Aýa raıy
Astana 12 °S
Almaty 10 °S
valıýta baǵamy
USD 412.55
EUR 468.66
RUB 5.79
CNY 58.80

Qazaq malshylary nege teńiz deńgeıinen bıik jerdi qystaǵan - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2020 jyldyń 1 tamyz 2020 13:17

NUR-SULTAN. QazAqparat- «QazAqparat» HAA ádettegideı shetelde qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Tashkenttegi erekshe kópir - «ÓzA» aqparat agenttigi





Ózbekstan tarıhyndaǵy alǵashqy úsh baǵandy kópir Tashkenttegi Ahangaran tas joly men Mahtýmkýlı kóshesiniń qıylysynda boı kóterdi, dep habarlaıdy uza.uz.

Atalǵan BAQ-tyń deregine súıensek, qaladaǵy kólik qozǵalysynyń keptelisi men syrtqy mekender arasyn edáýir jaqyndatý maqsatynda bastalǵan joba 2018 jylda qolǵa alynǵan eken. Qazir munda bir saǵatta 20 myń kólik qatynaýyna múmkindik týyp, Tashkent pen Shymgan arasy 22 shaqyrymǵa qysqarǵan.




«Kópirdiń alǵashqy tómengi qabatynyń uzyndyǵy 502 metr, eni 26,7, bıiktigi 5,5 metrden turady. Orta bóliginiń uzyndyǵy 29 metr, joldyń keńdigi 24,5 metrdi quraıdy. Ústińgi bólik 593 metrli uzyndyqta baǵyt alǵan 26,7 metr endi qarama-qarsy qatynaý bóliginiń ár biri úsh jolaqtan turady», dep jazady «ÓzA» aqparat agenttigi.




Qazaq malshylary nelikten teńiz deńgeıinen bıik jerlerdi qystaıdy - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)


kazakcnr.com. saıtynda jaryq kórgen maqalada basyn qar alyp, muz qursaǵan Tıan-Shan taýynda ómir súretin qazaq malshylardyń ómiri jazylǵan.

Maqalada malshylardyń qysta kóptegen mashaqatpen jetetin qystaýlarynyń teńiz deńgeıinen jáne jaılaýdan da bıik jerde ornalasatyndyǵy aıtylady. Bul kópshilikti qatty tańǵaldyrdy. Ǵylymı dáıekterge qaraǵanda, jer teńiz deńgeıinen qanshalyqty bıik bolsa, aýa temperatýrasy sonshalyqty tómendeı beredi. Qys maýsymy taıaǵanda malshylar nelikten teńiz deńgeıinen bıik jerge qaraı qonys aýdaratyndyǵy osymen túsindirilgen.

«Soltústik Tıan-Shan taýynyń ońtústik bókterindegi talaı saı kún qaraıǵan sátte tez sýytady. Sýyq aýa betkeıdi boılap saı taǵany men oıpatty jerlerge oıysady. Ol jerdegi jyly aýa qysymmen joǵary kóterilip, keıbir teriskeı betkeılerde temperatýra joǵarlaıdy. Temperatýranyń teńiz deńgeıinen kóp bıik jerlerde bulaısha joǵarylaýy soltústik Tıan-Shan taýynyń ońtústik baýraıynda únemi kezdesetin keri temperatýra qabatyn qalyptastyrady. Mamandardyń aıtýynsha, jaz maýsymyndaǵy keri temperatýra qabaty Іle ózeni ańǵaryndaǵy ylǵaldy, jyly keı óńirdegi klımatyn saqtaýǵa paıdaly bolsa, al keri temperatýra qabaty jan janýarlardyń qystan aman-esen ótýine tıimdi keledi, deıdi jergilikti oryndaǵy zertteýshi mamandar.

Shyńjańda qurban aıt merekesine 5 kún demalys berildi - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)


Shyńjańda qurban aıt merekesine 5 kún demalys berildi, dep habarlaıdy kazakcnr.com.

Atalǵan BAQ-tyń deregine súıensek, Shyńjań uıǵur avtonomııaly ólkelik halyq úkimeti qurban aıt merekesiniń demalys ýaqyty týraly buıryq shyǵarylǵan.

«31 shilde kúni qurban aıt merekesi baılanysymen 3 kún demalys beriledi. 1 tamyz kúni (senbi) 2 tamyz kúni (jeksenbi) qalypty demalys. ıAǵnı, 30 shilde kúninen 3 tamyzǵa deıin Qurban aıt baılanysymen jalpy 5 kún demalys beriledi», dep jazdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy».

Taýelibaı ataýynyń tarıhy tereń - Tamdy sharýageri gazeti




Ózbekstannyń soltústik batysyn alyp jatqan úlken qum massıvi «Qyzylqum shóli» dep atalady. Ol ataqty Qaraqumnan keıingi, úlken shól. Sol alyp shólde, Amý men Syrdarııa ortasynda Taýelibaı atalatyn óńir bar, dep jazady Ózbekstannyń «Tamdy sharýageri gazeti».

Sol «Taýelibaı» dep atalǵan óńirdiń qazaq tarıhynda da ózindik oryny bar eken. Endeshe ol jer nege «Taýelibaı» dep atalǵan? Ol nesimen elge, qala berse álemge tanymal?

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Taýelibaıda negizinen Aqtóbe, Qyzylorda jerinen kelip ornalasqan kishi júz, shómekeı rýlary turady. Taýelibaı atanýynyń basty sebebi bar. Syrdyń jaǵalaýynan bastaý alatyn Qyzylqum shóli men Tamdy taýymen qıylysqan óńirde ómir súrgen elge Syr elinen aǵaıyndary qydyryp keledi. Sonda uly Qyzyldan ótip kelse, aldarynan taý silemderi-Aqtaý, Erler sııaqty baýraıynda bulaǵy bar taýlar jáne Horezm, Buhara, Nurata sııaqty bazarly eldermen saýda jasap otyrǵan jún teri jáne sekseýil kómiri men tuz daıarlap, bazarda saýda sattyq etip otyrǵan ózderine ózderi toq aǵaıynǵa qyzyǵa qarap, «bul shól emes, taý eli baı eken» deıtin bolǵan. Sóıtip, keıin bul sóz «Taýelibaı»-ǵa aınalǵan.

1950-1960 jyldarǵa deıin soltústiginde Syr boıy, shyǵysynda Túrkistan, ońtústiginde Buhara, batysynda Horezm, Qaraqalpaq elimen ulan baıtaq alyp alqapta Tamdybulaqtan basqa úlken eldi meken bolmaǵan. Atalǵan eldimekenniń qazaq tarıhyna qatysty kóptegen dálel, dáıekter keltirilgen. Bul jazbada avtor «Taýelibaı ólkesi nesimen elge, qala berse, álemge tanymal?» degen suraqqa jaýap tabýǵa tyrysqan. «Taýelibaı» jerine qatysty álem ǵalymdarynyń kóptegen eńbekteri bar ekeni tilge tıek etiledi. Kólemdi zertteý maqalasynyń sońynda Asanqaıǵy atamyz qazaqqa jaıly jer izdegen kezde Taýelibaıǵa erekshe yqylasy aýǵany aıtylady.

«Asan qaıǵy babamyz qazaqqa túpkilikti otan bolatyn, jyly, mal sharýashylyǵyna jaıly qolaıly jer izdep, barmaǵan jeri, baspaǵan taýy qalmapty. Asan qaıǵy atamyz Taýelibaıdy, «Qyzylqum» óńirin basynan aıaǵyna deıin kezip ótken. Ol kezde shólde el az, jeriniń shóbi shúıgin, jabaıy ań men qus kóp Taýelibaı jerine: «Átteń, aldyma óńgerip keter edim, atyma syımaısyń, tastap ketýge kózim qımaı tur. Taban eti tórt eli narlar júrer jer eken, tún uıqysyn tórt bólgen erler júrer jer eken»,-dep, baǵa bergen eken» dep túıindeıdi avtor maqalasyn.

1700 jyldyq músin tabyldy - TRT





Antalııanyń Aksý aýdanyndaǵy Perge ejelgi qalasynda 1700 jyldyq áıel músini tabyldy, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

«Mádenıet jáne týrızm mınıstrligi janyndaǵy Qazbalar departamentiniń habarynda Stambýl ýnıversıteti ádebıet fakýlteti arheologııa kafedrasynan professor Sedef Chokaı Kepche basshylyǵynda júrgizilgen Perge ejelgi qalasyndaǵy qazbalarda músin tabylǵany aıtyldy. Bizdiń dáýirimizden keıingi 3-shy ǵasyrdan qalǵan, kıim kıip turǵan áıel músini Antalııa murajaıyna qoıylady», dep jazady túrkııalyq BAQ.


Avtor Beısen Sultan
Basty sózder: BAQ, Qandastar,
Joǵary qaraı