Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Mańǵystaý oblysy ákimdigi qurǵaqshylyqtan zardap shekkender úshin qurylǵan qor qarjysyna esep beredi

2021 jyldyń 22 qyrkúıek 2021 13:11

AQTAÝ. QazAqparat - Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi qurǵaqshylyqtan zardap shekkenderge kómek kórsetý úshin qurylǵan qordyń qarjysyna esep beredi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

9 tamyzda Mańǵystaý oblysynda qýańshylyqtan zardap shekken sharýalarǵa kómek kórsetý maqsatynda qaıyrymdylyq qor ashyldy. «Kazımpeks-Aqtaý» qoryna aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men Mańǵystaý oblysy ákimdiginiń qyzmetkerleri, sondaı-aq elimizdiń janashyr azamattary aqsha aýdardy.

Jınalǵan qarjy orynsyz jumsalmaý maqsatynda aımaq basshysy qordyń shyǵyny boıynsha halyqqa aqparat berýdi tapsyrdy.

Búgingi kúni qor janynan bes adamnan turatyn qamqorshylyq keńes quryldy. Onyń quramyna tómendegi azamattar kirdi:

Qamqorshylyq keńes tóraǵasy - Ǵalymjan Nııazov, Mańǵystaý oblysy ákiminiń orynbasary.

Keńes músheleri - Jarmaǵambet Aıtýarov, Mańǵystaý oblysy ákiminiń keńesshisi; Serik Qaldyǵýl, Mańǵystaý oblysy aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy; Rımma Ótesbaeva, Mańǵystaý oblysy máslıhatynyń depýtaty; Daırabaı Úsipbaev, «Kazımpeks-Aqtaý» qorynyń basshysy.

Qaıyrymdylyq qoryna barlyǵy 43 089 300 teńge jınaldy. Onyń ishinen Batys Qazaqstan, Atyraý men Almaty oblystarynan 24 vagonyn shóp jetkizý úshin 2 256 810 teńge jol aqysy tólendi.

Qalǵan qor qarjysyna qys boıyna ózge óńirlerden jem aldyryp, sharýalarǵa naryq baǵasynan 20% tómen baǵamen satý josparlanyp otyr. Bul óz kezeginde jem baǵasyn turaqtandyrýǵa jáne turǵyndarǵa qoljetimdi baǵamen satyp alýǵa múmkindik beredi.

Osy mehanızm boıynsha Qostanaı oblysynan 290 tonna kebek satyp alynyp, 27 144 000 teńge jumsaldy. Qostanaıda bir keli kebek quny - 83 teńge turady. Oǵan temir jol aqysyn qosqanda Mańǵystaýǵa 94 teńgemen jetkiziledi. Búgingi tańda Mańǵystaý oblysynda jalpy satylymdaǵy 1 keli kebektiń ortasha baǵasy 110 teńge.

Sharýalardan jınalǵan qarajat qaıtadan jem-shóp satyp alýǵa jumsalady. Jetkizilgen mal azyǵy qaıta 20% jeńildikpen satylady. Bul mehanızm qordaǵy qarjy aıaqtalǵanǵa deıin jalǵasa beredi. Osylaısha qor qarjysy 20%-dan kemı otyryp, qys boıy turǵyndarǵa arzan baǵamen jem alýǵa múmkindik beredi.

Búgingi kúni qorda 13 688 490 teńge qaldy. Bul soma jańadan jem-shóp satyp alǵan saıyn 20% -ǵa kemip otyrady.


Joǵary qaraı