Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Raıymjan Mársekov Japonııaǵa Alashordany qarýmen qamdaýdy surap úndeý joldaǵan – Ýıama Tomohıko

2022 jyldyń 25 mamyr 2022 11:05

NUR-SULTAN. QazAqparat – Alash arystaryna bolshevıkter taqqan aýyr aıyptyń biri Japonııa múddesine tyńshylyq etti degenge saıatynyn tarıhtan bilemiz. Hokkaıdo ýnıversıtetiniń slavıan-eýrazııalyq zertteýler ortalyǵynyń dırektory Ýıama Tomohıkonyń Raıymjan Mársekov pen Japonııa syrtqy ister mınıstrliginiń arasynda baılanys týraly baıandamasyn tyńdap otyryp, sol kezdegi orys bıliginiń qazaq-japon qarym-qatynasynan nege sonsha qoryqqanyn túsingendeı boldyq. Osy tusty tarqatyp aıtsaq.

Raıymjan Mársekovtiń Vladıvostoktaǵy sapary

Halyqaralyq túrki akademııasynyń uıymdastyrýymen ótken «Áýezov, Alash jáne Kúnshyǵys eli» atty zoom-konferentsııada japon ǵalymy ǵylymı jańalyqqa toly baıandama jasady.

Japon tarıhshysy Resýke Ono men Ýıama Tomohıko Raıymjan Mársekovtiń 1919 jyldyń qańtarynda Japonııa Úkimetine joldaǵan úndeýine taldaý júrgizgen eken. Ol úndeýde alash qaıratkeri Japonııadan Alashordany moıyndap, kómek kórsetýin suraǵan. Ǵalymnyń aıtýynsha, Japonııa Syrtqy ister mınıstrliginiń arhıvinde osy úndeýmen baılanysty ózge de qujattar bar. Ol qujattarda Mársekov qazaqtardyń keleshekte irgeles musylman halyqtarymen birge táýelsiz memleket qurýǵa nıetti ekenin aıtyp, Alashordanyń Parıj beıbitshilik konferentsııasyna qatysý jospary bar ekenin jetkizgen. Zertteýshiniń paıymynsha, Alashordanyń sol kezdegi resmı ustanymy Reseı federaldyq memleketiniń quramynda bola júrip, eldegi ózge de saıası kúshtermen birge avtonomııa qurý bolǵan. Sóıte turyp, Japonııa arqyly ózderin halyqaralyq deńgeıde moıyndaýdy surap, keleshekte táýelsiz el qurýdan úmitti ekenderin bildirgenin dáleldeıtin qujattardyń tabylýy Alashorda tarıhynyń prıntsıpıaldy turǵyda jańa qyry bolmaq.




Naqtyraq aıtsaq, 1918 jyldyń kókteminde-aq alashordashylar Bashqurt avtonmııalyq úkimetimen birge Japonııamen baılanys ornatýdyń joldaryn izdeı bastaǵan. Osylaısha Mársekov Vladıvostokqa baryp, bas konsýldyq arqyly japon úkimetine úndeý joldaıdy.

1918 jyldyń qarashasy Alashorda úshin syn saǵaty edi. Ýaqytsha úkimet óńirlik úkimetterdi taratýdy uıǵaryp, admıral A.V.Kolchak ortalyqtandyrǵan qýatty bılik qurý úshin tóńkeris jasaıdy. Ýıama Tomohıkonyń aıtýynsha, bul Alashordanyń ári qaraıǵy ómirine qaýip tóndiretin jaıt bolatyn. Al japon armııasy men úkimeti qazaqtar týraly tam-tumdap málimet jınaı bastaǵanymen, tyǵyz baılanys ornatýdy josparlamaǵan eken. Óıtkeni qazaq dalasy Japonııanyń múddesinen tys aýmaqta jatqan kórinedi. Onyń ústine Raıymjan Mársekov Vladıvostokqa barǵan kezde japon úkimeti Kolchakty qoldaý týraly sheshim qabyldap qoıǵan edi. Sondyqtan Mársekovtiń Kolchak úkimetin aınalyp ótip, Alashordany qarýmen qamdaý týraly ótinishi qabyldanbaı qalady.




Endigi sózdi japon ǵalymynyń óz aýzynan bereıik.

«Bul tanystyrylymda men Raıymjan Mársekovtiń Japonııa úkimetine Alashordany moıyndaýdy surap 1919 jyly joldaǵan úndeýiniń qysqasha mazmunyn baıandamaqpyn. Ózderińiz biletindeı, Alashordanyń syrtqy saıasaty týraly málimet búginge deıin áli tam-tum ǵana bolyp keldi. Bul qujat Alashordanyń syrtqy saıasaty týraly málimetterdi keńirek ashyp, Japonııa tarapynyń oǵan degen qatynasyn túsinýge múmkindik beredi. Bul qujattar Japonııanyń Syrtqy saıasat tarıhynyń muraǵatynda saqtaýly.

Túpnusqadan da qundy aýdarma

Ókinishke qaraı, bul qujattyń japonsha aýdarmasy ǵana saqtalǵan. Al orys tilinde jazylǵan túpnusqasy joq.

Qysqartyp aıtsaq, bul hatynda Mársekov qazaq ultynyń turmys-salt tarıhyn, olardyń Alashordany quryp, Túrkistanmen, Bashqurt elimen odaqtastyq qatynas ornatý saıasaty qalaı qýdalanǵanyn sıpattaıdy. Mársekov bul rette Qazaqstan túrkistandyqtarmen, bashqurttarmen birlesip bolshevıkterdi yǵystyra alar edi degen pikirin alǵa tartqan. Biraq buǵan qolda qarýdyń bolmaýy, asharshylyq pen epıdemııa kedergi keltirdi. Sondyqtan Mársekov Japonııadan azyq-túlik, medıkamentter men qarý-jaraq berýdi suraıdy. Sondaı-aq, Alashordanyń derbestigin moıyndap, ózge elderdi de osy saıası ustanymdy qoldaýǵa shaqyrýyn ótinedi. Bul aýdarmanyń ishinde naqty tápsirleý qıynǵa soǵatyn keıbir tustar bar. Ásirese «táýelsizdik» degen maǵynada aýdarylǵan sóz jıi kezdesedi. Quddy bir Alashorda sol kezdiń ózinde táýelsiz eldiń táýelsiz úkimeti sııaqty jazylǵan. Biraq Mársekov ol mátinde shynymen de «táýelsizdik» sózin paıdalandy ma, joq pa, ol jaǵyn naqty baǵalaý qıyn. Bul jerde japon sheneýnikteri men ofıtserleri «táýelsizdik» pen «avtonomııa» sózderin ajyrata almaǵanǵa kóbirek uqsaıdy. Sodan naqty aýdarma jasaı almaǵan bolýy múmkin. Odan keıingi qujattan da bul aýdarmada «avtonomııa retinde damý» jáne «táýelsizdik» uǵymdary durys aýdarylmaǵanyn kórýge bolady. Bir qyzyǵy, Mársekov óz sózinde sol kezde Alashorda ókilderinen bólek Japonııamen kelissóz júrgizip jatqan Kolchak úkimetin bir de bir ret atamaǵan jáne Alashordanyń qyzmetin derbes organ retinde sıpattap otyrǵan. Vladıvostoktaǵy azat etý armııasynyń saıası departamentiniń bastyǵy bul úndeýge qoldaý retinde Japonııanyń syrtqy ister mınıstrine jetekhat jazǵan. Sol hatta Mársekovtiń Vladıvostokta Japonııa vıtse-konsýlymen áńgimeleskeni aıtylady. Osy áńgimede Mársekov Alashordanyń avtonomııa jarııalaǵanyn, keleshekte kórshiles, dini bir halyqtarmen birlesip úlken táýelsiz memleket qurýdy josparlap otyrǵanyn naqty atap ótken. Japonııa vıtse-konsýly qazaqtardyń qıyn-qystaý jaǵdaıyna qynjylys bildire kelip, qarý jetkizýde de qıyndyqtar bar ekenin aıtady. Tipti qarý jetkizgenniń ózinde ony Kolchak úkimeti arqyly ǵana bere alatyndaryn túsindiredi. Al Mársekov Kolchak úkimeti Alashordanyń táýelsizdigin qalamaıtyndyqtan, qarý qupııa túrde jetkizilýi kerektigin aıtady. Japon konsýly mundaıǵa jol joq ekenin bildiripti. Mársekov onda qarýdy Qytaıdyń Sháýeshegi arqyly aınalma baǵytpen jiberýdi suraıdy. Buǵan da jol joq degen jaýap aıtylady.

Saıası departament bastyǵy hatynyń sońynda Mársekov senimge laıyqty tulǵa ma, joq pa, qazaq halqynyń atynan sóıleýge ókiletti me, ol jaǵy belgisiz bolyp otyrǵanyn ári ondaıdy anyqtaý óte qıyn ekenin jetkizedi. Biraq Mársekovtiń qazaqtardyń ókiletti tulǵasy ekeni dáleldense, suraǵan oq-dári men medıkamentterdi berý jaǵyn da oılastyrý kerektigin, bul qazaqtardyń senimine ıe bolý úshin qajettigin atap ótedi.

Al Japonııa Syrtqy ister mınıstriniń jaýaby qysqa bolǵan. Ol Japonııa úkimeti qazaqtardyń pushaıman kúıi men tyǵyryqtaǵy jaǵdaıyna jany ashıtynyn, ázirge qarý men medıkament jetkizýden tartyna turý kerektigin jazǵan. Bul qysqa jaýap aıtarlyqtaı kesh joldanǵan. Vladıvostokqa jaýap hat kelgen kezde Mársekov ol jaqtan ketip qalǵanǵa uqsaıdy.

Álimhan Ermekovtiń duǵaı sálemi

Tarıh munymen bitpeıdi. Japon ofıtserleri óz betterimen qazaqtar týraly málimetter jınaýdy údete túsken. Tipti bireýi qazaqtardyń saıası oıanýy men gazetteri týraly ocherk jazdy. Bir kapıtan Irkýtsk qalasynda Álimhan Ermekovpen kezdesip, Kolchak úkimetiniń ishindegi ahýal týraly málimet alǵan. Taǵy bir aty atalmaǵan qazaqtardyń ókili Japonııanyń Ombydaǵy konsýlyna kirip, Mársekovtiń úndeýine jaýap berýdi suraıdy. ıAǵnı, qazaqtar tarapyna Japonııanyń jaýaby jetpegen bolyp tur. Ol konsýl da bul týraly eshteńe bilmegen. Biraq Japonııa Reseıdiń ishki isterine aralasa almaıtynyn aıtqan. Al qazaqtardyń ókili japon baýyrlarymen tyǵyz baılanys ornatqysy keletinin, sosyn Qazaqstannyń ekonomıkalyq múmkindikteri týraly aıtyp beredi. Ári qaraı olardyń arasynda qyzyqty kelisim bolady. Konsýl aıtarlyqtaı optımıstik turǵyda Reseı saıasatkerleri burynǵydaı avtokratııalyq saıasat júrgizý endi múmkin emes ekenin túsinýi kerektigin, avtonomııalyq respýblıkalar moıyndalatynyn aıtady. Al qazaqtardyń ókili orystardyń bolshevızmge áýes ekenin, tipti bolshevıkterdi qýyp jiberý múmkin bolmaǵannyń ózinde orys halqyn avtokratııadan basqa jolmen basqarý qıyn bolatynyn qarsy ýáj etip aıtady. Qazaqtar ózderine qatysty qurmetsizdik pen qýdalaý saıasatynan qutylý úshin avtonomııa men táýelsizdik kerektigin jetkizedi.




Osy jyldyń mamyr aıynda qazaq taý-ken ınjeneri Álimhan Ermekov japon tarapyna qazaqtardyń mońǵoldarmen birge (osy tusta ǵalym «Reseı quramyndaǵy býrıat halqy» dep túsiný kerektigin eskertti—red) táýelsizdikti jarııalaýdy josparlap otyrǵany týraly aqparat beredi. Sondaı-aq jýyqta elshi (atalǵan adam esiminiń naqty kim ekenin anyqtaý múmkin bolmady – red.) jiberip, Mońǵolııa arqyly Japonııadan qarý men áskerı kómek alýǵa nıetti ekenderin de aıtady. Biraq japon áskerbasylary bul málimetti jetkizýshi adamǵa (atalǵan adam esiminiń naqty kim ekenin anyqtaý múmkin bolmady – red.) mundaı isterge aralaspaý kerektigi týraly eskertý jasaıdy.

Túıindeı aıtqanda, jalpy Alashorda Japonııamen qarym-qatynas ornata almaǵan. Biraq qujattarǵa súıene otyryp, alashordashylardyń japon úkimetimen tyǵyz baılanys ornatyp, basqa elderden de Alashorda úkimetin moıyndaýdy suraýdy josparlaǵanyn, Parıj beıbitshilik konferentsııasyna qatysýǵa nıetti bolǵandaryn bile aldyq. Alaıda Japonııa úkimeti ol kezde Kolchakty qoldaý týraly sheshim shyǵaryp qoıǵan edi. Bir jaǵynan qazaq ulty men onyń qaıratkerleri hám olardyń naqty ustanymy týraly málimettiń azdyǵynan Alashordany qoldaýǵa batyly barmady. Degenmen belgili bir qyzyǵýshylyq baıqatty. Bul Qazaqstan men Japonııanyń arasyndaǵy qarym-qatynas tarıhynyń sondaı bir sátti bolmasa da mańyzdy bóligi deýge bolady».


Joǵary qaraı