Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qandaı jaǵdaılarda MRT-ny tegin ótýge bolady

2021 jyldyń 2 mamyr 2021 13:10

NUR-SULTAN. QazAqparat - Ekstrakorporaldyq uryqtandyrýǵa kvotany qalaı alýǵa bolady? Turǵynnyń emhanaǵa tirkelýine nelikten bas tartady? Pplastıkalyq operatsııalar tegin jasala ma? Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory azamattardyń 10 suraǵyna jaýap berdi.

- COVID-19 vaktsınasyn alý úshin mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesinde saqtandyrylǵan mártebesi bolý kerek pe?

- Koronavırýstyq ınfektsııaǵa qarsy ekpe alý úshin MÁMS júıesinde saqtandyrylý mártebesi talap etilmeıdi. Immýndyq-bıologııalyq preparattardy satyp alý jáne COVID-19-ǵa qarsy vaktsınatsııa júrgizý respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjet esebinen júzege asyrylady. Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń qarajaty bul maqsattarǵa jumsalmaıdy.

Esterińizge sala keteıik, vaktsınatsııa 18 jastan asqan adamdarǵa, qarsy kórsetilimder bolmaǵan jaǵdaıda júrgiziledi. Kelesi jerlerde vaktsınatsııa ala alasyzdar:

* emhanalar janyndaǵy egý kabınetterinde;

* saýda ortalyqtarynyń, bazarlardyń, iri keńselerdiń aýmaǵynda uıymdastyrylǵan jyljymaly egý pýnktterinde.

* arnaıy kontıngenttiń medıtsınalyq pýnktterinde - tıisti vedomstvonyń qyzmet orny boıynsha júzege asyrylady.

- Ýaqytsha 2021 jyly aýrýy boıynsha múgedektik aldy. 2020 jyly MÁMS úshin jarna tólengen joq. Meniń mártebem «saqtandyrylǵan» ba?

- Jeńildikti mártebe bolǵan jaǵdaıda patsıent beresheginiń bar-joǵyna qaramastan MÁMS paketindegi qyzmetterdi paıdalana alady. Eger ol múgedektikten aıyrylsa, MÁMS júıesinde medıtsınalyq kómek alý úshin, ol jeńildik sanatyna jatqyzylǵan kezeńnen basqa tólenbegen aılar úshin tólemderdi derbes tóleýshi retinde engizý qajet bolady.

- Jylyna bir ret beriletin emhanany erkin tańdaý quqyǵyn paıdalanyp, basqa medıtsınalyq uıymǵa tirkelýdi sheshtim, biraq meni tirkemedi. Bul qanshalyqty zańdy?

- MSAK qyzmetterin kórsetetin medıtsınalyq uıymǵa tirkelýden bas tartýdyń birneshe sebebi bar:

* dáıeksiz qujattar usynyldy;

* júgingen adamnyń osy densaýlyq saqtaý obektisi ornalasqan aýyl, kent, qala jáne basqa da eldi mekennen tys jerde (turaqty nemese ýaqytsha) turatyny anyqtalǵan jaǵdaıda.

• Shekara mańy aýmaqtarynda turatyn jáne basqa ákimshilik-aýmaqtyq birlikte emhanany tańdaýǵa quqyǵy bar tulǵalar erekshe jaǵdaılar tártibinde qaralady;

• emhanada barlyq ýchaskelerde tirkelgen halyqtyń ruqsat etilgen eń kóp sany asyp ketse.

Eger joǵaryda atalǵan jaǵdaılardyń eshqaısysy sizge qatysty bolmasa, yńǵaıly baılanys arnalarynyń biri – 1406 baılanys ortalyǵy, ÁMSQ resmı saıty («Suranysty jiberý» bólimi), Telegram-daǵy @SaqtandyryBot, Qoldau 24/7 mobıldi qosymshasy arqyly jaǵdaıdy anyqtaý úshin mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qoryna habarlasyńyz.

- Maǵan plastıkalyq operatsııa taǵaıyndaldy, oǵan kirý úshin birneshe analız tapsyrý kerek. Muny tegin jasaýǵa bola ma? Mártebem - «saqtandyrylǵan».

- Bul operatsııanyń sebebine baılanysty. Eger medıtsınalyq sebepterge baılanysty plastıkalyq hırýrgııa bolsa, mysaly, rekonstrýktıvti sıpatta - jaraqattan, kúıikten, týa bitken aqaýdan keıin, barlyq taǵaıyndalǵan zertteýler tegin qoljetimdi bolady. Eger operatsııa estetıkalyq sıpatqa ıe bolsa jáne ony júrgizý – tek sizdiń sheshimińiz ári tańdaýyńyz bolsa, onda ol TMKKK aýqymyna nemese MÁMS júıesine kirmeıdi , sondaı-aq oǵan daıyndyq aqyly túrde júzege asyrylady.

- EKU ótýge kvota alǵym keledi. Úmitkerlerge qoıylatyn talaptar qandaı?

– EKU júrgizý úshin negizgi kórsetkish – ol terapevtik túzetýge kelmeıtin bedeýlik. EKU rásimine otbasylyq jup jáne óz qarym-qatynastaryn zańdastyrmaǵan juptar da úmitker bola alady. Sońǵy jaǵdaıda erikti jazbasha ózara kelisimniń bolýy mindetti.

Sonymen qatar Qazaqstan Respýblıkasy azamaty bolý jáne Densaýlyq saqtaý mınıstrligi belgilegen medıtsınalyq parametrlerge sáıkes bolý kerek, ıaǵnı bul reprodýktıvti jas (18-den 42 jasqa deıin), qalypty somatıkalyq jáne endokrındik mártebeler, joǵary follıkýlıarlyq rezerv. Sondaı-aq MÁMS júıesinde saqtandyrylǵan mártebesiniń bolýy mindetti.

- Qandaı jaǵdaılarda MRT-ny tegin ala alamyn?

- Magnıtti-rezonanstyq tomografııa TMKKK aıasynda da, MÁMS júıesinde de tegin júrgiziledi. Birinshi jaǵdaıda, ol áleýmettik mańyzdy aýrýdyń dıagnozy qoıylǵan nemese dınamıkalyq baqylaýǵa jatatyn sozylmaly aýrýlar, sondaı-aq týberkýlezge jáne JQTB/AQTQ-ǵa kúdik týyndaǵan naýqastarǵa taǵaıyndalady.

MÁMS júıesinde osy zertteý dıagnostıka men emdeýdiń klınıkalyq hattamalaryna sáıkes, aldyn ala dıagnoz bolǵan kezde bastapqy dıagnostıka maqsatynda júrgiziledi. Sozylmaly aýrýlardyń órshýi kezinde de júrgizilýi múmkin, biraq TMKKK qarajaty esebinen qamtamasyz etiletin aýrýlardy qospaǵanda (onkologııalyq aýrýlarmen, týberkýlezben, sozylmaly gepatıtpen aýyratyn naýqastar).

MÁMS júıesinde osy zertteýden ótý úshin saqtandyrylǵan mártebesiniń bolýy mańyzdy ekenin atap ótken jón.

- Jaqynda áskerden oralyp, emhanaǵa baryp, meniń mártebem «saqtandyrylmaǵan» ekenin bildim. Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrýdyń qatysýshysy bolý úshin qandaı kezeń boıynsha jarna tóleý kerek?

- Eń aldymen qaryzdyń qaı aılarda paıda bolǵanyn tekserý kerek: muny Telegramdaǵy @SaqtandyryBot nemese Qoldau 24/7 mobıldi qosymshasy arqyly jasaýǵa bolady.

Eger jarnalar áskerı mindetti atqarǵan kezeń úshin tólenbese, onda máseleni sheshý úshin Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qoryna júginý qajet.

Sonymen qatar, bereshek qyzmetke deıin nemese odan keıin paıda bolsa, onda MÁMS paketinde medıtsınalyq kómek alý úshin ony ózińizge yńǵaıly tásilmen óteý kerek. Sizdiń jaǵdaıyńyzda ár aı úshin 2125 teńge mólsherinde derbes tóleýshi retinde jarnalardy tóleýge bolady.

- Biryńǵaı jıyntyq tólemdi (BJT) birneshe aı buryn tóleýge bola ma?

- MÁMS júıesine qatysý úshin BJT tólemin keminde úsh aı qatarynan júrgizý qajet. Mártebe qarajat aýdarylǵan kúnnen bastap aıdyń sońyna deıin beriledi. Eger adamnyń múmkindigi men qalaýy bolsa, ol BJT-ny aldyn ala tóleı alady. Aı saıynǵy tólem somasy 1 AEK – qalada turatyn jeke tulǵalar úshin, 0,5 AEK – basqa eldi mekenderde turatyn jeke tulǵalar úshin.

«Saqtandyrylǵan» mártebesi bolmaǵan jaǵdaıda adam tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemine quqyǵy bar ekenin aıta ketý kerek, Qoljetimdi qyzmetter tizimimen Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń Fms.kz. saıtynda tanysýǵa bolady

- Mende júktiliktiń 28 aptasy. Júktilik jáne bosaný boıynsha eńbekke ýaqytsha jaramsyzdyq paraǵyn jáne anyqtamasyn kimnen jáne qashan alýǵa bolady?

- Júktilik jáne bosaný boıynsha eńbekke jaramsyzdyq paraǵyn akýsher-gınekolog beredi. Eger medıtsınalyq uıymda ol bolmasa, onda qujatty qabyldaý júrgizetin dáriger bólim meńgerýshisimen birge resimdeıdi.

Eńbekke jaramsyzdyq paraǵy júktiliktiń 30 aptasynan bastap 126 kúntizbelik kúnge deıin ashylady: bosanýdan 70 kún buryn jáne 56 kún keıin. ıAdrolyq synaqtardyń áserine ushyraǵan aýmaqtarda turatyn áıelderge qujat 27 aptadan bastap 170 kúnge: bosanǵanǵa deıin 91 kún jáne odan keıin 79 kún merzimge beriledi.

Qıyn bosanǵan, eki jáne odan da kóp bala týǵan kezde eńbekke jaramsyzdyq paraǵy 14 kúnge uzartylady. Bosanǵanǵa deıingi jáne bosanǵannan keıingi demalystardyń jalpy uzaqtyǵy-140 kún.

- Men ekinshi tıpti qant dıabetimen esepte turmyn, gıpoterıoz jáne gıpertonııa ýshyqty. TMKKK aıasynda kúndizgi statsıonarda emdelgim keldi. Bul meniń saqtandyrylmaǵanymdy eskere otyryp múmkin be?

- Qant dıabeti áleýmettik mańyzdy aýrýlar tizbesine kiredi. Onyń dıagnostıkasy men emi, onyń ishinde statsıonarlyq jaǵdaıda emdeý, TMKKK aýqymynda tegin kórsetiledi, saqtandyrylý mártebesi qajet emes. Eger sizdiń ýchaskelik dárigerińiz nemese sizdi qaraǵan beıindi dáriger aýrýhanaǵa jatqyzý qajettiligin rastasa, qyzmet aqysyz kórsetiledi.

Gıpertonııa jáne gıpotıreoz sııaqty qatar júretin dıagnozdar anyqtalǵan kezde, patsıent TMKKK aıasynda dınamıkalyq baqylaýǵa alynýǵa jatady. Ol ambýlatorııalyq dári-dármekpen qamtamasyz etiledi. Kúndizgi statsıonarǵa emdeýge jatqyzýǵa kórsetilimder bolǵan jaǵdaıda, medıtsınalyq kómek TMKKK boıynsha kórsetiletin bolady.

Áleýmettik máni bar aýrýlardyń tolyq tizbesi Qazaqstan Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý mınıstriniń 2020 jylǵy 23 qyrkúıektegi № QR DSM-108/2020 buıryǵynda jarııalanǵan.



Joǵary qaraı