Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qazaqstanda balyq ósirý sharýashylyǵynyń jaǵdaıy qandaı

2021 jyldyń 22 qyrkúıek 2021 12:45

NUR-SULTAN. QazAqparat – Parlament Májilisiniń jalpy orysynda depýtat Erlan Saırov elimizde balyq ósirýdegi problemalardy aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qazaqstan halqy jan basyna shaqqanda balyqty az tutynatyn el bolyp esepteledi. Máselen, eger Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy bir adamǵa jylyna keminde 16 keli balyq ónimin tutynýdy usynsa, Qazaqstanda bul kórsetkish 4 keliden az. Óz kezeginde kórshi Reseı men Qytaıda bir adam tıisinshe 20-40 keli balyq alady. Ótken ǵasyrdyń 70-shi jyldary Qazaqstanda balyq aýlaý kólemi jylyna 100 myń tonnaǵa deıin jetken. Búginde balyq aýlaý 46 myń tonna kólemin áreń eńseredi», - dedi E. Saırov Premer-Mınıstrdiń orynbasary Roman Sklıardyń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń aıtýynsha, tabıǵı sý qoımalaryndaǵy balyq qorlaryn paıdalanýdyń óz shegi bar, al kóptegen sý aıdyndarynda balyq resýrstarynyń tómendeýi baıqalady. Balyq ónerkásibin ulǵaıtýdyń perspektıvaly baǵytynyń biri - sý qoımalaryn balyq aýlaýdan balyq ósirýge qaıta baǵdarlaý.
«Qazaqstannyń balyq ónerkásibi búginde kórshiles Ózbekstannan artta qalyp tur. Ózbekstanda 2016 jylǵy statıstıka boıynsha 75 myń tonna balyq qoldan ósirildi. Qazaqstan búgingi kúni bar-joǵy 6,8 myń tonna balyq ósiredi. 2020 jyly Ózbekstan 144 myń tonna balyq ósirip jáne aýlaǵan, al bizdiń elde bul kórsetkish 52,7 myń tonna. Qolda bar sý resýrstaryn eskere otyryp, Qazaqstanda balyq ósirý kólemin 600 myń tonnaǵa deıin ósirý úshin zor áleýet bar, eksport kólemin 10 esege arttyrýǵa bolady. Bul keminde 50 myń qosymsha jumys oryndaryn qurýǵa, ásirese, aýyldyq jerlerde halyqtyń tabysyn arttyrýǵa yqpal etetin bolady», - dedi depýtat.
Osy oraıda ol qabyldanýy kerek qadamdardy aıtty:
1.Sý bıologııalyq resýrstardy zerdeleý, saqtaý jáne molyqtyrý jónindegi ǵylymı- zertteý jumystaryn qoldaý sharalaryn ázirleý.
2.Taýarly balyq ósirýdi qoldaý, akvamádenıet pen balyq ónimderin qaıta óńdeýdi damytýdyń qarjylyq qoldaý quraldaryn eskerý.
3.Sýdyń naqty shyǵystaryna ǵana aqy tóleýdi kózdeı otyryp, balyq sharýashylyǵy sýbektileriniń sý resýrstaryn paıdalanǵany úshin tólemaqysyn qysqartý. Tólem stavkalaryn tómendetýdi qosa alǵanda, balyq resýrstaryn paıdalanǵany úshin tólem mehanızmin jetildirý.
4.Balyq ósirýge kásiptik oqytýdyń memlekettik júıesin qurý. Adamdarǵa balyq ósirýdiń zamanaýı ádisterin úıretý kerek.
5.Qaıta óńdeýge tapsyrylǵan balyq pen ýyldyryqtyń árbir kılogramy úshin (otandyq óndirýshiden) taýarlyq sýbsıdııalar kózdeý;
6.Otandyq balyq ónimderin eksporttaýshylarǵa júıeli qoldaý quraldary men preferentsııalar kózdeý;
7.Balyq ósirý júıesine qatysatyn sý obektileri men ekojúıelerdi qorǵaý jónindegi jumysty kúsheıtý.


Joǵary qaraı