Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Májilis salyq salasyndaǵy ózgeristerge qatysty qujatty maquldady

2022 jyldyń 25 mamyr 2022 12:32

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Kodekske jáne «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Kodeksin qoldanysqa engizý týraly» Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Birinshi mindet – tabıǵı resýrstardy óndirýden túsetin kiristi kúsheıtý.

Qatty paıdaly qazbalar baǵasynyń dınamıkasy taldandy. Máselen, 2018-2022 jyldar kezeńinde bırjalyq metaldar baǵasy 40 paıyzdan joǵary ósim kórsetti. Bırjadan tys paıdaly qazbalar (temir keni, hrom keni, marganets jáne t.b.) orta eseppen 20%-dan 40%-ǵa deıin ósti. Osyny eskere otyryp, bırjalyq metaldar boıynsha paıdaly qazbalardy óndirý salyǵynyń mólsherlemelerin 50 paıyzǵa, al qalǵan qatty paıdaly qazbalar boıynsha 30%-ǵa ulǵaıtý usynylady», - dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov.

Onyń aıtýynsha, salyq júktemesin ulǵaıtýmen qatar, geologııalyq barlaýdy jáne jańa ken oryndaryn ashýdy yntalandyrý boıynsha qadamdar eskerilgen.

«Halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, rentabeldilik deńgeıi 15 paıyzǵa jetkenge deıin, barlaý jáne óndirý 2023 jylǵy 1 qańtardan keıin bastalatyn jańa ken oryndary boıynsha paıdaly qazbalardy óndirý salyǵynan bosatý usynylady», - dedi mınıstr.

Sonymen qatar qujatta tsıfrlyq maınıngke salyq júktemesin kúsheıtý eskerilgen.

«Kelesi usynylyp otyrǵan ózgeris – tsıfrlyq maınıngke salyq salýdy kúsheıtý. Bıyldyń basynan bastap tutynylǵan elektr energııasynyń 1 kVt-saǵatyna 1 teńge mólsherinde tsıfrlyq maınıng úshin tólem engizildi. Elektr energııasynyń quny boıynsha júktemeni teńestirý, sondaı-aq otandyq elektr energııasyna qatysty saralanǵan mólsherlemeler usynylady. Elektr energııasynyń quny neǵurlym tómen bolsa, tólem mólsherlemesi soǵurlym joǵary bolady. Bul rette, qaıta qalpyna keletin kózderden ózi óndirgen elektr energııasy úshin qoldanystaǵy deńgeıde tómendetilgen mólsherlemeler qarastyrylǵan», - mınıstr.

Onyń sózine qaraǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aıasynda temeki ónimderine arnalǵan aktsızderdiń mólsherlemelerin úılestirý jónindegi mindettemeler qabyldandy. 2024 jyly temekige aktsız keminde 28 evro deńgeıinde belgilenýi tıis. Mindettemelerdi oryndaý úshin temekige aktsızderdi kezeń-kezeńimen kóterý usynylady. Temeki ónimderiniń basqa túrleri boıynsha, sonyń ishinde qyzdyrylatyn temekisi bar ónimderge aktsızderdi kezeń-kezeńimen ulǵaıtý eskerilgen.

Munymen qosa, qańtar oqıǵasy kezinde zardap shekken kásipkerlerge salyq jeńildigi qarastyrylyp otyr.

«Memleket basshysy qańtar aıyndaǵy oqıǵalar kezinde keltirilgen zalaldy óteý, bızneske járdem kórsetý týraly tapsyrma berdi. Atalǵan jumys barysynda salyq salý máseleleri bar. Sondyqtan alynǵan ótemaqy somasy boıynsha kásipkerlerge salyq mindettemesin boldyrmaý maqsatynda osy máseleni retteý normalary usynylady», - dedi Á. Qýantyrov.

Budan bólek, ol ınternet salasyndaǵy salyq salý júıesine qatysty usynysty aıtty.

«Internetpen qamtamasyz etý úshin jańa tehnologııalar kóbirek qoldanylyp jatyr. Sonyń biri – geostatsıonarlyq emes spýtnıktik baılanys júıeleri. Salyq kodeksinde osyndaı baılanys túri úshin 1 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde tólem belgileý usynylady»,- dedi mınıstr.

Salyq salasyndaǵy ákimshilendirý aıasynda qosylǵan qun salyǵy boıynsha, sondaı-aq múliktik tabys boıynsha deklaratsııalardy tapsyrý bóliginde naqtylaýshy normalar usynylǵan.


Joǵary qaraı