Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Táýelsizdik týraly 100 áńgime: Damýdyń jańa paradıgmasy

2021 jyldyń 13 jeltoqsan 2021 17:39

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «QazAqparat» HAA» AQ elektrondy nusqada «Táýelsizdik týraly 100 áńgime» kitabyn shyǵardy. Qazaq, orys jáne aǵylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap búgingi kúnge deıingi sońǵy úsh onjyldyqtaǵy Qazaqstan Táýelsizdiginiń jetistikterimen tikeleı nemese janama baılanysty biregeı oqıǵalar almanahy.Spıkerlerdiń kópshiligi tarıhı oqıǵanyń kýágeri bola otyryp, ózderiniń jeke estelikteri men emotsııalarymen bólisedi, el damýynyń árbir naqty kezeńiniń buryn belgisiz bolǵan bólshekterin eske alady. Sonymen qatar, bul kitapta sońǵy 30 jyl ishindegi ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası jáne mádenı protsesterdi taldaıtyn salalyq sarapshylardyń pikirleri keltirilgen. Áńgimelerde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń saıasattaǵy beınesi erekshe oryn alady.«QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna osy kitaptan úzindiler jarııalaıdy.

Damýdyń jańa paradıgmasy

Máýlen ÁShІMBAEV

QR Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy, memleket qaıratkeri

Táýelsizdik alǵannan keıin burynǵy Keńes Odaǵy keńistiginde bolǵan kúrdeli ári júıeli daǵdarystyń bári de birtindep Qazaqstanǵa muraǵa qaldy. Barlyq sheshilmegen problemalar – tıimsiz komandalyq-ákimshilik ekonomıka, kúıregen áleýmettik sala, túbi bos qazyna, ınflıatsııa jáne basqalary – KSRO ydyraǵannan keıin qurylǵan táýelsiz memleketterge birtindep ótti.

Osy aýqymdy geosaıası yǵysýdyń nátıjesinde postkeńestik respýblıkalar arasyndaǵy barlyq sharýashylyq baılanystar kúrt joıyldy. Mysaly, Qazaqstannyń ónerkásibindegi alpaýyttar shyǵaratyn ónimderdiń shamamen 90%-y odaqtyq naryqqa baǵdarlanǵan jáne kerisinshe solardan jetkiziletin shıkizattarǵa táýeldi bolǵan-tyn. 1990-shy jyldardyń basynda Qazaqstannyń eń iri 130 kásipornynyń jumysynda irkilister bastaldy, keıbiri jumysyn toqtatty, qaısibiri óndiris kólemin kúrt qysqartty. Indýstrııanyń 100 myńnan astam adam – ındýstrııanyń joǵary bilikti mamandary – jumyssyz qaldy. 1991-1992 jyldary ónerkásiptiń kúrt quldyraýy saldarynan ınflıatsııa 1000 paıyzǵa deıin jetti. Bul kún saıyn baǵalar aıtarlyqtaı ósip bara jatqan, al jalaqy men zeınetaqyny tóleý qaıta-qaıta keshiktiriletin kezeń boldy.

Osyndaı kúrdeli jaǵdaılarda Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń basshylyǵymen Qazaqstan jańa ekonomıkany qalyptastyrýǵa kirisip, memlekettilikti nyǵaıtýdy qolǵa aldy, óziniń damý baǵytyn tujyrymdaı bastady. Eń kúrdeli problemalarǵa qaramastan, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryn qazaqstandyqtar úmitsizdikpen, jappaı pessımızmmen jáne jaǵymsyzdyqpen baılanystyrmaıdy. Óıtkeni, bul synaqtarmen qosa shabyt, úlken úmit jáne bolashaqqa degen senim kezeńi de boldy. Adamdardyń boıynda tabysqa jetemiz jáne daǵdarysty eńseremiz degen zor úmit boldy. Jáne kóp jaǵdaıda bul úmit Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń jeke basyna, onyń bolashaqqa degen senimdi boıǵa sińirý qabiletine, tipti eń qıyn degen jaǵdaılarda da optımıstik sezimdi egý qabiletine baılanysty boldy. Halyq oǵan sendi jáne onyń is-qımyl baǵdarlamasyn, onyń ekonomıkany reformalaý, ınvestorlardy tartý jáne basqa da baǵyttar boıynsha batyl sharalaryn qoldady.

Nursultan Ábishuly adamdarmen udaıy kezdesip, óńirlerge shyǵyp, kásiporyndarǵa baryp, jaǵdaıdy túsindirip, eldi tynyshtandyrýǵa kóp ýaqyt jumsaı júrip, máselelerdi sheshý joldaryn tabatyn. Elbasy úzilgen ekonomıkalyq baılanystardy is júzinde qolmen jalǵaı júrip, bizdiń ónerkásip keshenimizdiń damýyn qalpyna keltirdi. Osy turǵydan alǵanda, dáýirler túıisken soqtyqpaly-soqpaqsyz tusta bizdiń damýymyzdyń paradıgmasyn ózgertý úshin baryn salǵan biregeı, harızmasy myqty kóshbasshynyń elimizdi basqarýy Qazaqstannyń baǵy boldy.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde búkil ultty fashızmge qarsy kúreske biriktirgen Ýınston Cherchıll Ulybrıtanııa úshin osyndaı kóshbasshy boldy. Túrkııa úshin eldiń qırandylary men úzikterin jınap, halyqty biriktirip, táýelsizdik úshin kúreske bastaǵan Mustafa Kemal Atatúriktiń orny erekshe edi. Mundaı mysaldar, árıne, Qytaıda da boldy – Den Sıaopınniń esimi búginde búkil álemde tıimdi ekonomıkalyq reformalarmen jáne Qytaıdyń qaıta jańǵyrýymen baılanystyryla aıtylady. Al Nursultan Ábishuly – óziniń biregeı kóshbasshylyq qasıetteriniń arqasynda eń qolaısyz ekonomıkalyq, áleýmettik jáne saıası jaǵdaılarda Qazaqstannyń damýyn qamtamasyz ete alǵan uly tulǵa.

Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin eldi kúızeltken kúrdeli daǵdarysty eńserýdegi Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń jeke tulǵasynyń róli orasan zor ekeni anyq. Bizdiń osynshama qıyn kezeńdi salystyrmaly túrde tez ótip, eńsemizdi tikteýimiz sol jyldary Tuńǵysh Prezıdentimiz atqarǵan asa aýqymdy, júıeli jumyspen tikeleı baılanysty.


Joǵary qaraı