Aýa raıy
Astana 6 °S
Almaty 0 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Ortaq túrki álipbıiniń máseleleri talqylandy

2020 jyldyń 17 qyrkúıek 2020 17:03

NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi Til saıasaty komıtetiniń tapsyrysy boıynsha «Shaısultan Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy 17 qyrkúıekte «Túrki álemi: tildik ahýal, latyn álipbıi jáne ádisteme» taqyrybynda onlaın rejımde halyqaralyq semınar-keńes ótkizdi. Bul týraly QazAqparat atalmysh ortalyqtyń Qoǵammen baılanys bólimine silteme jasap habarlaıdy.

Túrki tilderi – Shyǵys Eýropadan Sibir men Batys Qytaıǵa deıingi keń aýmaqta turatyn 180 mıllıon adamnyń ana tili, 210 mıllıon adam óziniń ekinshi tili retinde qabyldaıdy jáne 40 tilden turatyn tilder toby.

Til keńistik pen shekaraǵa táýeldi, sol sebepti úlken aýmaqqa taralǵan túrki qaýymy tilderinde aıyrmashylyq bolýy ábden zańdylyq. Biraq, árqaısysy derbes el bolǵanmen, tegi bir, maqsaty ortaq. Semınar-keńestiń basty nysana etken máselesi – túrki tilderin zertteýshilermen, ádiskerlermen ǵylymı pikir, tájirıbe almasa otyryp, týystas tilderdiń mamandary arasynda ózara baılanys qalyptastyrý. Halyqaralyq bas qosýǵa ǵaǵaýyz, qyrǵyz, noǵaı, ózbek, hakas, qaraqalpaq, túrik, tyva, tatar jáne qazaq tilderiniń mamandary, barlyǵy alty memlekettiń (Túrkııa, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Moldova, Reseı, Qazaqstan) ǵalymdary qatysty.





Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi Til saıasaty komıtetiniń tóraǵasy Ádilbek Qaba issharaǵa qatysýshylarǵa sáttilik tileı otyryp, túrkitildes halyqtar arasyndaǵy latynnegizdi álipbıge aýysý tarıhyna toqtalyp ótti. «Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bastamasymen kóterilgen qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý máselesi qorytyndy kezeńge kelip jetti. Qazirgi ýaqytta álipbı jobamyz taǵy bir pysyqtalyp, zerdelenýde. Biraq, keıbir halyqtyń ózine ǵana tán bolyp kelgen keıbir áripti joǵaltyp alyp, artynan sol áripke eskertkish qoıǵan ókinishti tájirıbesin de umytpaǵan durys. Búgin ortaq túrik álipbıi, onyń qajettiligi men múmkindikteri jóninde de sóz qozǵaımyz», – dedi ol.

Tóraǵa atap kórsetkendeı, osy halyqaralyq ǵylymı basqosý barysynda jahandaný jaǵdaıyndaǵy tildik ahýal ortaǵa salyndy, álipbı jáne túrki tilderin oqytý ádistemesi baǵytynda ortaq jáne jeke ǵylymı-ádistemelik dástúrler men jańashyl bastamalar jóninde pikir almasyp, tájirıbeler qorytyndylandy. Sonymen qatar, túrki halyqtary qoldanatyn álipbı nusqalary, álipbı túzý prıntsıpteri, ár tildiń fonetıkalyq erekshelikteri, emle erejeleri jóninde sóz boldy.

Bul máseleler, ásirese, Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń atqarýshy dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Erbol Erdembekuly Tileshovtiń «Túrki tilderi: álipbı jáne qazirgi tildik jaǵdaıat» baıandamasynda keńinen qamtyldy.

«Kóne túrki álipbıinen qazirge deıingi tarıhı damýdy qarasaq, túrki halyqtarynda álipbı reformasy HH ǵasyrda eki ret júrgenin baıqaımyz. Birinshisi, 1920 jyldar, ekinshisi, 1990 jyldar. Birinshisi, keńestik saıasattyń yqpalymen júzege asyp, onyń ǵylymı negizi 1926 jylǵy Baký sıezinde jasaldy. Osy kezeńde kóptegen túrki halyqtarynyń tili latyn grafıkasyna kóshirildi, – dedi belgili ǵalym. – Ekinshisi, keıbir túrki halyqtarynyń táýelsizdik alýymen baılanysty. Latyn álipbıine kóshýde Ystanbul qalasynda 1991 jyly ótkizilgen halyqaralyq sımpozıýmda qabyldanǵan jalpytúrkilik álipbı jobasynyń mańyzy boldy».

Ǵalymnyń paıymdaýynsha, «túbi bir – túrki tilderiniń uqsastyqtary men birge erekshelikteri de bar. Sondyqtan bárine birdeı, tipti birneshe til úshin bir álipbı jasaý ońaı emes. Degenmen bizdiń oıymyzsha, álipbı túzýdiń ortaq ǵylymı prıntsıpteri bolǵany jón. Ol úshin ár dybysty berýge arnalǵan latyn tańbalary jáne dıakrıtıkalar ornymen qoldanylý kerek».

Іsshara aıasynda Túrkııanyń Bashkent ýnıversıtetiniń professory Sýer Eker «Álipbı reformalaryna lıngvıstıkalyq kózqaras», Mırzo Ýlýgbek atyndaǵy Ózbekstan ulttyq ýnıversıtetiniń professory N.A.Rahmonov «Ózbekstanda latyn grafıkasynyń qabyldanýy jáne ondaǵy týyndaǵan keıbir máseleler», N.F.Katanov atyndaǵy Hakas memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa ǵylymdarynyń doktory Andreı Danılovıch Kaksın «Túrki jazýyn latyn álipbıine kóshirý jaǵdaıy men alǵysharttary týraly» jáne t.b. ǵalymdar baıandama jasady.

Halyqaralyq semınar-keńes jumysyna Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi, Qazaqstan halqy Assambleıasy janyndaǵy «Qoǵamdyq kelisim» mekemesi, Túrki akademııasynyń ókilderi, joǵary oqý oryndarynyń ǵalymdary, respýblıka boıynsha til oqytý ortalyqtarynyń oqytýshy-ádiskerleri qatysty.

Dúnıejúzilik deńgeıdegi bul keleli keńestiń basty qorytyndysy túrki tilderi mamandarynyń osyndaı ǵylymı basqosýlaryn dástúrge aınaldyryp, ózekti taqyryptar tóńireginde ózara tájirıbe almasýdy jalǵastyrý bolyp tabylady.


Basty sózder: Til, Latyn álipbıi, Túrki elderi,
Joǵary qaraı