý jasady.

«Árıne, valıýtany óndiris quldyraýyn toqtatqannan keıin jáne halyqtyń ómirin jaqsartyp, aqsha júıesin turaqtandyrǵannan keıin eńgizý ońaıyraq bolar edi. Alaıda ondaı kezdi tańdap, kútip otyrýǵa ýaqyt bolǵan joq. Jaǵdaı qanshalyqty kúrdeli bolsa da, biz áleýmettik-ekonomıkalyq reformalar baǵytyn jalǵastyrýǵa mindettimiz», – dep málimdedi sol kezde Elbasy.

Osylaısha Qazaqstan táýelsizdiktiń taǵy da bir eń mańyzdy satysynan attady - óziniń ulttyq valıýtasy bar memleket boldy.

Teńge - azamattarymyzdyń táýelsiz Qazaqstannyń bolashaǵyna degen senimin nyǵaıtty, eldiń álemdik arenadaǵy bedeliniń ósýine yqpal etti.

Qazaqstan tól teńgesin engizgennen bastap táýelsiz qarjy-ekonomıkalyq jáne aqsha-nesıe saıasatyn júrgizip, túbegeıli reformalardy iske asyra aldy.

Búginde qazaqstandyq teńgeniń turaqtanyp, álemdik valıýtalar qatarynda laıyqty oryn alǵanyna eshkim de kúmándanbaıdy.


Joǵary qaraı