Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

«Qýatty óńirler» ulttyq jobasy: 2022 jyly qandaı problemalar sheshiledi

2021 jyldyń 28 jeltoqsan 2021 09:00

NUR-SULTAN. QazAqparat – Óńirlik teńsizdik problemasy búkil álemde bar. Mundaı jaıt Qazaqstanǵa da tán. Sondyqtan da elimizde óńirler arasyndaǵy aıyrmashylyqty qysqartý úshin «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» atty ulttyq joba ázirlengen. Jobanyń basty maqsaty – respýblıka turǵyndarynyń eń negizgi problemalaryn sheshý. Óńirlerdegi ótkir máselelerdi sheshý ádisteri qalaı ózgeredi? 2022 jyly-aq qandaı nátıjelerge qol jetkizemiz? Bul jaıynda QazAqparattyń saraptamalyq sholý materıalynan bile alasyzdar.

Bir jobaǵa toptastyrǵan 2 membaǵdarlama

«Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobasynyń maqsaty - bazalyq qyzmetterge halyqtyń teń qoljetimdiligin qamtamasyz etý, turǵyn úı-kommýnaldyq jaǵdaıdy jaqsartý ári turǵyn úı qurylysyn damytý, sondaı-aq kóliktik baılanysty qamtamasyz etý jáne eldiń kóliktik-tranzıttik áleýetin joǵarylatý esebinen azamattardyń qolaıly ómir súrý ortasyn qurý. Bul úshin óńirlerdi damytý, «Nurly jer» turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqty damytý jáne «Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý memlekettik baǵdarlamasynda belgilengen baǵyttar atalǵan ulttyq joba aıasyna toptastyrylǵan.

«Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty» AQ Óńirlik zertteýler ortalyǵynyń dırektor Qaısar Nyǵmetovtyń aıtýynsha, ulttyq jobalardyń memlekettik baǵdarlamalardan tujyrymdamalyq aıyrmashylyǵy bar. ıAǵnı, ulttyq jobalar bıýdjetten qarjylandyrýda basymdyqqa ıe bolady. Al buǵan deıin memlekettik baǵdarlamalardy qarjylandyrý kólemi ındıkatıvti túrde kórsetiletin jáne barlyq ýaqytta birdeı ol memlekettik bıýdjette qarastyrylmaıtyn.

«Osyǵan oraı ulttyq jobalardy qabyldaýdyń basty sharty – árbir is-sharanyń qajetti qarjylyq resýrstarmen qamtamasyz etilýiniń pysyqtalýy», - dedi Qaısar Nyǵmetov.

2021-2025 jyldary jobany júzege asyrýǵa 7 mlrd 567 mln teńge jumsalady. Onyń 4 mlrd teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten, 785 mln teńgesi jergilikti bıýdjetten alynady. Al qalǵan 2 mlrd 759 mln teńgesi bıýdjetten tys qarajat esebinen bolmaq.

Buǵan qosa, ulttyq jobalar naqty mindetter, kórsetkishter, is-sharalar men jobalar jınaqtalǵan jınaqy qujat sanalady. Sondaı-aq ulttyq jobada jaýapty oryndaýshyny, memlekettik organdardan, óńirler men kvazımemlekettik uıymdarda qosa oryndaýshylardy kórsete otyryp, belgilengen merzimde nátıjelelerge qol jetkizýge derbes jaýapkershilik júktelgen.

Aıta keterligi, ulttyq jobalarǵa júıeli monıtorıng júrgizý maqsatynda Ulttyq jobalardy monıtorıngileý jónindegi keńse qurylǵan. Keńsege QR Premer-mınıstri jetekishilik etedi.

Joba aıasynda eń aldymen qandaı prblemalar sheshiledi?

Ulttyq jobanyń 2 baǵyty bar:

І. Negizgi qyzmetterge teń qoljetimdilik

ІІ. Kóliktik baılanysty qamtamasyz etý

Negizgi qyzmetterge teń qoljetimdilik

Qaısar Nyǵmetovtyń aıtýynsha, eń birinshi kezekte ulttyq jobalar esebinen óńir turǵyndary úshin barynsha ózekti másele sheshiletin bolady.

«Máselen, búginde 1 mln-nan astam adam sapaly aýyz sýǵa qol jetkize almaı otyr. Onyń ishinde shamamen 770 myń aýyl turǵyny jáne 280 myń qala turǵyny bar. 53 qalada káriz-tazartý qurylǵylaryn jańǵyrtý jáne salý qajet. Munyń ústine aǵyndy sýlardy tazartýmen qamtý 70,5 paıyzdy quraıdy», - dedi Óńirlerdi zertteý ortalyǵynyń dırktory.

Aıta keterligi, ınfraqurylymdy keshendi damytý baǵyty 16 myń shaqyrym sýmen jabdyqtaý jáne káriz jelisin salý men qaıta qurýdy, 46 toptyq sý qubyryn qaıta qurýdy, 785 shaqyrym aǵyndy káriz jelisin jáne ırrıgatsııalyq aryq júıesin jańartýdy; 7,7 myń shaqyrym ınjenerlik jelilerdi jańǵyrtý jáne rekonstrýktsııalaýdy; 1 163 kópqabatty turǵyn úıdi jóndeýge bıýdjettik kredıt berýdi qamtıdy. Osy kózdelgen maqsattar júzege asyrylǵan jaǵdaıda 2025 jylǵa qaraı aýyz sýmen tolyq qamtamasyz etýge, qalalardaǵy aǵyndy sýlardy 100 paıyz tazartýǵa qol jetkiziledi.

«Aýyl - el besigi» jobasyn iske asyrý jalǵasyp, aýyl ishindegi 12 myń shaqyrym ınjenerlik jeli, 10 myń shaqyrym aýylishilik jol men 1,5 myń áleýmettik nysan salynady jáne jóndeledi. Olar: mektepter, balabaqshalar, feldsherlik-akýsherlik pýnktter, mádenıet jáne sport nysandary», - dedi spıker.

Onyń atap ótýinshe, munyń barlyǵy turǵyndarǵa arnalǵan negizgi qyzmetterge kiredi.

Turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý

«Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty» AQ ortalyǵynyń málimetinshe, birinshi baǵyt aıasynda «Dıplommmen - aýylǵa» baǵdarlamasyna qarajat qarastyrylǵan. Maqsatty top – aýyldy eldi mekenge jumys isteýge jáne turýǵa kelgen densaýlyq saqtaý, bilim berý, áleýmettik qamtamasyz etý, mádenıet, sport, agroónerkásip kesheni salasynyń mamandary, aýyl, eldi meken, aýyldyq ákimdik ákimderi apparatynyń memlekettik qyzmetshileri.

«Olarǵa baspana satyp alýǵa nemese salýǵa bıýdjettik kredıt qarastyrylǵan. 2025 jylǵa deıin bıýdjettik kredıtti 22 myńǵa jýyq maman ala alady. 5 jylǵa josparlanǵan kredıtteý somasy – 110 mlrd teńge», -dedi ortalyq dırektory.

«Jaıly turǵyn úı» mindetin sheshý úshin maqsatty topqa kiretin 185,1 myń adamǵa jeke turǵyn úı qorynan turǵyn úı jaldaý shyǵyndaryn sýbsıdııalaý, 102,3 myń áleýmettik jalǵa beriletin jáne kredıttik turǵyn úı salý, 25 mln sharshy metr turǵyn úı salý sııaqty qoldaý is-sharalary júzege asyrylady. Jumys isteıtin jastarǵa arnalǵan myń turǵyn úı, sonymen qatar aýyldyq jerlerde óz jumysshylaryna úı salǵan jumys berýshilerdiń shyǵyndaryn jabý kózdeledi. 235 myń jer ýchaskesi jańa turǵyn úımen jáne ınfraqurylymmen qamtamasyz etiledi.

Óńirlerdiń kólik baılanysy

Ulttyq jobada oblysishilik, eldi mekender men oblys, aýdan ortalyqtary arasyndaǵy ishki kólik jelisin damytyp, óńirlerdiń ózara baılanysyn arttyrý jáne aýmaqtardyń syrtqy baılanysyn kúsheıtý kózdeledi.

«12 myń shaqyrym joldardy salý jáne qaıta jańartý esebinen 25 myń shaqyrym respýblıkalyq avtomobıl jolyn jańǵyrtý aıaqtalady. Jergilikti mańyzy bar 27 myń shaqyrym avtomobıl joldaryn salý jáne jóndeý esebinen olardyń qanaǵattanaralyq jaǵdaıdaǵy úlesi 95 paıyzǵa deıin artady», - dedi Qaısar Nyǵmetov.

Sonymen qatar joba aıasynda jol boıyndaǵy qyzmet kórsetý nysandarynyń barlyǵyn ulttyq standartqa saı keltirý josparlanǵan. ıAǵnı olardyń sany 1,8 myńnan 2,3 myńǵa deıin kóbeıedi.

Syrtqy baılanystardy kúsheıtý jáne kólik áleýmetin damytý maqsatynda «Dostyq-Moıynty» temir jol tarmaǵynyń ekinshi jolyn salý jáne elektrlendirý esebinen «Qytaı-Eýropa-Qytaı» baǵdarynyń ótkizý qabiletin 5 ese arttyrý kózdelgen. Sondaı-aq Saryaǵash stansasynyń ótkizý qabiletin arttyrý úshin «Darbaza-Maqtaaral» temir jol jelisi salynady. Ol júk tasymaldaý merzimin 1,5 ese qysqartýǵa múmkindik beredi. Óńiraralyq ınfraqurylymdy jáne syrtqy baılanysty damytý maqsatynda 5 áýejaıdyń ınfraqurylymy jańartylady.

«Munyń barlyǵy 2025 jylǵa qaraı tranzıt kólemin jylyna 23,5 mln-nan 30 mln tonnaǵa, konteınerler sanyn 876 myńnan 1,6 mln-ǵa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi», - dep atap ótedi spıker.

Tómendegi kestede kórsetkishter boıynsha artta qalǵan óńirlerge, 2022 jylǵa arnalǵan josparly kórsetkishterge qatysty málimetter berilgen. Kesteden keler jyly óńirlerde atalǵan máselelerge qatysty ahýal qanshalyqty jaqsartylatyny kórsetilgen.

Óńirler

Problema

2022 jylǵa arnalǵan jospary kórsetkish

Halyqtyń sýmen jabdyqtaý qyzmetimen qamtamasyz etilýi

Qostanaı oblysy

Aýyldarda barlyǵy 70%

73,3%

Qalalarda aǵyndy sýlardy tazartý deńgeıi

Almaty oblysy

55%

57,6%

Atyraý oblysy

54,1%

54,5%

Jambyl oblysy

0

0

Qaraǵandy oblysy

72%

72%

Qyzylorda oblysy

55%

55%

Túrkistan oblysy

33%

48,3%

Almaty q.

92,5%

92,7%

Shymkent q.

54%

60%

Jalpy úıge arnalǵan jylý jáne sý ólsheý aspaptarymen qamtý deńgeıi

Aqmola oblysy

60,9%

63,5%

Shyǵys Qazaqstan oblysy

34%

38,5%

Jambyl oblysy

44,2%

49,6%

Batys Qazaqstan oblysy

58,6%

61,1%

Qaraǵandy oblysy

68,6%

77,9%

Qostanaı oblysy

52,7%

57,7%

Qyzylorda oblysy

51,8%

54,8%

Pavlodar oblysy

43,3%

48%

Soltústik Qazaqstan oblysy

35,7%

42,9%

Paıdalanýǵa berilgen turǵyn jaı ǵımarattarynyń jalpy aýdany

Aqmola oblysy

665

693,6

Shyǵys Qazaqstan oblysy

647

685,2

Jambyl oblysy

651

689,4

Batys Qazaqstan oblysy

586,7

621,3

Qostanaı oblysy

449

475,5

Soltústik Qazaqstan oblysy

379

401,4

Normatıvtik kúıdegi jergilikti mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesi

Batys Qazaqstan oblysy

34%

39%

5 áýejaıdyń jerústi ınfraqurylymyn jańartý (birlik)

Batys Qazaqstan oblysy

0

1

Qostanaı oblysy

0

1

Qyzylorda oblysy

0

1

Shymkent q.

0

1

Mono- jáne shaǵyn qalalarda ınjenerlik jáne kólik ınfraqurylymyn damytý (shaqyrym)

Aqmola oblysy

685,9

1 197,5

Batys Qazaqstan oblysy

777,6

847,7

Soltústik Qazaqstan oblysy

648,0

716,2

Jańartylǵan tirek jáne spýtnıktik eldi mekenderdiń sany

(birlik)

Aqmola oblysy

27

46

Almaty oblysy

41

94

Atyraý oblysy

16

22

Batys Qazaqstan oblysy

16

31

Málimetterdi «Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty» AQ ortalyǵy usyndy.

«Ulttyq jobany iske asyrýdyń nátıjesinde negizgi qyzmettermen, atap aıtqanda sýmen jabdyqtaýmen 100 paıyz jáne káriz júıesimen 100 paıyz qamtamasyz etý esebinen óńirler arasyndaǵy ómir súrý sapasyndaǵy aıyrmashylyq qysqarady dep kútiledi», - dedi Qaısar Nyǵmetov.

Tolyqtaı alǵanda, ulttyq jobany júzege asyrý qorytyndysynda 2025 jyly mynalar kútiledi:

- qalalarda sýmen jabdyqtaý qyzmetterine 100 % qoljetimdilikti qamtamasyz etý;

- aýyldarda sýmen jabdyqtaý qyzmetterine 100 % qoljetimdilikti qamtamasyz etý;

- barlyq qarjylandyrý kózderi esebinen 236,7 myń otbasynyń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýdy qamtamasyz etý;

- qalalarda káriz qyzmetterine 100 % qoljetimdilikti qamtamasyz et;

- aýyl turǵyndaryn 90 % ınfraqurylymdy jańǵyrtýmen qamtamasyz etý.

«Aýyldyq jerlerde áser barynsha anyq baıqalady. Óıtkeni, ınfraqurylymnyń barlyq túrlerin jańǵyrtýǵa arnalǵan ınvestıtsııanyń basym bóligi «Aýyl – el besigi» jobasy aıasynda baǵyttalady. Jalpy, qalalardaǵy ınfraqurylymǵa qatysty ahýal birshama jaqsy. Degenmen, iri qalalardyń tóńirekterin abbanttandyrý, jaýyn sýyna arnalǵan kárizderdi jańǵyrtý, «eski oramdardy» qaıta jańartý jáne apatty úılerdi súrý problemalary sheshiledi», - dep túıindedi sózin Qaısar Nyǵmetov.


Joǵary qaraı