Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qytaıdaǵy qazaq qalamgerleriniń qaljyńdary men ánder tarıhy týraly kitap jaryq kórdi

2021 jyldyń 6 shilde 2021 19:33

NUR-SULTAN. QazAqparat - Jas aqyn Dáýren Baqytqajyulynyń «Qytaıdaǵy tanymal qazaq ánderiniń tarıhy» jáne «Qytaıdaǵy qazaq qalamgerleriniń qaljyńdary» atty eki birdeı kitaby jaryq kórdi. Nur-Sultan qalasynyń týǵan kúnine oraı, Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń Nur-Sultan qalasyndaǵy Jazýshylar úıinde kitaptyń tusaýkeseri ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

Atalǵan sharany Nur-Sultan qalasy jazýshylar úıiniń tóraǵasy, aqyn Dáýletkereı Kápuly júrgizip otyrdy.

Tusaýkeserge Qazaqstan memlekettik syılyǵynyń ıegeri, aqyn Nesipbek Aıtuly, Qazaq radıosy men Shalqar radıosynyń mýzykalyq redaktory, sazger, ánshi Halyq Rızabekuly qatarly zııaly qaýym ókilderi jáne basqa da ónerdegi áriptesteri qatysty.

Bul eki kitaptiń birine Qytaıdaǵy «Qos jeńge», «Oı qaısha», «Qazı-aı» qatarly tarıhı ánder men keıingi biraz tanymal ánderdiń tarıhy toptastyrylǵan.

Alǵy sózin memleket jáne qoǵam qaıratkeri Nurlan Ónerbaev jazǵan.




Al ekinshi kitapta Qytaı qazaqtary jazba ádebıetiniń negizin qalaýshylarynyń biri atanǵan aqyn Tańjaryq Joldyuly, keıingi qazaq ádebıetinde ózindik ornyn alǵan Omarǵazy Aıtanuly, tapqyr sózdiń sheberleri, aıtysker aqyn Berdihan Abaıuly men Qurmanbek Zeıtinǵazyuly qatarly jáne keıingi býyn aqyn-jazýshylardyń ádemi ázilderi men qarymdy qaljyńdary qamtylǵan.

Dáýren Baqytqajyuly ózi qurastyrǵan eki kitap týraly oıyn bólisti.

«Aldymen «Qytaıdaǵy tanymal qazaq ánderiniń tarıhy» kitabyna kelsek, men arǵy bette júrgende tanymal biraz ánderdiń tarıhyn án avtorlaryna kezdesip jazyp aldym. Keıin birneshe tarıhı ánderdiń tarıhyn qosyp, shaǵyn kitap etip daıyndadym. Al «Qytaıdaǵy qazaq qalamgerleriniń qaljyńdary» kitabyna kelsek, bul arada meni jazýshy retinde emes, qurastyrýshy retinde qabyldasańyzdar bolady. Óıtkeni, bul kitapti arǵy bettegi aǵaıyndardyń arasyndaǵy 8 saǵat toqtamaı kúldirgi aıtatyn, sol jaqtaǵy qazirgi ázildiń atasy, kúldirginiń kókesi dep atanǵan Jeńis Yryshanuly bastaǵan, Serjan Qabetuly, Aıdynbek Sháriphanuly, Asan Ábeýuly, Qyzyrbek Janasyluly, Qaırat Saýytuly, Nursultan Nurahmetuly, Maqsat Nurǵazy, Kádirqan Qızatuly, Murat Almasbekuly, Ǵarapa Nasıollauly, Dosbol Beısenuly qatarly eldiń joǵyn joqtap júrgen, aqyn-jazýshylardyń jınaǵan dúnıelerinen, basqa da derekterden rettep jáne ózimniń el arasynan jıǵandarymdy qosyp qurastyrdym. Basty eńbek - sol kisilerdiki. Aıta keterligi, el arasyndaǵy ázilder men qalamgerlerdiń qaljyńdarynan quralǵan Jeńis Yrysqanuly aǵamyzdyń «Ázildiń aırany, qaljyńnyń qatyǵy» atty myń betten astam, áli jaryq kórmegen 3 tomdyq úlken eńbegi bar. Bul shaǵyn kitabym - sol kesek dúnıeden bastaý alyp, ózderińizge shashyrap jetken, arǵy bettegi qazaq qalamgerleri qaljyńdarynyń bir parasy ǵana. Men eki kitapty da sol jaqtaǵy ázilder men án tarıhynyń tolyq jınaǵy deýden aýlaqpyn. Bul meniń shamamnyń sharqynsha shaǵyn kitap etip daıyndaǵan azǵantaı eńbegim, artyǵy bolsa keshirip, kemi bolsa tolyqtap qabyl alarsyzdar. Aldaǵy ýaqytta bul dúnıelerdi kitap júzinde ǵana qaldyrmaı, ári qaraı efırge shyǵaryp elge jetkizsem degen oıdamyn», - deıdi Dáýren Baqytqajyuly.




Aıta keteıik, Dáýren Baqytqajyuly 1989 jyly 10 sáýirde QHR, Tarbaǵataı aımaǵy, Toly aýdanynyń Aqbeldeý aýylyna qarasty Jambylqora qystaǵynda dúnıege kelgen.

2010-2012 jyldary Kúıtiń qalasyndaǵy Oqý-aǵartý ınstıtýtynda qazaq ádebıeti mamandyǵy boıynsha bilim alǵan.

«Qaraǵaıbastaý», «Qaraǵaıbastaý sazgerleri», «Azattyǵym - ǵajap kúnim» almanaqtaryna óleńderi engen. «On segiz», «Mahabbat shyńy» jyr jınaqtary, «Qytaıdaǵy qazaq sportshylary» jáne «Mońǵolııadaǵy halyqaralyq qazaq sportshylary» atty kitaptary jaryq kórgen.




2018 jyly Tarbaǵataı aımaǵynyń ortalyq qalasynda óziniń jeke shyǵarmashylyq án-jyr keshin ótkizgen. Qazaqstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq jyr báıgesiniń 1-oryn ıegeri.

Dáýren Baqytqajyuly Shyńjań qazaq til-mádenıet qoǵamynyń, Shyńjań ádebıet-kórkemónershiler birlestiginiń múshesi. Mońǵolııa Baıan-ólgeı aımaǵynyń qurmetti azamaty.

Birden eki kitapty shyǵaryp otyrǵan aqynnyń týyndylaryn ónerdegi aǵalary «bul kishkene kitap bolǵanymen, salmaqty júk arqalaǵan úlken eńbek» dep baǵalady.

Ónerdegi áriptes dostary Dáýrenge óz qatarynan oza shapqanyn aıtyp, aldaǵy ýaqytta budan da bıik belesterdi baǵyndyra berýin tiledi.

Qazaqstan memlekettik syılyǵynyń ıegeri, aqyn Nesipbek Aıtuly men qazaq óneriniń qaıratkeri, sazger Halyq Rızabekuly eki kitaptyń tusaýyn kesti.

Aqyn Nesipbek Aıtuly batasyn berip, aq jol tiledi. Sońynda Qytaı qazaqtarynyń tanymal ánderi oryndalyp, kesh sońy kontsertke ulasty.











Joǵary qaraı