Aýa raıy
Astana 12 °S
Almaty 17 °S
valıýta baǵamy
USD 412.55
EUR 468.66
RUB 5.79
CNY 58.80

Gýzal Galıakbarova: «Sheteldegi otandas» uǵymy - halyqaralyq qatynastardyń mańyzdy elementi

2020 jyldyń 16 shilde 2020 01:52

NUR-SULTAN. QazAqparat – «Otandastar qory» kommertsııalyq emes aktsıonerlik qoǵamynyń sarapshysy, PhD doktory Gýzal Galıakbarova «QazAqparat» agenttigine bergen suhbatynda sheteldegi otandastardy qoldaýdyń halyqaralyq tájirıbesine qatysty oıymen bólisti.

- Gýzal Gazınýrqyzy, bul taqyrypta birazdan beri zertteý júrgizip kele jatyrsyz. Sondyqtan sheteldegi otandastardy qoldaýǵa baılanysty álemdik tájirıbege qandaı baǵa berer edińiz?

- Shet elderdegi etnobirdeı qoǵamdastyqtardy, onyń ishinde repatrıatsııany memleket tarapynan qoldaý - Qazaqstan úshin de aıtarlyqtaı ózekti taqyryp. Bul máselemen Germanııa, Izraıl, Ońtústik Koreıa, Polsha, Reseı sekildi halyqaralyq arenada aıtarlyqtaı ornyqqan bedeldi memleketter de aınalysyp otyr.

Basqa memleketterdiń otandastarmen ózara is-qımyl máselelerin sheshý salasyndaǵy tájirıbesin zerdeleýdiń qoldanbaly mańyzy óte zor, sondyqtan da «Otandastar qorynyń» osy baǵyttaǵy qyzmeti erekshe mazmundy der edim.

Qazirgi álemde bolyp jatqan geosaıası ózgerister kóshi-qonnyń jańa tolqynyn ǵana alyp kelgen joq, sonymen qatar sheteldegi otandastarmen baılanysty quqyqtyq retteýdi ózekti problemaǵa aınaldyryp otyr. Buǵan sebep - álemniń eń damyǵan elderi óziniń mýltımádenı qoǵamyn qurýǵa tyrysyp jatyr. Degenmen qoǵamnyń suranysyna sáıkes óz otandastarynyń tarıhı otany aınalasynda shoǵyrlaný, tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirý máselelerine kóp kóńil bólýge májbúr. Sondyqtan Izraıl, Germanııa, Polsha, Ońtústik Koreıa sııaqty memleketter ulttyq zańnamasynda kóshi-qon protsesteri de, sheteldegi óz otandastaryna memlekettik qoldaý da qamtylǵan.

«Qazaqstan-2050» Strategııasy: qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda Elbasy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan 2050» Jańa strategııalyq baǵytyn júzege asyrýda bizge – qazaq halqyna aıryqsha jaýapkershilik júkteledi...» dep atap ótken bolatyn.

Osylaısha, bizdiń elimizdiń de sheteldegi otandastarymyzdy, birinshi kezekte qazaq ulty ókilderin, óziniń tarıhı Otany – Qazaqstan Respýblıkasynyń aınalasynda biriktirýge degen beıimdiligi bekitiledi.

Bizdiń respýblıkamyzben ortaq tarıhy bar elderge basa nazar aýdarǵymyz kelip otyr.

Máselen, burynǵy keńestik respýblıkalardyń kópshiliginde sheteldegi otandastarǵa qatysty memlekettik saıasatty tujyrymdaý tásilderin aıqyndaıtyn bazalyq normatıvtik quqyqtyq aktiler qabyldandy («Shetelde turatyn otandastar jáne dıasporalyq uıymdar týraly» Grýzııa Zańy, Qyrǵyz Respýblıkasynyń «Sheteldegi otandastardy qoldaý jónindegi memlekettik saıasattyń negizderi týraly» jáne «Qyrǵyz Respýblıkasyna qonys aýdaratyn etnıkalyq qyrǵyzdarǵa memlekettik kepildikter týraly» Zańdary, Reseı Federatsııasynyń «Sheteldegi otandastarǵa qatysty memlekettik saıasat týraly» Zańy, Latvııa Respýblıkasynyń «Dıaspora týraly» Zańy, Ýkraınanyń «Sheteldik ýkraındar týraly» Zańy, jáne t.b.). Qazaqstan táýelsizdik alǵaly sheteldegi otandastarǵa memlekettik qoldaý kórsetýdi retteıtin jeke zań qabyldaǵan joq.

- Osy taqyrypta Germanııanyń nemese Ońtústik Koreıa tájirıbeleri jaıynda kóp aıtylǵan bolatyn. Biraq, postkeńestiń keıbir elderinde bizge nazarǵa alatyndaı qadamdar bar ma?

- Máselen, Belarýs Respýblıkasynyń tájirıbesi qyzyq. Belarýs Respýblıkasynyń sheteldegi belorýstarmen yntymaqtastyq salasyndaǵy negizgi strategııalyq baǵdarlamalyq qujattary - 2014 jylǵy «Shetel belorýstary týraly» Zańy jáne 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan «Belarýs mádenıeti» memlekettik baǵdarlamasynyń «Álemdegi belorýstar» kishi baǵdarlamasy bolyp sanalady.

Aıta ketý kerek, bastapqyda shetelde Belarýs qoǵamdyq qozǵalysyn uıymdastyrýǵa 1993 jyly alty jylǵa qabyldanǵan «Álemdegi belorýstar» memlekettik baǵdarlamasy qoldaý kórsetken.

Qazaqstandyq zańnamada «sheteldegi otandas» uǵymyn anyqtaý máselesi bar. Osy jaǵdaıda «shetel belorýsy» uǵymynyń anyqtamasyna júginýge bolady, ıaǵnı ol Belarýs Respýblıkasynan tys jerlerde turaqty turatyn jáne ózin belarýs retinde sáıkestendiretin nemese qazirgi Belarýs Respýblıkasynyń aýmaǵynan shyqqan tulǵa.

Óz-ózin belorýs retinde sáıkestendirý faktisi shetel belorýsy dep atanýǵa quqyq beretini biz úshin de óte qyzyqty jaǵdaı. Bul ereje óte mańyzdy bolyp otyr, óıtkeni birde-bir memleket adamnyń qandaı da bir ultqa jatatynyn dáleldeýdiń naqty belgilengen júıesin ázirshe oılap tappady. Bizde de ózin etnıkalyq qazaq dep esepteıtin jáne Qazaqstanǵa qonys aýdarǵysy keletin, biraq qazaq ekenin dáleldeıtin qujaty joq adamdar bar. Sondyqtan Belarýs zańnamasynyń atalǵan normasyn bizdiń jaǵdaıǵa da qarastyrýǵa bolady.

Belarýs zańy sondaı-aq sheteldik belorýstarmen qarym-qatynas salasyndaǵy memlekettik saıasattyń negizgi qaǵıdattaryn, maqsattary men baǵyttaryn aıqyndaıdy, yntymaqtastyq salasyndaǵy retteý men basqarýǵa jaýapty memlekettik qurylymdar men organdardy belgileıdi, olardyń ókilettikteriniń aýqymyn aıqyndaıdy. Olardyń qatarynda atalǵan memlekettiń Syrtqy ister mınıstrligi, Mádenıet jáne baspasóz mınıstrliginiń Ulttyq mádenıetterdiń respýblıkalyq ortalyǵy da bar. Atalǵan uıym 1994 jyly sheteldegi ulttyq-mádenı birlestikter men otandastardyń qyzmetin úılestirý, sondaı-aq olarǵa uıymdastyrýshylyq-ádistemelik kómek kórsetý úshin qurylǵan bolatyn jáne osy kúnge deıin belsendi jumys atqarýda.

Yntymaqtastyqtyń jańa elementi retinde dıasporanyń Belarýs Respýblıkasy Ulttyq Jınalysy Ókilderi palatasy janynan 2017 jyly qurylǵan sheteldik belorýstar isteri jónindegi parlamenttik toppen ózara is-qımyly boldy. Osy jumys tobynyń qyzmeti shetelde turatyn otandastarmen ekonomıkalyq jáne mádenı baılanystardy keńeıtýge baǵyttalǵan.

Sondaı-aq, Belarýs Respýblıkasynyń ǵylym jáne tehnologııalar jónindegi memlekettik komıteti otandas-ǵalymdarǵa arnalǵan ulttyq ǵylymı-tehnıkalyq portal qurdy.

Joǵaryda kórsetilgen Belarýs týraly aqparat jalpy quramy 2,5 mln adamdy quraıtyn sheteldegi belorýstarǵa qoldaý kórsetý maqsatynda keshendi jáne jan-jaqty tásilderdi qoldanatynyn anyq aıtýǵa bolady. Mysaly, sheteldegi qazaqtar sany týraly ártúrli aqparat aıtylýda. Osyǵan deıin shetelde 5 mıllıonnan astam etnıkalyq qazaq turatyny málim bolǵan edi.

- Baýyrlas Ázerbaıjan memleketiniń zańnamasynda da tıisti jańashyldyqtar engizildi emes pe?

- Shynymen de, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń tájirıbesi de erekshe. Álemniń barlyq qurlyqtarynda ázerbaıjan dıasporasy uıymdary jumys isteıdi. Bastapqy kezde ulttyq dıaspora tarıhı otanynan bólek áreket etse, XX ǵasyrdyń aıaǵy - XXI ǵasyrdyń basynda dıasporanyń otanymen tyǵyz baılanysy baıqalady.

Ázerbaıjan Konstıtýtsııasyna sáıkes, basqa memlekettiń azamattary nemese azamattyǵy joq tulǵalar bolyp esepteletin shetelde turatyn ázerbaıjandar, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń aýmaǵynda osy eldiń azamattarymen teń quqyqtar men teń mindetterge ıe bolady.

Sonymen, bizdiń jaqyn kórshimizdiń biri bizdiń talqylap otyrǵan taqyrypty retteýde qandaı jetistikterge jetti?

Birinshiden, 2002 jyly «Shetelde turatyn ázerbaıjandyqtarmen baılanysynyń memlekettik saıasaty týraly» Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Zańy qabyldandy. Onda Belarýs zańyndaǵydaı, sheteldik ázerbaıjandardyń anyqtamasy beriledi. Máselen, Ázerbaıjan Respýblıkasynan tys jerlerde turatyn jáne ózin ázerbaıjan dep esepteıtin tulǵalar, ıaǵnı, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń azamattary men olardyń balalary, sondaı-aq buryn Ázerbaıjan KSR-niń nemese Ázerbaıjan Respýblıkasynyń azamattary bolǵan tulǵalar men olardyń balalary shetelde turatyn ázerbaıjandar bolyp sanalady. Sonymen qatar, bul termın joǵaryda atalǵan sanattarǵa jatpaıtyn, biraq ózin etnıkalyq, tildik, mádenı nemese tarıhı baılanystar jáne óz balalary turǵysynan Ázerbaıjan dep esepteıtin tulǵalarǵa da qoldanylady.

Osy zań Ázerbaıjannyń otandastaryn qoldaýǵa baǵyttalǵan memlekettik saıasatynyń maqsaty men qaǵıdattaryn, osy saıasatty júzege asyrýǵa baılanysty memlekettik organdar qyzmetiniń negizderin belgileıdi.

Ekinshiden, sol 2002 jyly Shetelde turatyn ázerbaıjandarmen jumys jónindegi memlekettik komıtet qurylyp, al 2008 jyly onyń negizinde Dıasporamen jumys jónindegi memlekettik komıtet quryldy. Bul, árıne, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń dıasporalyq qyzmetti qalyptastyrý isine beretin zor mániniń dáleli.

Komıtet dıasporaǵa qatysty memlekettik saıasatty júzege asyrýdy, shetelde turatyn ázerbaıjandarmen, olar qurǵan dıaspora uıymdarymen, sondaı-aq ázerbaıjandarmen dostas basqa da dıasporalarmen baılanystardy keńeıtýdi ári damytýdy, osy saladaǵy memlekettik organdar men úkimettik emes uıymdardyń qyzmetin úılestirýdi qamtamasyz etetin atqarýshy bıliktiń ortalyq organy bolyp otyr.

- Atalǵan elderdiń tájirıbesin zerdeleı kele, qandaı usynystardy alǵa tartar edińiz?

- Usynylǵan tájirıbeni taldaı otyryp, Qazaqstanda da halyqaralyq quqyq talaptaryna jaýap beretin, sondaı-aq shetelde turatyn otandastardy qoldaý máselelerin neǵurlym naqty jáne keshendi aıqyndaıtyn arnaıy quqyqtyq aktini qabyldaý ýaqyty keldi dep qorytyndylaýǵa bolady.

Osylaısha, qazirgi kezeńde «sheteldegi otandas» uǵymy halyqaralyq qatynastardyń mańyzdy elementi bolatynyna biz kóz jetkizdik. Álemniń jahandanýynyń shynaıylyǵy keshendi qoldaýdy uıymdastyrý jáne osy salada keń aýqymdy jumystar júrgizý barysynda aldymyzǵa jańa mindetter qoıady.

Atalǵan máseleni sheshý maqsatynda Qazaqstan men shetelde turatyn otandastarymyzdyń arasyndaǵy baılanysty damytý ári qoldaý úshin jaǵdaı jasaýdaǵy dáıekti qadam retinde «Sheteldegi otandastardy memlekettik qoldaý týraly» QR Zańynyń jobasyn qabyldaý bolar edi. Bul usynystar el úshin ózekti birqatar máselelerdi sheshýge yqpal etetinine kámil senemiz.

- Suhbat bergenińiz úshin raqmet!



Foto: dalanews.kz

Avtor Rýslan Ǵabbasov
Basty sózder: Qandastar,
Joǵary qaraı