Aýa raıy
Astana 0 °S
Almaty 10 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qorqyt ata kesheni - túrki jurty táý etetin meken

2020 jyldyń 1 tamyz 2020 16:54

QYZYLORDA. QazAqparat - Qyzylorda oblysy Qarmaqshy aýdany aýmaǵynda ornalasqan Qorqyt ata memorıaldyq kesheni - túbi bir túrki jurtynyń táý etetin qasıetti mekeniniń biri, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Kóne Syrdyń boıy - ejelden alashtyń anasy atanǵan aımaq. Eski zamanda eldiń ardaq tutar abyzyna aınalǵan Qorqyt ata qashanda túrki halyqtary úshin qasterli tulǵa. Dala danagóıi darııa boıynda máńgilik damyl tapty. Munda tuǵyrly tulǵanyń talbesikten jerbesikke deıingi ómir ótkeliniń izi qaldy.




Myń jyldan astam tutas bir dáýirdi mejelegen eskertkish áli de adamzat balasynyń zor qyzyǵýshylyǵyn týǵyzyp keledi. Álemniń ár qıyrynda tarydaı shashyrap júrse de, túrkiler ataqty abyzdy uly babamyz dep dáripteıdi. Qazaq topyraǵyna qadam basqan sátten Qorqyttyń máńgilik mekenine arnaıy at basyn burady.

Darııa shaıǵan tarıh

Qorqyt ata damyl tapqan qasterli meken shamamen IX-X ǵasyrlarda boı kótergen desedi. Tarıhı oryn sodan bergi on ǵasyrdan astam ýaqyt boıy jeldiń ótinde, jańbyrdyń astynda tursa da, ózin qurmet tutqan búgingi urpaǵyna jetti. 1925 jyldardyń shamasynda ol molanyń irgesi mújilip turǵanyn kórgender bar desedi.

Darııanyń tap túbindegi Qorqyt molasyn qazir eshkim de kórsete almasy anyq. Kónekózder Qorqyttyń máńgilik mekenin 1952 jyly darııa sýy shaıyp ketkenin aıtady. HIX ǵasyrdyń sońynda Á.Dıvaev, I.Kastane jáne P.I.Lerh sekildi ǵalymdar zerttegen. Olardyń jazbalarynan belgili bolǵanyndaı, Qorqyttyń molasy shıki kirpishten sheberdiń qolymen qalanǵan. Ol 6-8 qyrly kúmbezdi qurylys bolǵan.




Bul ýaqyt qazaqtyń túp-tórkinine úńilgen zııaly qaýym sholaq belsendilerdiń solaqaı saıasatynan zardap shegip júrgen kezeńi boldy. Sol tusta da ata-baba amanatyna adaldyq tanytqan ardaqty aǵalarymyz kezdesti. Osy bir tusta basshylyq qyzmet atqarǵan Eleý Kósherbaev aǵamyz Qorqyt atanyń damyl tapqan jerdi tarıhı orynǵa aınaldyrýǵa qoldan kelgenshe jumys jasaǵan. Sáýlet óneriniń erekshe úlgisi dep sanalatyn qazirgi eskertkish osydan otyz jyldaı ýaqyt buryn alystan kóz tartatyn ásem týyndyǵa aınaldy.

Qazaqtyń qońyr úni...

«Qazaqtyń qońyr úni tektes qobyzdyń paıda bolýy Qorqyt ata ómir súrgen dáýirmen shamalas» deıdi ǵalymdar. Eki ishekti mýzykalyq aspaptan tógilgen kúı tula boıyńdy erekshe sezimmen áldılep, janyńdy rahatyn bóleıdi. Jelmaıasymen jele júrip, qobyz arqyly sol zamannyń tynysyn jalpaq jurtqa jaıa bilgen abyz babamyzdyń osy erekshe qasıetin qalaı este saqtaýǵa bolady? Eńseli eskertkishtiń irge kóterýine muryndyq bolǵan jaısań jandar osyǵan kóbirek kóńil bólgen. Túrki jurtyna qasıetti eskertkishti 90 kún tolǵanyp, qııalyna qanat bitirip, asqan sheberlikpen halyqqa tartý etken Bek Ybyraev jáne Sovet Isataev syndy sáýletshiler týyndysyna tańǵalmasqa laj joq. Eskertkish temir betonnan jasalǵan. Onyń bıiktigi 8 metrdiń shamasynda. Tik turǵan tórt stellanyń árbiri ár tarapqa qarap turǵan qulpytastardy kóz aldyńa alyp keledi. Joǵarǵy tusy keń bolǵanymen, shómish pishinde túıisedi. Ol qobyzdyń beınesin kórsetedi. Tómengi túıisetin ortalyq tesiginde 40 metall tútik ornatylǵan. Jel soqqan tusta odan qobyzdyń úni tektes qońyr áýen qulaǵyńa keledi. Jelge ún qosatyn dúnıe bizdi eriksiz sol zamanǵa qaıta oral­typ, abyz babanyń dáýirin eske túsiredi.




Sáýletshiler Qorqyt ata ómirine qatysty ózge de dúnıelerdi óz deńgeıinde beıneleı bildi. Sonyń biri – eskertkishtegi «Túıe taban» órnegi. Danagóı babamyz jer-dúnıeni sharlaǵan tusta janyna serik bolǵan jelmaıanyń izin sol órnekter arqyly uǵyna alasyń.

Úndes tapqan dúnıeler

Arada on jeti jyldaı ótkende eskertkishti qalpyna keltirýge taǵy da bir márte mán berildi. Bul shaqta qazaq halqy buǵaýdan boıyn azat etip, ótkenine úńilip, túp-tamyrdy tereń tartatyn qasıetti jerlerdi qaıtadan túgendeı bastaǵan tusy edi. Bul oryndy memorıaldyq keshenge aınaldyrý baǵytynda jumystar jasaldy. Onda amfıteatr, qonaqúı salyndy. Osyndaı tutas arhıtehtýralyq ansambl ómirge kelip, bir-birimen úndes taýyp, at basyn burǵan aǵaıynǵa erekshe kóńil-kúı syılaıtyn keshenge aınaldy. Jańa ǵasyrdyń basynda Qorqyt ata murajaıy tusaýyn kesti. Onda abyzdyń ǵumyr keshken zamannyń tarıhy men mádenıetin kórsetetin dúnıeler qoıylǵan. Onyń qorynda myńǵa tarta jádigerler bar.

2017 jyly elordamyzda ótken EKSPO halyqaralyq kórmesi qonaqtary atalǵan keshenge arnaıy baryp, ondaǵy tarıhı jádigerlermen tanysty. Atalǵan shara qarsańynda eskertkish keshende taǵy da bir márte jańǵyrtý júrgizildi. Jańa memorıal burynǵydan 2,5 metr bıiktikte ornalasty. Stelasy 12 metrge uzartyldy. Keshen burynǵydan múlde ózgeshe bolyp, qonaqtardyń kózine tym alystan tústi. Al qurylysqa sońǵy úlgidegi materıaldar qoldanyldy.

Aıtpaqshy, Baıqońyr ǵarysh aılaǵy jer kindigine oryn tepken deıdi. Osyndaıda áıgili Qorqyt babamyz jaıly aıtylatyn ápsanalar eske túsetini aıdan anyq. Ol kisi bir kúni túsinde ózine kór qazyp jatqan adamdardy kóredi. Oıanǵannan keıin ólimnen qashyp qutylmaq bolady. Degenmen qaıda barsa da, aldynan qazylǵan kór shyǵa beredi. Dúnıeniń tórt buryshyn aralaǵan abyz babamyz sońynda Syrdyń jaǵasyna qaıta keledi. Sonda oǵan «Jerdiń ortasy – Syrdyń jaǵasy eken» degen aıan beriledi. Bul jer qazirgi Qarmaqshy aýdanynyń aýmaǵynda jatyr. Abyz babamyzdyń jambasy jerge tıgen jer osy aýdanda ornalasqan. Qorqyt atanyń máńgilik damyl tapqan molasy «Baıqońyrdan» onsha qashyq ta emes.



Joǵary qaraı