Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Sheteldegi qazaq baspasózi: Men sózdikterdi romansha oqımyn - Túrkolog Serik Qaýymbaıuly

2021 jyldyń 5 jeltoqsan 2021 12:35

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Men sózdikterdi romansha oqımyn - CNR





Qytaılyq kazakcnr.com saıtynda Qytaı qazaqtarynan shyqqan belgili jazýshy, aýdarmashy, túrkolog Serik Qaýymbaıulynyń qazaq rýhanııatyndaǵy ózekti taqyryptardy arqaý etken shyǵarmashylyǵyn baıandaǵan suhbaty jaryq kórdi.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Serik Qaýymbaıuly - Qytaı qazaqtarynan shyqqan belgili synshy, aqyn, jazýshy, aýdarmashy, túrkolog. Qytaı jazýshylar odaǵynyń múshesi. Jazýshynyń «Aq saıtan», «Aq perishte» sekildi áńgimeler jınaǵy, «Altyn qońyraý», «Aq qaınar» atty óleń kitaptary jáne «Jáke bı», «Bóribaıdyń uly», «Aq jylan», «Týmys pen jazmysh» sekildi romandary bar. Biz tómende Serik Rahymulynyń jazýshy Serik Qaýymbaıulynan alǵan osy maǵynaly suhbatynyń ózekti degen tustaryn qysqartyp oqyrmanǵa usynamyz.

***

... Meniń shyndap ádebıetke kirgen shaǵym aldyńǵy ǵasyrdyń 79-nshy jylynan bastaldy. Aldymen aqyndyq shabytym oıandy. Sol jyly «Muqamet pen Sara» atty dastan jazdym. 1983 jyly alǵashqy áńgimelerim «Ańqıý», «Ándeý» atty áńgimelerim jaryq kórdi. 1984 jyldan bastap syn jaza bastadym. Al meniń tilge qyzyǵýshylyǵym hat tanyp, kitap oqyǵan shaǵymnan bastalady. Osy barysta oqyǵan kitaptarymnan kezdesken ózime túsiniksiz sózderdi estelikke alyp jınaı berdim. Qazir ondaı sózderden meniń ústelimniń ústinde 200 myńnan artyq sóz tur. Bul rýhanı dúnıeler «Sóz sandyqqa sııapat» atty 24 maqalam men «Til tazalyǵy-rýh tazalyǵy» atty 60-tan astam maqalamnyń tusynda jurt kózine tústi de, elimizdegi til mamandary ortasynda belgili dúmpý týǵyzdy ...




Men eń alǵash túsiniksiz sózderdi jınaýdy Qazaqstannan kóshirip basylǵan «Qazaq tiliniń túsindirme sózdigi» atty on tomdyqtan bastadym. Sol «on tomdyqty» ár kúni on saǵattap jumys istep otyryp, tórt aı degende bastan-aqyr romansha oqyp, kóshirip shyqtym. Kóshirgende ózime beıtanys sózderdi bir yńǵaı, qate nemese jańsaq alynǵan sózderdi bir yńǵaı, arabtan kirgen sózderdi bir yńǵaı, parsydan kirgen sózderdi bir yńǵaı, taǵy basqalardan kirgenderdi bir yńǵaı estelikke alyp shyqtym. Keıingi jyldarda onyń 15 tomdyǵy shyqty. Ony da tup-týra bes aı otyryp, álgi tásilmen kóshirip shyqtym. Osyny kóshirip otyryp, qazaq tiliniń qaı elde bolsa da quldyrap bara jatqanyn sezdim. Sózim dáleldi bolý úshin bir eki mysal keltireıin:

Eshen-ıshan. (5-tom 485-bet)

Bul qate sóz. Tilimizde Qajyshylaý daǵdysynda jeti ret Qajyshylaǵan adamdy Eshen qajy dep ataý bar. Bul qajyǵa kóp ret bardy degendi bildiredi. Osy kúnde tilimizdegi kóp ret degendi bildiretin neshe sózin qyrǵyzdar teris oqyp eshen deıdi. Al, Ishan arab sózi. Tike maǵynasy ustaz degen sóz.

Jastaban-jetkinshek, jas óspirim. (6-tom 164-bet) buny durystaýdyń ózi uıat. Onyń abaq kereıdiń bir rýynyń aty ekenin eldiń bári biledi. Al, jastabannyń munan basqa eshqandaı maǵynasy joq. Mine, tilimiz osyndaı kúıge túskende, meniń sózdikterdi romansha oqymasqa ne amalym bar?

Budan tys, eń bir bógde jasalǵan sózdik M.Qashqarıdyń sózdigi. Onyń tásili dástúrli sózdik jasaýdyń bul kónderdegi daǵdysyna túse bermeıdi. Ol sózderdiń býyn sany boıynsha jasalǵan sózdik. Sondyqtan ony alfavıt tártibine túsire almaımyz. Buny da úsh aı ýaqytymdy jumsap, ózim qajet etken yńǵaıda qaıta tizip shyqtym. Keıin ózim de bir neshe sózdik jasadym. Biraq, onyń barlyǵy oqýshylar úshin jasalǵan edi. Al, «Jyraýlar jyry sózdigin» til mamandary úshin jasadym.

Balalar ádebıeti týraly aıtar bolsam bul turǵyda men eń aldymen oqytýshymyn. Onan soń aqynmyn. Meniń tabandatqan 10 jyldyq ómirim balalardy tárbıeleý úshin sarp etilgen. Bul 10 jylda men pedagogıkany, metodıkany berile zerttedim. Meniń balalarǵa arnalǵan «Aq Marjan» atty kitabymda balalarǵa arnalǵan óleńder, kalambýrlar, anagrammalar, sharadalar, mazaqtamalar, jumbaqtar, jańyltpashtar jáne sóz oıyny, ándeme, qazaqı ólshemder sııaqty buryn kóp kezige bermeıtin janrshalar berilip, balalardy ylǵı tapqyrlyqqa qaraı jetelep otyrady. Al, taǵy bir «Aq qaınar» atty kitabymda da saýat ashar, esep óleń, sanamaqtar, ánder, ótirik óleńder, emle óleń, ereje óleń, túlik jyry, múlik jyry, dybys jyry, as-sý óleń, terme óleń, aıtystar sekildi janrshalar berilip, balalardy tek oqý-bilimge qaraı jeteleıdi ...




... Men jazýshy bolmaǵanymda qolóner sheberi bolar edim. 18 jasymda óz aldyma bor salyp, tez quryp bir aı ishinde kıiz úıdiń qańqasyn tik turǵyzǵan adammyn. Munyń syrtynda aıyl-turman, júgen, noqta, shider, qamshy degendi ózim órip alatynmyn. Onyń ústine, dál oqýǵa ketetin jyly kórik quryp, tós ornatyp, áp-ádemi temirshilik dúken de quryp alǵan edim. Endi-endi temirshilikti bastaı bergenimde oqýǵa kettim de qaldym ...

Men jastarǵa eń aldymen kitap oqyńdar, taǵy da kitap oqyńdar der edim. Osy jerde tý sonaý jetinshi ǵasyrdaǵy Dýpýdyń bir sózin eske túsireıik: ol «on myń kitap oqyǵan adamnyń qalamynan ot shashyraıdy»-, degen edi. Men de sol artymnan ergen jas býyn qalamgerlerdiń qalamdarynan ot shashyraýyn tiler edim!


Qazaqstan-Mońǵolııa parlamentaralyq dostyq tobynyń onlaın kezdesýi ótti - KAZNEWS




2021 jylǵy 3 jeltoqsanda Qazaqstan-Mońǵolııa parlamentaralyq dostyq tobynyń tóraǵalary A.Raýmen – Uly Hýral depýtaty H.Bádelhannyń qatysýymen onlaın formatta depýtattyq kezdesý ótti, dep habarlaıdy Mońǵolııanyń Kaznews aqparattyq portaly.

«Atalǵan kezdesýge depýtattar men Mońǵolııanyń Qazaqstandaǵy Elshisi D.Baıarhúú men Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshisi J.Ádilbaev qatysty. Atalǵan kezdesý barysynda A.Raý mońǵol tarapyn jaqyn arada bolyp ótken Respýblıka kúnimen quttyqtap, Mońǵolııalyq áriptesterin Qazaqstannyń qol jetkizgen jetistikterimen tanystyryp, qazirgi kezeńde Qazaqstanda demokratııalyq pen azamattyq qoǵamdy odan ári jetildirý baǵytyndaǵy saıası reformalar týraly baıandady. H.Bádelhan 16 jeltoqsanda toılanatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıymen quttyqtap, buǵan qosa 2022 jyly eki eldiń dıplomatııalyq qatynastar ornatqanyna 30 jyl tolatynyn, Parlament depýtattarynyń Mońǵolııa men Qazaqstan arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń jandanýynda úlken ról atqarǵanyn aıtty.




Mońǵolııa-Qazaqstan parlamentaralyq dostyq tobynyń Tóraǵasy – Uly Hýral depýtaty H.Bádelhan COVID-19 pandemııasymen kúres aıasynda osy indetke óńirlik deńgeıde tótep berýdiń, sondaı-aq onyń saldaryn joıýda birlesip jumys isteýdiń mańyzdylyǵyna erekshe mán berdi.

Taraptar eki eldiń halyq múdeleri arasyndaǵy yntymaqtastyqty damytý týraly sharalarǵa toqtalyp, zań daıyndaý/qabyldaý, onyń mańyzdy baǵyttary boıynsha pikir almasyp, ekijaqty parlament depýtattary arasyndaǵy ózara is-qımyldy jandandyrý qajettiligin atap ótti.




Kezdesý sońynda depýtattar ózara qoldaý kórsetý jáne yntymaqtastyqty tereńdetý, sondaı-aq budan ári Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy parlamentaralyq dıalogtardy damytý týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizdi», - dep jazdy Kaznews.


Shavkat Mırzııaev Qazaqstanǵa memlekettik saparmen barady - «ÓzA» aqparattyq agenttigi




Ózbekstan Respýblıkasy Prezıdenti Shavkat Mırzııaev Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń shaqyrýymen 5-6 jeltoqsanda Qazaqstanǵa memlekettik saparmen barady, dep jazady Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.

«Sapar baǵdarlamasyna sáıkes, Nur-Sultan qalasynda baýyrlas halyqtarymyz arasyndaǵy dostyq, tatý kórshilik jáne strategııalyq áriptestik baılanystaryn odan ári nyǵaıtý joldaryn talqylaý maqsatynda joǵary deńgeıdegi kezdesýler men kelissózder ótedi. Sondaı-aq kún tártibinde saıası dıalog pen saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtý, birinshi kezekte ekonomıkanyń túrli salalarynda praktıkalyq baılanystar men naqty yntymaqtastyq jobalaryn ilgeriletý, sondaı-aq mádenı-gýmanıtarlyq almasý baǵdarlamalaryn belsendirý máseleleri qarastyrylǵan. Budan bólek, Ózbekstan men Qazaqstan basshylary halyqaralyq máseleler boıynsha pikir almasyp, aımaqtyq ıntegratsııanyń negizgi baǵyttaryn talqylaıdy. Sammıt sońynda ekijaqty qujattardyń mańyzdy paketine qol qoıý josparlanǵan jáne osy sapar qarsańynda Nur-Sultan qalasynda eki eldiń jetekshi kompanııalary men kásipkerleriniń qatysýynda bıznes-forým ótedi», - dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.


Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy Ystanbul tórinde toılandy - TRT




Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı jeltoqsan aıynyń 1-shi juldyzynda Ystanbul tórinde «Sazgen» folklorly-etnografııalyq halyq aspaptar ansambliniń kontserti bolyp ótti, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

«Ystanbuldyń Maltepe aýdanynda ótken is-sharany Túrkııa qazaqtarynyń «Kók Tý» qazaq mádenıeti qoǵamy uıymdastyrdy. Súıinbaı atyndaǵy Almaty oblystyq fılarmonııasynyń «Sazgen» folklorly-etnografııalyq ansambli óz repertýaryndaǵy halyq áni men kúıi, bıi arqyly túrik halqynyń ystyq yqylasyna bólendi. Sharanyń bas uıymdastyrýshy «Kók Tý» qazaq mádenıeti qoǵamy 2018 jyly Ankara qalasynda qurylyp, 3 jarym jyl ishinde Túrkııada qazaq mádenıetin, salt-dástúrin, tilin nasıhattaý jolynda eren eńbek etip keledi. Atalmysh kontsert Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵyna oraı Túrkııanyń ıAlova, Býrsa, Ankara qalalarynda jalǵasyn tabady», -dep jazady TRT.


Qazaqstanda parsy tilinen olımpıada ótti - Fars




Jyl saıynǵy qalyptasqan dástúrmen Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń shetel tilderin oqytý ádistemesi kafedrasy men Qazaqstandaǵy Iran Islam Respýblıkasynyń Elshiligi janyndaǵy Mádenı ortalyqtyń uıymdastyrýymen Almaty qalasyndaǵy JOO parsy tilin ekinshi til retinde meńgeretin stýdentter arasynda tildik olımpıada bolyp ótti, dep habarlaıdy Irannyń Parstoday aqparat agenttigi.

«Olımpıadany shetel tilderin oqytý ádistemesi kafedrasynyń meńgerýshisi A.M.Jalalova ashyp berip, qazirgi kezde Iran men Qazaqstan arasyndaǵy baılanystyń damýyna, parsy tiliniń mańyzdylyǵyna toqtalyp, ýnıversıtette parsy tilin oqyp jatqan stýdentterdi qoldap, kómektesip jatqan Iran mádenı ortalyǵy dırektoryna alǵys aıtty. Sondaı-aq Allame Tabatabaıı ýnıversıtetiniń ustazy (Iran) PhD O. Izadı, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń ustazdary PhD Ǵ.Á. Qambarbekova men PhD B.Batyrhan sóz sóılep, olımpıadaǵa qatysyp otyrǵan stýdentterge sáttilik tiledi. Ádilqazylar alqasynyń sheshimimen eń joǵary ball jınaǵan jeńimpazdar marapattalyp, árqaısysyna aqshalaı syıaqy berildi. Sonymen birge olımpıadaǵa qatysqan stýdentterdiń barlyǵyna Iran Islam Respýblıkasynyń Elshiligi janyndaǵy Mádenı ortalyq tarapynan sertıfıkat berildi», - dep jazady Parstoday aqparat agenttigi.



Joǵary qaraı