Aýa raıy
Astana -1 °S
Almaty -3 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qazaqstanda 20 myń tonna balyq eksporttalady

2020 jyldyń 24 qyrkúıek 2020 18:03

ShARDARA. QazAqparat - Túrkistan oblysyna jumys sapary aıasynda QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın Qazaqstan Respýblıkasynyń balyq salasyn damytý jóninde semınar keńes ótkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Elimizdiń balyq sharýashylyǵynyń qazirgi ahýaly men damý perspektıvasy týraly QR ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri M. Myrzaǵalıev, «Balyq sharýashylyǵy ǵylymı-óndiristik ortalyǵy» JShS basqarma tóraǵasy Q. Isbekov, balyq ósirý sharýashylyqtarynyń basshylary: «KingFish» – M. Tursynáli, «Qyzylorda balyq» – A. Erhatov, «Hamıt» – B. Sermanızov, «Shyǵys ýnıversal» – V. Asanov, «QazAgro» UBH» AQ basqarma tóraǵasy E. Qarashókeev, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi D. Ahmetov, Almaty oblysynyń ákimi A. Batalov, Qyzylorda oblysynyń ákimi G. Ábdiqalyqova, Jambyl oblysynyń ákimi B. Saparbaev, Aqtóbe oblysynyń ákimi O. Orazalın, Qaraǵandy oblysynyń ákimi J. Qasymbek baıandady.





Balyq salasy — QR aýyl sharýashylyǵynyń qarqyndy damyp kele jatqan sektorlarynyń biri. 5 jyl ishinde otandyq balyq óndirisi 2016 jylǵy 1800 tonnadan bıyl josparlanǵan 10 myń tonnaǵa deıin 5 eseden astam ósti.

Tek sońǵy 8 aıda aýlanǵan jáne óndirilgen balyq kólemi 19%-dan astamǵa 26,3 myńnan 31,3 myń tonnaǵa deıin ulǵaıdy. Balyq óndirisiniń kólemi 27%-ǵa 7,9 myń tonnaǵa deıin, balyq aýlaý 16,4%-ǵa 23,4 myń tonnaǵa deıin ósti. Іshki naryqqa balyq ónimderin jetkizý kólemi 8,7 myńnan 10,5 myń tonnaǵa deıin (+20%) artty.

Balyqtyń barlyq kóleminiń shamamen 60%-y (20,8 myń tonna) eksporttalady. Atalǵan salada 12 myńnan astam adam jumys isteıdi. Balyq aýlaý jáne balyq ósirý sektoryndaǵy ınvestıtsııalyq jobalardyń rentabeldiligi 20%-dan asady. Ósiriletin balyqtyń negizgi kólemi — shamamen 70%-y Túrkistan oblysyna tıesili.




Balyq ónimderi óndirisin yntalandyrý úshin balyq ósirý sharýashylyqtaryna ınvestıtsııalyq salymdar kezinde shyǵystardyń bir bóligin óteý (25%), balyq azyǵyna jumsalǵan shyǵyndardyń qunyn óteý (30%) jáne basqa da sharalar engizildi. Jyl sońyna deıin Salyq, Sý, Jer kodeksterine, birqatar sabaqtas zańdarǵa túzetýler toptamasy qabyldanady, olar balyq ósirý kezinde tabıǵı artyqshylyqtardy tıimdi paıdalanýǵa, balyq ósirý sharýashylyqtaryn salý kezindegi shyǵyndardy azaıtýǵa jáne ósirilgen balyqtyń ózindik qunyn tómendetýge jol ashady. Úkimet basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, 2020 jylǵy 1 qarashaǵa deıin árbir oblys naqty ındıkatorlarymen balyq sharýashylyǵyn damytýdyń óńirlik baǵdarlamalaryn ázirleıdi. «Ázirlenip jatqan balyq salasyn damytý tujyrymdamasyna sáıkes Qazaqstanda óndiris áleýeti jylyna 600 myń tonnany quraıdy. Bizdiń baǵalaýymyz boıynsha, eksporttyń áleýetti kólemi jyl saıyn 300 myń tonnadan asady. Biz osy múmkindikterdi jetkilikti iske asyrý úshin barlyq qajetti sharalardy qabyldaýǵa tıispiz», — dedi A. Mamın. Úkimet basshysy Ulttyq ekonomıka mınıstrligine Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar, Aýyl sharýashylyǵy, Qarjy mınıstrlikterimen birlesip balyq sharýashylyǵyndaǵy kooperatsııany yntalandyrý sharalaryn qarastyrýdy tapsyrdy. Ákimdikterge qalalar men basqa da eldi mekenderde balyq jáne balyq ónimderin satatyn saýda pavılondaryn qoıý máselesin pysyqtaý tapsyryldy. A. Mamın jumys sapary aıasynda «Hamıt» jáne «Vita» balyq ósirý sharýashylyqtaryna baryp, Qazaqstannyń balyq sharýashylyǵy ónimderiniń kórmesin aralady, sondaı-aq Shardara sý qoımasy bógetiniń kúrdeli jóndelýimen jáne Shardara GES-iniń jańǵyrtylýymen tanysty.





Maqtaaral aýdanynda Úkimet basshysy turǵyndarmen kezdesip, Órgebas jáne Fırdoýsı aýyldaryndaǵy qıraǵan úılerdi qalpyna keltirý jumystarynyń barysymen, sondaı-aq Myrzakent kentinde sý tasqyny saldarynan zardap shekken Jeńis, Jańaturmys jáne Dostyq eldi mekenderiniń 500 otbasyna arnalǵan jańa shaǵyn aýdannyń salynýymen tanysty.







Joǵary qaraı