Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Qoqıqaz Qorǵaljynnyń jalǵyz brendi emes

2022 jyldyń 17 mamyr 2022 20:06

QORǴALJYN. QazAqparat - Kópshilik biletindeı, Qoǵaljyn qoryǵy – qoqıqazdardyń qutty mekeni. Bul – alqyzyl qoqıqazdardyń soltústikte balapan basatyn jalǵyz orny. Kóptegen sheteldik jáne qazaqstandyq týrıster bul jerge osy erekshe qusty kórý úshin keledi. Alaıda qoqıqaz Qorǵaljynnyń jalǵyz brendi emes. Munda kóretin, tamsanatyn, rýhanı lázzat alatyn dúnıeler kóp jáne olardyń barlyǵy «Qorǵaljyn» degen ataýǵa ıe týrıstik brendti qamtıdy.

Qorǵaljyn qoryǵynan ne kórýge jáne qalaı jetýge bolady?

Qorǵaljyn qoryǵynyń qurylǵanyna jarty ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. 2008 jyly ol Qazaqstandaǵy eń alǵashqy qoryq qatarynda ıÝNESKO qorǵaýyna alyndy.

Qoryqta balyqtyń 15, ósimdiktiń 443, qustyń 363 túri bar. Qustardyń 42-i Qyzyl kitapqa kirgen. Solardyń ishinde eń ataqtysy - Qorǵaljynnyń qoqıqazy. Odan bólek birqazan, úırekterdiń birneshe túri bar.




Qoryq astanadan ońtústik-batysqa qaraı 130 shaqyrym jerde ornalasqan. Ol jerge avtobýs nemese marshrýtty taksımen jetýge bolady. Jol uzaqtyǵy 2-2,5 saǵat.

Qoryqtyń mýzeıine baryp erekshe qorǵalatyn jer týraly tolyq málimet alýǵa jáne qysqasha derekti fılm kórýge múmkindik bar.

Mýzeıge kirý aqysy eresekter úshin - 800 teńge, al balalar úshin - 400 teńge. Alaıda qoqıqyzdardy qoryqqa kelgen jurttyń bári birdeı kóre almaýy múmkin.




Sebebi qoqıqaz adamdardan saıaq júrgendi, tynyshtyqty jaqsy kóredi-mis. Onyń ústine qoryq aýmaǵynda tabıǵı parkter sııaqty emes, týrızmdi damytýǵa shekteý qoıylǵan.

Basty maqsat - bıoáralýandyqty saqtaý. Sondyqtan erekshe qorǵalatyn aýmaqta júretin qoqıqazdar men basqa janýarlardy kózben kórip tamashalaý úshin qoryqtyń arnaıy qyzmetine júginesiz. Bul qyzmet bir topqa - 13 myń 500 teńge.

Qorǵaljyn ekologııalyq observatorııasy

Qorǵaljyn ekologııalyq observatorııasynda qustardy tamashalaýǵa, baqylaý jasaýǵa múmkindik berilgen. 2018-2021 jyldar aralyǵynda Qazaqstan boıynsha 1500 oqýshy osy ortalyqta bolyp, qustardy tamashalaǵan.




Sonymen qatar observatorııada múmkindigi az balalar da pılottyq baǵdarlama aıasynda tabıǵat aıasynda bolyp, tanymyn keńeıtýge múmkindik alǵan.

Tek ótken jyly 120 múmkindigi shekteýli bala Qorǵaljyn qustaryn tamashalaǵan.

«Observatorııada qoryqta meken etetin qustardyń júzdegen túrin balalar jas erekshelikterine qaraı baqylaı alady. Balalar men jasóspirimder tek teorııalyq bilim alyp qana qoımaı, qustardyń tabıǵı tirshilik etý ortasyndaǵy minez-qulqyn zertteı otyryp, ornıtologqa qajet daǵdylardy úırendi. Sonymen qatar ornıtologııadan praktıkalyq sabaqtar erekshe qajettiligi bar balalardyń oı-órisin keńeıtýge, zertteýmen aınalysýǵa jáne joǵary sapaly ekologııalyq bilim alýǵa múmkindik beredi», - deıdi Qorǵaljyn ekologııa observatorııasynyń dırektory Quralaı Túspekova.




Sonymen qatar munda múmkindigi shekteýli balalarǵa erekshe kóńil bólinedi.

«Jas ornıtolog» jobasy estý jáne kórý qabileti buzylǵan balalardy damytýǵa baǵyttalǵan. Sonymen qatar psıhıkalyq buzylysy bar qatysýshylarǵa arnalǵan.




Balalar ortalyqta 5 nemese 7 kún bolyp, qustardy tamashalaı alady. Baǵasy - shamamen 40 myń teńgeniń aınalasynda.

Etno-qonaqúıler

Qazaq ultyna ǵana tán, ózge ulttarda qaıtalanbas jádigerlerimizdi, óshpes ónerimizdi, ulttyq dúnıe-tanym, salt-dástúr, ulttyq taǵam bolsyn, bárin dáriptep, keńirek nasıhattaý kerek.

Mundaı pikirdi Qazaqstan agro jáne aýyldyq týrızm qaýymdastyǵynyń ókili Almas Tańǵytuly aıtty.

Onyń sózinshe, bul - týrıstik brendti qalyptastyrýdyń birden-bir joly.

«Qazir sheteldik týrısterdi taqtaıdaı salynǵan jol, bıik úıler qyzyqtyrmaıdy. Olar Qazaqstanǵa ne úshin keledi? Jalpy shekara asyp keletin týrısterdi osy elde turatyn adamdardyń eshkimge uqsamaıtyn tynys-tirshiligi, ult retindegi ádet-ǵurpy qyzyqtyrady. Qazaqtyń buzylmaǵan ádet-ǵurpy, boıamasyz tirshiligi aýylda saqtalǵan. Sondyqtan da aýyl týrızmin damytýdyń máni zor. Sol arqyly aýyldyń eko¬nomıkalyq ahýalyn kóterýge bolady. Halyqtyń mádenı tanymy da jetile túsedi. Syrttan kelgen adamdarmen til tabysqan aýyl balasynyń jańa bir qyzyǵýshylyǵy paıda bolýy da múmkin. Agrotýrızmniń kózge kórine bermeıtin paıdaly tustary óte kóp», – deıdi Qazaqstan agro jáne aýyldyq týrızm qaýymdastyǵynyń ókili Almas Tańǵytuly.

Jalpy Qorǵaljynda etno-qonaqúıge uqsas úsh jer bar. Ol jerde syrttan kelgen qonaqtarǵa qazaqtyń ulttyq taǵamdary usynylyp, qonaqjaılylyq dástúrli pash etiledi.

Úı amaǵyna tigilgen kıiz úı aýrasy men qurylǵanyna 40 jyldan astam ýaqyt bolǵan ataqty «Dýdaraı» ansambiniń Qorǵaljynnyń Aykóli men Tuykóliniń ortasynan shyqqan sulý sazdary týrısterge erekshe kóńil-kúı syılaıdy.

Qanykeı mazary men Bytyǵaı kesenesi

Qanykeı mazary - Qorǵaljyndaǵy kórneki oryndardyń biri. Tarıhshylardyń aıtýynsha, Qanykeıdiń jerlengen jeri – XVII ǵasyrdyń eskertkishi.

Ańyzǵa sáıkes, qazaq pen qalmaq arasyndaǵy joryqqa qazaq hanynyń Qanykeı atty boıjetip qalǵan batyr qyzy attanǵan.

Han qyzynyń qasynda quralaıdy kózge atqan qyryq nókeri bolypty. Bul mergen qyzdar soǵysqa tikeleı aralaspaı, jebe jeter jerden jaýdyń qolbasshylaryn kózden atyp, qalmaqtardy kóp shyǵynǵa ushyratyp otyrsa kerek.

Qol bastaıtyn batyrlary birinen soń biri at jalyn qushyp jatqan soń, qalmaq hany arnaıy jasaq quryp, qyryq qyzdan turatyn mergender tobyn birjola qurtýdy kózdeıdi.




Saıdyń tasyndaı iriktelgen júz jigitten turatyn jaý jasaǵy soǵystyń bir qyzǵan kezinde qazaq qolyn aınalyp ótip, mergen qyzdarǵa tutqıyldan urys salady.

Kútpegen jerden tap bergen jaýǵa qyzdar ońaıshylyqpen aldyra qoımaıdy. Alaıda sany kóp jaý jasaǵynan Qanykeı mert bolady. Sol Qanykeı mazary dál osy Qorǵaljyn aýmaǵynda ornalasqan.

Bytyǵaı kesenesi Qorǵaljyn aýylynan 2 shaqyrym qashyqta ornalasqan. Bytyǵaı kesenesi - shamamen Altyn Orda dáýiriniń sáýlet eskertkishi.

Bul jerde jalpy orta ǵasyrlarda tek kesene emes, qala bolǵan dep te aıtady. Bul keseneniń tarıhı aspektileri týraly QazAqparat burynyraq jazǵan.

Jyldam ózgerip jatqan zamanda adamdardy tańǵaldyrý - qıynnyń qıyny. Al týrızmdi damytý, tanymal kórneki oryndarǵa kelýshiler sanyn ulǵaıtý odan da qıyn.

Týrızm qarajat, qosymsha jumys orny desek, bir zattan brend jasaý asa mańyzdy.

Búginde «Qorǵaljyn» degen brendpen jumys istep turǵan ondaǵan týrıstik baǵyt shaǵyn aýdannyń tamyryna qan júgirtip tur.














Joǵary qaraı