Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Semeı polıgonynyń zardaby áli bar – «Nevada-Semeı» halyqaralyq qozǵalysynyń múshesi

2021 jyldyń 29 tamyz 2021 15:25

ALMATY. QazAqparat – 29 tamyz - ıadrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúni. «Nevada-Semeı» halyqaralyq antııadrolyq qozǵalysynyń múshesi Gúldana Nurpeıisova QazAqparat tilshisine Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdan bas tartýynyń mańyzdylyǵy týraly aıtyp berdi.

«Nevada-Semeı» qozǵalysy ókiliniń aıtýynsha, Qazaqstan ıadrolyq qarýdan óz erkimen bas tartqan alǵashqy el. Sonymen qatar, qarapaıym halyq, bılik pen saıasatkerlerdiń izgi nıetin biriktirýge bolatynyn álemge dáleldegen memleket. Qazaqstan óziniń bastamasyn eń joǵary trıbýnalarda birinshi bolyp jetkizdi. Bul úlken qadam boldy.

«Biz qazir jumysymyzdy jandandyrdyq. Jer betindegi barlyq polıgondy jabý kerek. Bul jerde ıadrolyq qarýy bar memleket parlamentshileriniń róli zor. Qozǵalys qaıratkerleri endi BUU -nyń Semeı aımaǵyn saýyqtyrý baǵdarlamasyn júzege asyrýdy josparlap otyr. Bizde «Radıatsııa, ekologııa, densaýlyq» problemalyq komıteti jumys isteıdi. Onyń quramynda kórnekti ǵalymdar bar. Olar ekologııalyq medıtsına, reabılıtatsııa, genetıka jáne áleýmettik qorǵaý salasyndaǵy jobalardy daıyndap jatyr. Sonymen qatar, jastarymyzdy ıadrolyq qarýsyz álem úshin kúreste belsendi bolýǵa tárbıeleý jumystary júrgizilýde. 2019 jyly elordada «Nevada-Semeı» antııadrolyq qozǵalysynyń qurylǵanyna 30 jyl tolýyna arnalǵan úlken konferentsııa ótti. Sol jerde Oljas Súleımenov ıadrolyq qarýǵa tolyq tyıym salý úshin barlyq álemdik qaýymdastyqtar birigip, kúsh biriktirý kerektigin aıtqan bolatyn», - dedi Gúldana Nurpeıisova.

Sonymen qatar, ol osydan 32 jyl buryn belgili aqyn, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Oljas Súleımenovtiń jetekshiligimen «Nevada-Semeı» antııadrolyq qozǵalysy qurylǵanyn atap ótti. Qozǵalys músheleri Oljas Súleımenovtiń ustanǵan baǵytyn qoldaıtyndaryn jetkizdi.

«Semeı polıgonynda alǵashqy jarylys 1949 jyly boldy. Sodan keıin kóptegen jerasty jáne jerústi synaǵy jasaldy. Onyń bári jasyryn túrde boldy. 1989 jyly shaǵandyq ushqyshtar Oljas Omarulyna telefon soǵyp, radıatsııalyq aǵyn týraly aıtty. Buǵan deıin eshkim ıadrolyq polıgonnyń bar ekenin bilmegen. Biz ol kezde mektepte oqıtynbyz. Jer dirildep, áınekter syqyrlaıtyn. Adamdar nege aýyra bastaǵanyn túsinbedi. Munyń bári radıatsııanyń áserinen boldy. Semeı polıgonynda jarylǵan bir ıadrolyq bombanyń qýaty Hırosıma men Nagasakıge tastalǵan bombadan júz ese kóp «, - deıdi Gúldana Nurpeıisova.




1989 jyldyń aqpan aıynyń sońynda Almatyda qurylǵan qozǵalys týraly aqparat búkil álemge tarady. Onyń qataryna jer betiniń mıllıondaǵan turǵyny qosyldy. Qozǵalystyń kúshimen Semeı polıgony jabylyp, álemdegi basqa polıgondardaǵy jarylysqa moratorıı jarııalandy. Osy maqsattarǵa jetý úshin 1993 jyldyń tamyz aıynyń sońynda jahandyq antııadrolyq alıanstyń kóptegen beıbit sherýleri, mıtıngileri, konferentsııalar, forýmdary men kongresteri ótti.




«Nevada-Semeı» qozǵalysynyń qatysýshylary halyqaralyq arenada belsendi is-qımyldardy jalǵastyra berdi. Qazaqstannyń kóptegen qalalary men aımaqtarynda, sondaı-aq Reseı, AQSh, Italııa, Japonııa, Túrkııa jáne basqa da elderde uıymnyń bólimsheleri quryldy.

Sol jyldary «Nevada -Semeı» qozǵalysynyń eki gazeti boldy: «Narodnyı kongress» jáne «Halyq kongresi» ony - ataqty jazýshy Gennadıı Tolmachev pen Saıyn Muratbekov basqardy.

«Semeı polıgonynyń jabylǵanyna 30 jyl boldy, biraq zardaby áli bar. ıAdrolyq fızıka ınstıtýtynyń akademıgi marqum Ivan ıAkovlevıch Chastnıkov «ıAdrolyq jarylystardyń jańǵyryǵy» atty kitabynda: «Radıatsııanyń zııandy áseri máńgi iz qaldyrady» dep jazǵan. Sý men topyraqty radıatsııadan tolyq tazartý úshin ǵasyrlar qajet. Osy kúnge deıin turǵyndardyń qaterli isik pen túrli aýrýlarǵa shaldyǵýynyń sebebi osy. Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisine Semeı ıadrolyq polıgonynda zardap shekkender týraly zańǵa qaıta oralý, ońaltý, zeınetkerlikke jeńildik, laıyqty ótemaqy máselelerin sheshý qajet», - dep túıindedi ol.

Sondaı -aq, spıker qazirgi ýaqytta sheshilýi tıis problemalardy da atap ótti.

«Qozǵalys ardagerleriniń máselesi de ótkir. Olardyń birazy ómirden ótip ketti. Olardyń eń jasy elýden asty. Olar tıisti kútimmen, medıtsınalyq kómekpen qamatamasyz etilmegen. Jarylystardan zardap shekken ardagerler men oqý polıgonynda qyzmet etken sarbazdardyń qatary sırep barady. Olardyń mártebesi QR zańynda eshqandaı túrde kórsetilmegen. Mysaly, Chernobyl AES-indegi apatty joıýǵa qatysýshylardyń zeınetaqysyna qosymsha tólemder beriledi, qoǵamdyq kólikte tegin júredi jáne jyl saıyn shıpajaılarǵa joldama alady. Polıgonnan zardap shekkenderge eshqandaı jeńildik joq. Bul problemalardyń barlyǵy ózekti jáne tez arada sheshilýin kútedi»,-dep qorytyndylady «Nevada-Semeı» halyqaralyq antııadrolyq qozǵalysynyń múshesi.


Joǵary qaraı