Aýa raıy
Astana 1 °S
Almaty 6 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Immýnıtetti kóterý úshin ne isteý kerek – ımmýnolog Qatııa Tájıevamen suhbat

2020 jyldyń 17 qyrkúıek 2020 12:28

ALMATY. QazAqparat - 2019 jyldyń jeltoqsanynda Qytaıda paıda bolǵan jumbaq ınfektsııany DDSU coronavirus disease, COVID-19 dep atady. Álem boıynsha atalmysh indetti 30 mln-ǵa jýyq adam juqtyryp, 1 mln-ǵa jýyq adam qaıtys boldy.

Adamzat buǵan deıin de talaı ınfektsııamen betpe-bet kelgen bolatyn. Alaıda, mundaı aýqymdy pandemııa bolǵan emes. Osy rette biz atalmysh indetten saqtaný joldary jóninde maman pikirin bilý maqsatynda №11 emhananyń pedıatr dárigeri, ımmýnolog Qatııa Tájıevany áńgimege tartqan edik.

- Qatııa Nuryllaqyzy, adamnyń ımmýnıtetiniń álsiregenin qalaı bilýge bolady ?

- Immýnıtet nemese ımmýndyq júıe – bul ony syrttan keletin barlyq zattardan (vırýstar, bakterııalar, sańyraýqulaqtar jáne t.b.) qorǵaıtyn jáne isten shyqqan nemese eskirgen óz jasýshalarynyń joıylýyn baqylaıtyn dene júıesi (mysaly, bizdi isik aýrýlarynan qorǵaıtyn ımmýnıtet). Jıi sýyq tııý, temperatýranyń uzaq ýaqyt túspeı qoıýy, únemi sharshap júrý, býyndar men bulshyqetterdiń aýyrýy, uıqynyń buzylýy, jıi bas aýrýy, teridegi bórtpelerdiń paıda bolýy - osynyń bári ımmýndyq júıeniń jumysynyń buzylýynyń kórinisi.

Adamnyń ımmýn júıesi tuqym qýalaıdy, onyń 50% qursaqta, qalǵan bóligi ómir saltyna baılanysty qalyptasady. Adamnyń ımmýnıtetin saqtaýǵa áser etetin úshtik - bul durys uıqy, fızıkalyq belsendilik jáne durys tamaqtaný.

- Álemde KVI ekinshi ret juqtyrǵan adam baryn eskersek, bul vırýsqa qarsy ımmýndyq jady saqtalmaıtyny belgili boldy?

- Vırýstar ártúrli bolady. Olardyń ishinde mýtatsııalanatyn (ózgeretin) jáne mýtatsııalanbaıtyn túrleri bar. Vırýstyq antıgen paıda bolǵannan soń aǵzada qorǵanysh reaktsııasy retinde antıdeneler túziledi. Eger antıdene mýtatsııalanbaıtyn antıgenge qarsy túzilse, ol uzaq ýaqyt saqtalady, mysaly qyzylsha vırýsy. Al, eger antıdene antıgenniń mýtatsııalanatyn túrine (tumaý vırýsy, koronovırýs) qarsy túzilse, ol uzaq ýaqyt saqtalmaıdy. Sondyqtan biz tumaý vırýsyn jylyna birneshe ret juqtyryp alýymyz múmkin.

- Tyǵyryqtan shyǵar jol bar ma?

- Álbette, eger barlyq jer betindegi adamdar tazalyq pen gıgıena talaptaryn ustansa, vırýs joıylatyn edi. Jeke bas gıgıenasyn saqtaý juqpaly aýrýdyń eń negizgi profılaktıkasy. Qol gıgıenasyn saqtaý, qoldy jıi sabyn sýmen jýý nemese alkogoli bar antıseptıkpen óńdeý, túshkiretin nemese jóteletin adamdardan alys turý, basqa adamdarmen qarym-qatynas bolatyn jerde betperde kııý, kózdi jáne muryndy las qolmen ustamaý, jótelgende nemese túshkirgende aýyzdy jáne muryndy shyntaq býynymen nemese oramalmen jabý kerek. Eger adamnyń densaýlyq jaǵdaıy nashar bolsa, úıde bolǵany durys. Dene qyzýy, jótel paıda bolyp, tynys alý qıyndaǵanda medıtsınalyq kómekke júginý shart. Naýqas adam neǵurlym tez dárigerge barsa, soǵurlym tolyq saýyǵýǵa múmkindigi joǵary bolady. Osylaısha ol ózin qorǵap jáne vırýstar men basqa ınfektsııalardyń taralýyna jol bermeıdi.

- Adamnyń ımmýnıtetiniń álsireýine qandaı faktorlar yqpal etýi múmkin?

- Adam durys tamaqtanbaıtyn bolsa, aǵzasynda dárýmender jetispeýshiligi paıda bolady. Demalys pen fızıkalyq eńbektiń úılesimi buzylǵanda, únemi depressııa, stress, uıqynyń buzylýy ımmýnıtetti álsirete túsedi. Alkogol, esirtki, temekige táýeldilik sııaqty zııandy ádetter. Keı adamdarda belgili bir aýrýmen baılanysty ımmýnıtet álsireıdi. Júre paıda bolǵan ımmýn tapshylyǵy aýrýlary, antıbıotıkterdi uzaq qabyldaý, aýyr operatsııalar jáne ishek ınvazııalary, parazıtter de aǵzanyń qorǵanys qabiletin tómendetedi. Qazirgi zamanda adam aǵzasyn álsiretetin faktorlar burynǵydan kóp. Adamdarda qozǵalys azaıdy, tamaqtaný dástúri buzyldy.

- Aǵzanyń qorǵanysh qabiletin, ımmýnıtetti qalaı kúsheıtýge bolady?

- Densaýlyqty saqtaý jáne ımmýnıtetti nyǵaıtý bárinen de mańyzdy, ásirese kóktem-kúz aılarynda. Sondaı-aq, jedel respıratorly vırýsty ınfektsııa (JRVI) nemese tumaýdan kóp zardap shegetinder ımmýnıtetke nazar aýdarý kerek. Immýnıtetti qalpyna keltirý jáne saqtaý arnaıy ımmýnıtetti kúsheıtetin preparattardy paıdalanýǵa bolady. Biraq densaýlyqty nyǵaıtýdyń kóptegen qosymsha ádisteri bar. Durys tamaqtaný - vırýstar men aýrýlardan qorǵaýdyń kilti jáne deneniń qorǵanysyn jaqsartýǵa yqpal etetin mańyzdy faktor. Tamaqtaný sandyq jáne sapalyq jaǵynan utymdy bolýy kerek. Salamatty ómir saltyn saqtaý, fızıkalyq belsendilik, tańǵy jattyǵý, júgirý, jaıaý júrý, júzý, serýendeý, zııandy ádetterden aýlaq bolǵan mańyzdy. Immýnıtetti arttyrý úshin streske qarsy turýdy úırený kerek. Stress jáne turaqty júıke kerneýi deneniń qorǵanysyn tómendetedi, sýyq tııýdi, bas aýrýyn, psıhıkalyq buzylýlardy týdyrady jáne tipti qaterli isikke ákelýi múmkin.

- Qazaqta «as - adamnyń arqaýy» degen jaqsy sóz bar. Immýnıtetke yqpal etý úshin qandaı taǵam ishken durys?

- Immýnıtetti nyǵaıtý úshin dárýmender men mıneraldar qajet. Olardyń jetispeýshiligin mýltıvıtamındi keshenderdiń kómegimen toltyrýǵa bolady, biraq tabıǵı túrde dárýmender men mıneraldar alǵan durys. Sonymen qosa ártúrli shópterdiń japyraqtary men tamyrlarynan alynatyn tunbalar men shyryndar da bar. Tamyr dári (jenen) tunbasy, qytaı lımonshasy jáne lımon qosylǵan kók sháı, ıtmuryn shyryny óte paıdaly. Paıdalanardan buryn nusqaýlaryn oqyńyz, aǵzańyzǵa jaqpaı qalýy múmkin, abzaly dárigerden keńes alǵanyńyz jón

- Áńgimeńizge rahmet


Joǵary qaraı