Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qyrymbek Kósherbaev Qazaqstan tarıhyn zertteýdegi ózekti máselelerdi atady

2021 jyldyń 15 qazan 2021 13:45

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev el tarıhyn zertteýdegi keleli máselelerdi atady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Mańdaıly tarıhshylarymyzdyń aldynda tarıhqa qatysty kókeıde júrgen birer máseleni ortaǵa salǵym keledi. Qazaqstan tarıhynyń Keńestik dáýiri saıası áleýmettik, ekonomıkalyq, etnıkalyq qarama-qaıshylyqtarǵa, tragedııaly dramaǵa toly boldy. Tarıhshylar aldaǵy ýaqytta osy taqyryptardy jáne basqa da zertteletin máseleler tóńireginde tarıhnamalyq taldaýlardy kóbeıtýi kerek. Keńestik dáýirdiń ay shyndyǵyn ashyp, kórsetetin túbegeıli zertteýler táýelsiz Qazaqstanda áli de jetkiliksiz. XX ǵasyrdyń sońyndaǵy eń úlken jetistigimiz – Qazaqstannyń táýelsiz memleket retinde qalyptasýy. Bul – bodandyqtan qutylýdyń basy. Osy ulttyq múdde jolynda Alashtyń eń ardaqty azamattary qurban boldy. Bıyl el Táýelsizdigine 30 jyl, aıtýly data. Kásibı tarıhshylar eshkimge jaltaqtamaı, óz halqynyń tarıhy týraly ashyq jaza alatyn jaǵdaıǵa jetti. Elbasy Nursultan Nazarbaev aıtqandaı, belgili ǵalymdar, zertteýshiler tarıh ǵylymynyń ótkeni men keleshegi týraly paıymdy oı-pikirlerin bildirdi, tarıhqa jańasha qaraýdyń úlgisin kórsetýde dep aıta alamyz», - dedi Memlekettik hatshy belgili ǵalym, alashtanýshy Tursyn Jurtbaıdyń 70 jyldyǵyna arnalǵan «Eldik ustanym jáne Táýelsizdik nysanasy» atty halyqaralyq konferentsııada.

Onyń aıtýynsha, elimizdiń táýelsizdik alýymen qatar otan tarıhyndaǵy kóptegen ózekti máseleler jańasha turǵydan qaralyp, derbes, azat oı-pikirler men tujyrymdar qalyptasa bastady. Tarıh ǵylymynda jańa paraqtar, irgeli izdenister paıda boldy. Qazaqstan tarıhyna qazirgi zaman turǵysynan qaraý degenimiz – ony dúnıejúzi tarıhymen, Eýrazııa kontınenti tarıhymen, kóshpeliler órkenıetimen túrki halyqtary jáne Ortalyq Azııa elderi tarıhymen birlikte keshendi kúıde qarastyrý degen sóz. Sondyqtan da bul baǵytta atqarylar sharalar da aýqymdy.

«Tarıhı salanyń irgetasyn tarıh ǵylymy qalaıdy. Bul sala keshege deıin ıdeologııalyq qasańdyq qursaýynda boldy. Qazaqstan tarıhy tek qana aq pen qara túske bólinip, shendestirý arqyly, taptyq kózqaras turǵysynan, kóbinese birjaqty syńarjaq yńǵaıda jazyldy. El tarıhynyń kóptegen prıntsıpti máseleleri túbegeıli dáıektelgen joq. Qazaq etnonıminiń shyǵýy, qazaq halqynyń etnogenezi, qazaq memlekettiginiń týýy men qalyptasýy, kóshpeli qoǵam evolıýtsııasy sekildi keshendi zertteýdi qajet etedi. Qazaqstan tarıhy men qazaq etnosy tarıhynyń da ara-jigi ajyratylmaǵan. Qazaq handyǵynyń Reseı ımperııasy quramyna kirýi tarıhynyń jaı-japsary da áli tolyq ashylǵan joq. Qazaqstannyń KSRO quramyndaǵy damýyna da realıstik turǵydan qaraý qajet. Sondaı-aq, ártúrli etnostyq qaýymdardyń Qazaqstanǵa kóshirilýine, jer aýdarylýyna, olardyń qonys tebýine qatysty máseleler de óz zertteýshilerin kútip otyr. Osy aıtylǵan dúnıeler negizinde Qazaqstannyń tarıh ǵylymy aldynda keleli mindetter tur dep esepteımin. Tarıhı ilim-bilimniń birjaqty kózqarastarynan aryla otyryp, ótken tarıhymyzdyń shynaıy beınesin jasaý, ejelgi jáne orta ǵasyrlar tarıhyna basa nazar aýdarý, Keńes dáýirindegi Qazaqstan tarıhyn qaıta paıymdaý, elimizdiń osy zamanǵy tarıhynyń tolǵaqty máselelerin zertteýdi kúsheıtý, qazaq dıasporalarynyń tarıhyn zerdeleý kerek», - dedi Memlekettik hatshy.




Sondaı-aq, Q. Kósherbaev qazaq tarıhyn jazýda tatar, bashqurt sııaqty aǵaıyndas halyqtardyń tarıhyn tereń zerdeleý, tarıhı oqıǵalar men tulǵalarǵa qatysty derekterdi ortaq aınalymǵa aınaldyrý qajettigin aıtty. Máselen, Sibir handyǵy, Kóshim han tárizdi tarıhı tulǵalarǵa qatysty ortaq derekter bazasy jasalýy tıis.

«Biz ózimizdi Altyn ordanyń eń sońǵy silemi, 19-ǵasyrdyń basyna deıin jetken altyn úzigi retinde qaraýǵa quqylymyz. ıAǵnı qazaq handyǵynyń qurylymy jańa memlekettiń irgetasyn qalaýshylardyń Moǵolstandaǵy Shaıbanı áýletinen bólek shyǵýymen ǵana baılanystyrý jetkiliksiz bolýy múmkin. Bul oraıda biz tarıhshylarymyzǵa taqyryp tamyzdyǵyn tastap turmyz deımin. Qazaq handarynyń bıblıografııalyq kórsetkishin jasaý da mańyzdy. Oqýlyqta ár hannyń qaı kezeńde ómir súrgeni, atqarǵan qyzmeti, eldiń jaǵdaıy týraly derekter bir izge túsirilse deımiz. Mysaly, Kenesary hannyń Túrkııa basshylaryna jazǵan hattaryn tabý, Túrkııa arhıvterinen qazaq tarıhyna qatysty derekterdi izdestirý júıeleý kerek. Jappaı ujymdastyrý aldynda qazaq eliniń dinı saýatty adamdaryna repressııa jasalǵany barshaǵa belgili, osy oqıǵalarǵa da áli de ádil baǵa berilgen jón», - dedi Qyrymbek Kósherbaev.


Joǵary qaraı