Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

QR Prezıdentiniń BUU Bas Assambleıasy 76-sessııasynyń Jalpy debattarynda sóılegen sóziniń tolyq mátini

2021 jyldyń 23 qyrkúıek 2021 08:51

NUR-SULTAN. QazAqparat - Aqorda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń BUU Bas Assambleıasy 76-sessııasynyń Jalpy debattarynda sóılegen sóziniń tolyq mátinin jarııalady, dep habarlaıdy QazAqparat.

***

«Bolashaqqa senim – ómirge tózimdilikti kúsheıtý: COVID-19-dan keıingi qaıta jańǵyrý, ornyqty qalypqa kelý, álem qajettilikterin qanaǵattandyrý, adam quqyqtaryn qurmetteý jáne Birikken Ulttar Uıymynyń qyzmetin jandandyrý»

Qurmetti tóraǵa!

Qurmetti Bas hatshy!

Hanymdar men myrzalar!

Qurmetti tóraǵa, Sizdi jetpis altynshy sessııa jumysyna tóraǵalyq etýińizben quttyqtaımyn.

Men óz baıandamamda, eń aldymen, barlyǵymyz betpe-bet kelip otyrǵan úsh birdeı syn-qaterge, atap aıtqanda, COVID-19 pandemııasynan keıin qaıta qalypqa kelý, Klımat daǵdarysy jáne Aýǵanstandaǵy gýmanıtarlyq jaǵdaı máselelerine nazar aýdartqym keledi.

Sońǵy bir jyldyń ishinde COVID-19 indetinen qaıtys bolǵandardyń sany 32 mıllıonnan 225 mıllıonǵa deıin kúrt ósti.

Bizdiń qysqa merzimde qaýipsiz ári tıimdi vaktsına ázirleı alǵan densaýlyq saqtaý salasynyń barsha qyzmetkerlerine, ǵalymdar men vaktsına jasaýshylarǵa alǵysymyz sheksiz.

Alaıda koronavırýstyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik saldary áli de aýyr. Jumyssyzdyq beleń alyp, mıllıondaǵan adam kúnkóris tabysynan aıyryldy. Qazirgi tańda 130 mıllıonnan astam adam kedeılikke ushyrady. Damý baǵytyndaǵy ondaǵan jylǵy progress qurdymǵa ketýi múmkin.

Pandemııa kóptegen saladaǵy osal tustarymyzdy, mýltılateralızm men halyqaralyq yntymaqtastyqtyń asa mańyzdy ekenin anyq kórsetti. Biz barynsha ádil, ornyqty ári gýmanıstik álem qalyptastyrýǵa mindettimiz.

Vaktsınaǵa qoljetimdiliktiń jalpyǵa ortaq ári ádil qaǵıdasyn qamtamasyz etýden bastaý qajet. Bul máseleni sheshýde jahandyq etıka men nıettestikti basshylyqqa alǵan jón. Vaktsınalar boıynsha ádiletsiz teńsizdik qoǵamdaǵy alshaqtyqtyń artýyna alyp keledi.

Halyqaralyq valıýta qorynyń málimetinshe, «vaktsına alǵan» damyǵan ekonomıkalar men «vaktsına almaǵan» damýshy ekonomıkalar arasyndaǵy alshaqtyqtyń artýy saldarynan ekonomıkany qalpyna keltirý úderisi «jahandyq» bolyp eseptelmeıdi. Bul 2025 jylǵa qaraı álemdik ishki jalpy ónimniń 4,5 trıllıon dollarǵa kemýine ákep soqtyrýy múmkin.

Biz vaktsınalarǵa jahandyq qoljetimdilikti barynsha ári tez keńeıtýge mindettimiz. Qazaqstan óziniń QazVac vaktsınasyn sátti shyǵardy. Taǵy eki vaktsına ázirlenýde. Bul vaktsınalarmen ekijaqty negizde nemese COVAX júıeleri arasynda bólisýge daıynbyz.

Dúnıejúzilik saýda uıymy negizgi medıtsına taýarlaryn turaqty jetkizý tizbegi men vaktsınalarǵa ádiletti qol jetkizýdi qamtamasyz etýde mańyzdy ról atqarady. Qarasha aıynda ótetin Dúnıejúzilik saýda uıymy mınıstrleriniń 12-konferentsııasynyń tóraǵasy retinde, Qazaqstan DSU múshelerin COVID-19 indetine qarsy nátıjeli sharalar qabyldaýǵa shaqyrady.

Sondaı-aq, lıtsenzııalar, tehnologııalar men tehnıkalyq qoldaý máseleleri boıynsha úkimetter men farmatsevtıkalyq ónerkásipter arasynda maqsatty yntymaqtastyq ornatý qajet.

Bul rette, ekonomıkany jandandyrý tehnologııalar salasyndaǵy shıelenisti qosa alǵanda «belgili ári belgisiz» basqa da faktorlarǵa baılanysty. Túrli tehnologııalar men qaǵıdalardyń saldarynan bólinýge ákep soǵatyn álemdik ekonomıkanyń «ekonomıkalyq temir perde» stsenarıi shyndyqqa aınalyp kele jatqandaı.

Bul jahandyq saýdamen jáne tehnologııalardy tasymaldaýmen aınalysatyn memleketterge úlken kedergi keltirýi múmkin. Olar birjaqty sheshim qabyldaýdan qashyp, tehnologııalar men geosaıasattyń toǵysatyn jerindegi kedergilerdi azaıtý maqsatynda «Tehnologııalyq qosylmaý qozǵalysyn» uıymdastyrýǵa májbúr bolady.

Hanymdar men myrzalar!

Kómirqyshqyl gazynyń deńgeıi óte joǵary. Ormandardyń órtke oranýy, tsıklondar, sý basý men qurǵaqshylyq adamdarǵa apat alyp keletin qalypty jaǵdaıǵa aınalýda. Biraq olardyń aldyn alýǵa bolady.

Teńizge shyǵatyn joly joq, iri memleket bolyp sanalatyn bizdiń elimizdegi klımat tez ózgerýde jáne halqymyz ben ekonomıkamyzǵa qaýip tóndirýde.

Sońǵy 75 jyldyń ishinde jyldyq ortasha temperatýra 2 gradýsqa jylynyp, qazirgi ýaqytta ár bes jyl saıyn qýańshylyq qaıtalanýda.

Osyǵan baılanysty Qazaqstan 2060 jylǵa qaraı kómirteginen taza el bolýdy kózdeıdi. Kelesi aıdan bastap Qazaqstan 2008 jylǵy deńgeımen salystyrǵanda ishki jalpy ónimniń energııa shyǵynyn 50 paıyzǵa azaıtýǵa baǵyttalǵan 2050 jylǵa deıin kómirtegi az ulttyq strategııany damytýdy bastaıdy.

Elimizdegi elektr qýaty óndirisiniń 70 paıyzǵa jýyǵy kómirge táýeldi bolǵandyqtan, energetıkalyq aýysý kúrdeli másele bolyp otyr.

Bul rette, ekologııalyq qarjylandyrý jáne «jasyl» tehnologııalar erekshe ról atqarady. Alda bolatyn Glazgodaǵy 26-shy Klımattyq Sammıt osy máselelerge beıildi ekenimizdi kórsetedi. Qarjylandyrý jetkiliksiz bolǵan jaǵdaıda klımatty ózgertý jónindegi úlken is-qımyldardyń barlyǵy bos sózge aınalady.

Sondaı-aq biz, 2021 jyldyń qazan aıynda Kýnmınde ótetin Bıologııalyq alýantúrlilik jónindegi Konventsııa taraptarynyń 15-májilisine basa mán berip otyrmyz.

***

Aýǵanstan máselesine keletin bolsaq, biz kelissózder ótkizý arqyly ınklıýzıvti jáne saılanǵan jańa úkimet qurý jónindegi BUU Qaýipsizdik Keńesiniń úndeýin quptaımyz.

Qundylyqtary nemese etnıkalyq, dinı jáne genderlik ustanymdary jaǵynan ártúrli toptar bir memlekette ómir súre alatyndaı bátýalastyqqa negizdelgen júıe qurý qajet.

Jalpy, Qazaqstan Aýǵanstannyń bolashaqta óz ishinde birligi jarasqan jáne kórshilerimen tatý turatyn táýelsiz ári egemen memleket bolǵanyn qalaıdy. Aýǵanstan óziniń halyqaralyq mindettemelerin oryndaýdy jalǵastyryp, el aýmaǵyn terrorıster, esirtki tasymaldaýshylar men adam saýdasymen aınalysatyndardyń oshaǵyna aınaldyrmaýy tıis.

Ózimizdiń saıası nemese jeke pikirlerimizge qaramastan, aýǵan halqynyń taǵdyryna beı-jaı qaraı almaımyz.

Aýǵanstandaǵy aýyr gýmanıtarlyq jaǵdaıǵa basa mán berýimiz qajet. BUU mekemeleri men basqa da gýmanıtarlyq uıymdarǵa jyldam, qaýipsiz ári kedergisiz gýmanıtarlyq qoljetimdilik berilýi tıis.

Qazaqstan Aýǵanstanǵa kómek kórsetý jónindegi BUU Mıssııasy men BUU-nyń Aýǵanstandaǵy basqa da bólimshelerin der kezinde kóshirip aldy. Biz Aýǵanstanǵa gýmanıtarlyq kómek jetkizý úshin tasymaldaý alańyn usynýǵa jáne ózimizdiń qomaqty úlesimizdi qosýǵa daıynbyz.

Almatyda BUU-nyń Aımaqtyq habyn qurý jónindegi bizdiń bastamamyz osy mańyzdy mindetti atqarýǵa septigin tıgize alady. Biz BUU-men, kórshiles eldermen jáne uıymdarmen tyǵyz yntymaqtastyq jasaýǵa ázirmiz.

Aýǵanstannyń bolashaq turaqtylyǵy ekonomıkalyq damýǵa baılanysty. Aýǵanstan – qaýip emes, múmkindik. Eger bul elde birlik pen turaqtylyq bolsa, ol Ortalyq Azııanyń damýyna yqpal etedi.

Joǵary mártebeli tóraǵa!

Men, BUU-nyń kún tártibindegi basqa da birqatar mańyzdy máselelerdi kóterýge nıettimin. Atap aıtqanda, qarýsyzdaný salasyndaǵy jumystardy jandandyrý qajet.

Ótken aıdyń 29 tamyzynda biz Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaev myrzanyń bastamasy boıynsha Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylýynyń jáne kólemi jaǵynan álemniń tórtinshi ıadrolyq arsenalynan bas tartýdyń 30 jyldyǵyn atap óttik.

Qazaqstan ıadrolyq qarýy bar memleketterdi Birikken Ulttar Uıymynyń 100 jyldyǵy qarsańynda, ıaǵnı 2045 jylǵa deıin ıadrolyq qarýdan tolyq bas tartýǵa úndeıdi.

Ekzıstentsıaldy bıologııalyq syn-qaterlerge qarsy kúres boıynsha úlken jumys atqarý qajet. Men ótken jyly Halyqaralyq bıologııalyq qaýipsizdik agenttigin qurýdy usynǵan edim. Muny batyl ári órshil jáne ýaqtyly usynylǵan ıdeıa dep esepteımiz. Barlyq múddeli taraptarmen ashyq ári transparentti dıalog júrgizilýde.

***

BUU-nyń 2030 jylǵa deıingi ornyqty damý maqsattaryna arnalǵan kún tártibin iske asyrý barysynda qıyndyqtar týyndady.

Damýy kenjelep qalǵan jáne damýshy elder, teńizge shyǵatyn joly joq jáne shaǵyn araldaǵy damýshy memleketter – jalpy sany 91-ge jýyq el salystyrmaly túrde pandemııadan kóbirek zardap shekti. Atalǵan memleketter qıyndyqtarǵa tótep berýge jáne boryshtyq daǵdarysqa qaýqarsyz.

Jahandyq deńgeıdegi Teńizge shyǵatyn joly joq elder tobynyń tóraǵasy retinde Qazaqstan BUU-nyń barlyq bólimderin Vena is-qımyl baǵdarlamasyn jedel iske asyrý boıynsha 2024 jylǵa arnalǵan Jol kartasyn birlesip iske asyrýǵa shaqyrady.

Barlyq memleketterdiń turaqty ári ınklıýzıvti bolashaqqa ınvestıtsııa quıý úshin qarjylaı múmkindigi bolmasa, 2030 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan kún tártibi iske asyrylmaıdy. Osyǵan baılanysty biz barsha áriptesterimizdi borysh aýyrtpalyǵy turǵysynan halyqaralyq ótimdilik pen qaýqarsyzdyq máselesin birlesip sheshýge shaqyramyz.

***

Dúnıejúzilik azyq-túlik baǵdarlamasynyń málimeti boıynsha, bıyl 270 mıllıon adam azyq-túlik tapshylyǵyn sezinedi.

Qazaqstan – iri bıdaı óndirýshi jáne eksporttaýshy el. Sondaı-aq Azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi Islam uıymynyń negizin qalaýshylardyń biri. Onyń tórtinshi Bas assambleıasy ótken aıda elordamyzda ótti.

Biz ornyqty aýyl sharýashylyǵynyń jarqyn bolashaǵy úshin sheteldik ınvestorlardy shaqyramyz.

Ornyqty damý ekonomıkalyq ósimge ǵana emes, sondaı-aq áleýmettik jáne saıası damýǵa da baılanysty.

Qazaqstan 30 jyl ishinde kemeline kelgen, tájirıbeli memleket boldy. Sońǵy birneshe jylda memlekettiliktiń bastapqy kezeńinde óte tıimdi sanalǵan «joǵarydan tómen» qaǵıdaty negizindegi memlekettik qurylystan «tómennen joǵaryǵa» negizdelgen demokratııalyq damýǵa kóshýdi bastadyq.

Biz demokratııaǵa beıildigimizdi nyǵaıtýǵa jáne azamattardyń basqarý isine keńinen atsalysýyna yqpal etýge umtylamyz.

Mysaly, biz alǵash ret aýyl ákimderiniń tikeleı saılaýyn ótkizdik. Bul Qazaqstan azamattarynyń 40 paıyzdan astamyna zor múmkindik berdi. 2024 jyly aýdan ákimderiniń saılaýyn da osylaı ótkizemiz.

«Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyna sáıkes 2019 jyldan bastap meniń Ákimshiligim adam quqyǵy men zań ústemdigin nyǵaıtý jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúresý maqsatynda asa mańyzdy demokratııalyq reformalardyń tórt toptamasyn júzege asyrýǵa kiristi.

Mysaly, jýyrda men parlamenttiń sońǵy quramynyń partııalyq saılaý tizimine áıelder men jastar úshin 30 paıyzdyq kvota engizýdi usyndym.

Biz bul jetistiktermen toqtap qala almaımyz.

Bizdiń maqsatymyz – memlekettiń tıimdiligin, saıası úderistiń ashyqtyǵy men básekege qabilettiligin odan ári arttyrý. Saıası jáne ekonomıkalyq reformalar ári qaraı qarqyndy damı beredi.

Bıylǵy qańtarda Qazaqstan Ólim jazasyn joıýǵa baǵyttalǵan azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktiniń Ekinshi Fakýltatıvtik hattamasyn ratıfıkatsııalady.

Maýsymda Úkimet Adam quqyǵy salasyndaǵy kezek kúttirmeıtin sharalar josparyn bekitti. Onda uzaqmerzimdi ınstıtýtsıonaldy negiz qalandy.

Halyqaralyq seriktesterimizben tyǵyz yntymaqtasa otyryp, adam saýdasyn túbegeıli joıý úshin bar kúsh-jigerimizdi jumsaımyz. Bul jahandyq yntymaqtastyqty qajet etedi.

Biz 2022-2024 jyldary BUU-nyń Adam quqyqtary jónindegi keńesiniń quramyna ený úshin óz kandıdatýramyzdy usyndyq. Saılanǵan jaǵdaıda Qazaqstan Keńes jumysyna óz úlesin qosýǵa tyrysady.

Sonymen qatar kelesi jyly sáýir aıynda Qazaqstanda ótetin Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń jetinshi sezi barysynda «demokratııa – din – damý» úshtiginiń ózara baılanysyn ilgeriletýge nıettimiz.

***

Ortalyq Azııaǵa keler bolsaq, turaqtylyq pen qaýipsizdikke tóngen syn-qaterlerge qaramastan, saıası jáne ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń birtindep nyǵaıyp kele jatqanyn baıqaımyz.

Ortalyq Azııada ótken úsh beıresmı sammıt judyryqtaı jumylǵan ári ornyqty óńir qalyptastyrýǵa yqpal etti. Sońǵy jıyn ótken aıda boldy.

Bizdiń óńirlik saıasatymyz «Úlken oıyndaǵy» «nóldik nátıje» saıasaty men quqyq kúshtiniń jaǵynda qaǵıdatyn birtindep shynaıy yntymaqtastyqqa jáne Azııanyń kindiginde ómir súretin halyqtar úshin Zor Paıdaǵa aýystyrýǵa baǵyttalǵan.

Bul álemdik qoǵamdastyqtyń Qazaqstanmen jáne Ortalyq Azııamen belsendi yqpaldastyq ornatýyna múmkindik týǵyzady.

Biz «S5+» formatynda óńirden tys jerlerdegi negizgi eldermen aımaqtyq dıalog ornatýǵa úlken úmit artamyz.

Osyndaı seriktestik qatynastar aıasynda sý tapshylyǵyn, onyń sapasynyń buzylýyn jáne tıimsiz paıdalanylýyn qamtıtyn sý resýrstaryna baılanysty problemalarǵa basa mán beremiz.

Óńirimizdegi sý qaýipsizdigi energetıkaǵa, azyq-túlik pen qorshaǵan ortaǵa tikeleı baılanysty.

Ózge memleketterdiń túrli múddesine qaramastan, Qazaqstan ortaq maqsatqa qol jetkizýge baǵyttalǵan strategııalardy úılestirý úshin burynǵysha óńirlik sý-gıdroenergetıkalyq konsortsıým qurýdy usynady.

***

Qurmetti tóraǵa!

Hanymdar men myrzalar!

Órkenıetterdiń eýrazııalyq toǵysynda ornalasqan Qazaqstan burynǵydaı tepe-teń, syndarly syrtqy saıasat ustanady. Bizdiń jaqyn kórshilerimizdiń bárimen, batys elderimen, Eýropalyq odaqpen, Azııa jáne Taıaý Shyǵystaǵy memlekettermen qarym-qatynasymyz óte jaqsy.

Azııadaǵy ózara yqpaldastyq jáne senim sharalary jónindegi keńestiń basty maqsaty da osy. Qazaqstan keler jyly AÓSShK-qa tóraǵalyq etip, Keńestiń 30 jyldyǵyna arnalǵan sammıt ótkizedi.

Bizdiń álem ózara baılanysty ári názik. Biz adamdarǵa naqty nátıje beretin jáne shynaıy jahandyq yntymaqtastyqqa arqaý bolatyn syndarly dıalog qurýǵa muqtajbyz.

Adamzatqa ortaq ıgilik jolynda halyqaralyq uıymdar, qarjy mekemeleri, azamattyq qoǵam, bıznes, jergilikti jáne aımaqtyq bılik belsendi ári shynaıy bolýy tıis.

Bizdiń ortaq bolashaǵymyzdy ózimizden basqa eshkim qamtamasyz etpeıdi. Eshqandaı ult jalǵyz júrip jol tappaıdy jáne órkendemeıdi. Onyń emi de, daýasy da joq.

Dál qazirgi ýaqyt álemdi jaqsylyqqa jeteleýdiń ujymdyq múmkindigin usynyp otyr.

Nazarlaryńyzǵa raqmet.




Joǵary qaraı