Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Genderlik teńdik: saıasattaǵy áıelder, quqyqtyq saýat jáne eńbekaqy tóleýdegi alshaqtyq

2022 jyldyń 7 naýryz 2022 12:21

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazirgi qazaqstandyq qoǵamda genderlik saıasatty iske asyrý memlekettik saıasattyń mańyzdy baǵytyna aınalyp otyr. Ony júzege asyrý demokratııaǵa qol jetkizýdiń, qazaqstandyq memlekettilikti nyǵaıtyp, qoǵamdy jańǵyrtýdyń negizgi faktorlarynyń biri deýge bolady. 2021 jylǵy derekterge sáıkes, Qazaqstan genderlik teńdik reıtınginde 80-orynda. 2006 jyly 32-orynda turǵanymyzdy eskersek, sońǵy 10 jyldyqta genderlik teńdik ózekti máselege aınalǵanyn baıqaýǵa bolady. Osyǵan baılanysty Halyqaralyq áıelder kúni qarsańynda elimizdegi genderlik teńdik saıasatyn júzege asyrý, áıelder quqyǵy, olardyń saıasattaǵy róli, turmystyq zorlyq-zombylyq, áıelderdiń quqyqtyq saýatyn arttyrý, eńbekaqy tóleýdegi genderlik alshaqtyq máseleleri, sonymen qosa áıelderdiń ekonomıkalyq múmkindikterin arttyrý baǵytynda qolǵa alynýy kerek sharalar jóninde materıal daıyndaýdy jón kórdik.

Bıylǵy qańtar aıyndaǵy málimet boıynsha, elimizde 9,84 mıllıon áıel bar ekeni anyqtalǵan. Bul kórsetkish bir jyl burynǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 1,2%-ǵa kóp.

ıAǵnı eldegi áıelder sany respýblıkadaǵy jalpy halyq sanynyń 51,4 paıyzyn qurap otyr.

Sondyqtan gender, genderlik teńdikke qatysty kóptegen máseleniń beleń alýy – beseneden belgi jaıt.

Sebebi qoǵam úzdiksiz damý protsesine túskeli beri erler men áıelder úshin norma sanalatyn quqyqtar hám mindetter, dálirek aıtsaq, genderlik rólder biraz túrlenip, ózgeshe baǵyt ala bastady.

Qazaqstandaǵy genderlik teńdik

Osy turǵydan áleýmettik zertteýlerdiń kóbirek júrgizilýi, áıelderdiń talap-tilegi men quqyǵy taptalmas úshin saýatty, teńdikti, ádildikti qyzǵyshtaı qorǵaı alatyn qoǵam qura bilgenimiz jón.

Sonymen statıstıkalyq derekter ne deıdi? Eger kezinde júrgizilgen statıstıkalyq derekterge sensek, 2006 jyly Qazaqstan genderlik teńdik reıtınginde 32-oryndy ıelenip, damyǵan 30 eldiń qataryna jaqyndaǵan.

Al sodan beri 14-15 jyldyń bederi ótkeli 2020 jyly kesteden atalmysh reıtıńde Qazaqstannyń 80-orynǵa deıin túskenin kórip otyrmyz. 2021 jyly da sol 80-oryndy saqtap, toqtap turmyz.

Qazaqstannyń sońǵy 15 jyldaǵy Búkilálemdik ekonomıkalyq forýmdaǵy kórsetkishine taldaý jasasaq, osy jyldary 48 pozıtsııany joǵaltqanymyzdy kórýge bolady. Bul bizge neni kórsetip otyr?

Genderlik teńdik dınamıkasy




Genderlik teńdik: Áıelderdiń saıasattaǵy róli

Elimizdiń saıası ómirine barlyq azamattyń teń dárejede qatysýyn qamtamasyz etý memlekette demokratııa men erkindiktiń, azamattyq qoǵamnyń qalyptasýyna yqpal etedi.

Búginde qazaqstan úkimeti áıelderdiń saıasatqa aralasýyna, olardyń jaı ǵana saıasatpen aınalysyp qana qoımaı, sheshim qabyldaý deńgeıinde aralasqanyna múddeli bolyp otyr.

Óıtkeni bul – ýaqyt talaby. Osyǵan oraı memleket basshysy 2020 jyly saıası partııalar týraly zańǵa ózgerister engizip, budan bulaı partııalar májilis pen máslıhat depýtattaryna kandıdattar tizimin jasaqtaǵan kezde áıelder men jastarǵa 30 paıyzdyq kvota qarastyrýdy mindettegen edi.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń 2022 jyly 1 aqpandaǵy deregine sáıkes, QR Senatynda 9 áıel, Májiliste 28 áıel depýtat bolyp qyzmet atqarady. Árıne, bul asa jaman kórsetkish emes.




Sarapshy mamandardyń paıymynsha, májilis pen senattaǵy áıel depýttar sanyn kóbeıtý keıbir zańdyq máselerdi sheshýde mańyzdy ról atqarady.

Zańger, quqyq qorǵaýshy Aıman Omarova da saıasatpen aınalysatyn áıelder sanyn arttyrý qajet ekenin aıtady.

Onyń sózinshe, sol kezde ǵana áıelderge qatysty kóptegen problema sheshimin tappaq.

«Bizde áıelderdiń quqyǵyn qorǵaıtyn zań bar. Biraq sol bar zańdy áıelderdiń ózderi paıdalana almaıtyn kezder de bolyp jatady. Zańdy durys bilmeıdi. Memleket basshysy partııalar týraly zańǵa ózgeris engizgen tusta saıası partııalardyń depýtat bolýdan úmitti adamdary tiziminde áıelder men jastardyń úlesi 30 paıyz bolýǵa tıisekeni aıtyldy. Áıelder osy quqyǵyn paıdalanyp, saıasatqa aralasyp, onymen aınalysady dep oılaımyn. Senatta, Májiliste neǵurlym áıelderdiń sany kóp bolsa, soǵurlym olardyń quqyǵy týraly máseleler kóteriledi»,-deıdi quqyq qorǵaýshy A.Omarova.

Áıelderdiń quqyqtyq saýatyn arttyrý

Jalpy qoǵamda ornyqqan er men áıelge qatysty túrli stereotıpterden bólek, mamandar da elimizde salystyrmaly túrde erler áıelderge qaraǵanda bilimdirek ekenin aıtady.

Osy tusta statıstıkaǵa kóz salsaq, shyn máninde resmı derekterdiń múldem basqa ekenine kýá bolamyz. Máselen, pandemııaǵa deıin respýblıkada áıelderdiń 73,2%-ynda joǵary bilimi bar ekeni belgili bolǵan.

Al erler arasynda bul kórsetkish 61,1%-dy quraǵan.

Sondaı-aq tómende berilgen kesteden zertteýshi mamandardyń 53,4%-yn áıelder, 47,6 %-yn erler qurap otyrǵanyn kórýimizge bolady.




Degenmen mamandar eldegi áıelder qaýymynyń quqyqtyq saýatyn arttyrý keregin alǵa tartady.

Zań salasynyń bilikti mamany Aıman Omarovanyń paıymynsha, áıelderde joǵary ne orta biliminiń bolǵany olardyń quqyqtyq saýatynyń joǵary ekenine dálel bola almaıdy.

Óıtkeni onyń tájirıbesine sáıkes, áıelder joǵary bilimdi bolsa da, zańdyq turǵydan óz talaptaryn saýatty túrde jetkize almaıtyn kórinedi.

«Elimizde bilim almaǵan, oqýyn bitirmeı, turmysqa shyǵyp ketken áıelder bar. Keıbir jaǵdaıda turmysqa shyqqannan keıin otbasy músheleri kedergi jasap, oqýyn jalǵastyra almaı qalǵandary da jeterlik. Kóbiniń quqyqtyq saýattylyǵy tómen dep aıtar edim. Mine, sondaı áıelder ózderiniń quqyǵyn qorǵaı almaıdy. Tipti, oqyǵan, kózi ashyq, joǵary bilimdi bolsa da, quqyqtyq turǵydan óz talaptaryn saýatty jetkize almaıdy. Sondyqtan áıel adamdardyń quqyqtyq saýattylyǵyn kóterý kerek»,-deıdi ol.

Onyń sózinshe, áıelderdiń quqyqtyq saýatyn arttyrý mektepten bastaý alýy kerek.

Sondaı-aq ol qyzdardyń mindetti túrde bilim alýy keregin, belgili bir kásip meńgerý qajettigin de tilge tıek etti.

« Zań boıynsha, áıel men er - teń. Sondyqtan qyzdar men qyz balamyn demeı, oqyp, bilim alýǵa umtylýy kerek. Keıbir jastar oqýyn aıaqtamaı, otbasyn quryp alady. Keıin ajyrasatyn kezde ne otbasy joq, ne bilimi joq, ne jumysy joqtyǵynan qıyndyqqa ushyraıdy. Otbasyn qurar aldynda bilim alýdy maqsat etýi kerek»,-deıdi sarapshymyz.

Zańgerdiń taǵy bir kóterip otyrǵan máselesi mynaý - 9 synyptan bastap quqyqtyq saýatpen qosa, qyzdardy belgili bir kásipke baýlyǵan jón.

«Mysaly, mektep qabyrǵasynda shash qııý, tiginshi sekildi mamandyqtardy qosa oqytý kerek. Tolyqtaı bolmasa da, bazalyq bilim alyp shyqsa da jetip jatyr. Keıin oqý oryndaryna túse almaı qalsa, tipti turmysqa shyǵyp ketse de, osyndaı kásippen aınalysýyna múmkindigi bolady. Mine, sondyqtan 9 synyptan bastap bir kásipke degen baǵyt pán retinde qosylyp otyrýy kerek»,-dep atap ótti zańger A. Omarova.

Áıelderge qarsy turmystyq zorlyq-zombylyq

Elimizde áıelderge qatysty turmystyq zorlyq-zombylyq máselesi – kún tártibinde turǵan problemanyń biri.

Ásirese pandemııa tusynda onyń ábden órshigenin kóz kórip, qulaq estidi.

Osy tusta zańger elimizdegi áıelderge qatysty turmys zorlyq-zombylyq týraly zań jobasyn reformalaý kerek ekenin aıtady.

«Bul jerdegi úlken másele - zorlyq-zombylyqtyń qurbany tek áıelder ǵana emes, onyń ishinde balalar da bar. Kópbalaly analardyń da quqyǵyn qorǵaıtyn zańǵa ózgerister kerek. Kóp jaǵdaıda olar balamen otyryp, oqymaı qalady nemese oqýǵa qarjylaı múmkindigi bola bermeıdi. Áıelderdiń quqyǵy taptalatyny ras, biraq kóbine olardyń ózderi quqyǵyn bilmeıdi. Ásirese zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan áıelder kúıeýinen qorqady, kúıeýiniń tanystary baryn aıtady, qaıda baryp shaǵym jazarynan da beıhabar. Keıde ajyrasamyn dep, biraq kúıeýim balamdy bermeı qoıady dep, shydap otyra beretinderi de bar. Zańgerge baryp, aqyl-keńes alýǵa bolatyny sekildi qarapaıym dúnıelerdi bile bermeıdi»,-deıdi bilikti quqyq qorǵaýshy.

Ashyq derekkózderdegi statıstıkalyq málimetke súıensek, sońǵy jyldary áıelderge qatysty tirkelgen turmystyq zorlyq-zombylyq oqıǵalarynyń sany azaıǵan.

Sońǵy 10 jyl kóleminde, dálirek aıtsaq, 2013 jyly basqa jyldarmen salystyrǵanda zorlyq-zombylyqqa qatysty oqıǵalar sany kóbirek tirkelgen.

Al 2019 ben 2020 jyldardy salystyrsaq, 96 myńnan 63 myńǵa deıin azaıǵany málim bolyp otyr.

Budan bólek Aıman Omarova áıelderdiń quqyqtaryn zańnamalyq deńgeıde qorǵaý turǵysynan alǵanda Eýropa elderi, AQSh sekildi damyǵan memleketter alda keletinin atap ótti.




Degenmen bul ol jaqta «másele joq degendi bildirmeıdi» deıdi.

«Máselen, Germanııada bolǵan kezde sondaǵy qurbymnyń tanysy qolastynda jumys isteıtin qyzmetkeriniń ylǵı úıinde zorlyq-zombylyqqa ushyraıtynyn aıtyp, keńes surady. Biz polıtsııaǵa barý keregin aıttyq. Alaıda ol quqyq qorǵaý organdaryna barǵysy kelmeıtinin aıtty. Sol sııaqty AQSh-tyń shyǵysynda ornalasqan Soltústik Karolına shtatynda áıelderdi qorǵaý uıymdaryn ádeıi araladym. Olarda da turmystyq zorlyq-zombylyq máselesi bar ekenin kórdim. Onda turatyn áıelderdiń ulty da, násili de ártúrli. Olar kóbine zańnan góri, salt-dástúrdi saqtaýǵa tyrysady. Sol sebepti de úıinde zorlyq zombylyq kórgenimen, zańǵa júginbeıdi»,-dep sózin tolyqtyrdy zańger.

Joǵarydaǵy dıagrammada kórsetilgen statıstıkaǵa nazar aýdarsaq, bizde de áıelderdiń polıtsııaǵa júginbeýi múmkin ekenin eskergen jón.

Qazaqstandaǵy eńbekaqy tóleýdegi genderlik alshaqtyq máselesi

Endi genderlik teńdik taqyrybynyń taǵy da bir qyryna tereń úńilsek, eńbek kúshine qatysty máseleniń qylań beretinin baıqaımyz.

Oǵan qosa jyl saıyn Qazaqstannyń eńbek naryǵynda áıelderdiń úles salmaǵy artyp keledi.

Máselen, qazirdiń ózinde ekonomıkalyq belsendi halyqtyń 48,5% - áıelder.

Sondaı-aq áıelder eldegi barlyq jumyspen qamtylǵandardyń 48,1%-yn jáne barlyq jaldamaly qyzmetkerdiń 48,9%-yn qurap otyr.

Eńbek naryǵynda áıelder úlesi (ІV toqsan, 2021 j.)

Barlyǵy

Áıelderdiń úlesi

Ekonomıkalyq belsendi halyq

4,49 mln

48,5%

Jumyspen qamtylǵandar sany

4,24 mln

48,1%

Jaldamaly jumyspen qamtylǵandar sany

3,29 mln

48,9%

Alaıda eńbekaqy tóleýdegi genderlik alshaqtyq álem elderiniń basym bóliginde saqtalǵan.

Máselen, Ulybrıtanııada, Germanııada jáne AQSh-ta bul kórsetkish shamamen 17-18%-dy, Frantsııada, Aýstralııada jáne Nıderlandta shamamen 15-17%-dy, Baltyq elderinde – 20%-dy, Japonııada – 25%-dy jáne Koreıada-35%-dy, Qytaıdyń aýyldy jerlerinde jáne Saýd Arabııasynda ol 50%-dy quraıdy.

Al jalaqydaǵy eń az genderlik alshaqtyq Lıýksembýrgte tirkelgen, onda bul kórsetkish shamamen 1%. M.Nárikbaev atyndaǵy KAZGUU Halyqaralyq ekonomıka mektebiniń dekany Sáýle Kemelbaevanyń aıtýynsha, Qazaqstanda da eńbekaqy tóleýde alshaqtyq bar.

«Bizdiń sońǵy júrgizgen zertteýimizdiń nátıjesi boıynsha, Qazaqstanda áıelderdiń ortasha eseppen 25-27%-ǵa az tabys tabatyny anyqtaldy. Jáne bul óte turaqty úrdis bolyp otyr. Tarıhı derekter joq, biraq keńestik ekonomıkada genderlik teńdikke, áıelderdiń salystyrmaly teń jaǵdaıyna qatysty marksıstik ıdeologııanyń jetistikterine baılanysty genderlik jalaqy aıyrmashylyǵy azyraq dep sanaldy. Alaıda, qoldaǵy bar derekke súıensek, 2000 jyldardyń basynan bastap genderlik alshaqtyq 25-27% - ǵa deıin ósken»,-dedi ol ýnıversıtet qoldaýymen Halyqaralyq áıelder kúnine oraı uıymdastyrylǵan dóńgelek ústelde.

Qazaqstan ekonomıkasyna monıtorıng jasaıtyn Ranking.kz agenttiginiń málimetinshe, 2021 jyly eldegi er adamdardyń jalaqysy áıelderge qaraǵanda 22%-ǵa joǵary bolǵan.

Sondaı-aq mamannyń aıtýynsha, eńbekaqy tóleýdegi genderlik alshaqtyq salalyq segregatsııamen de baılanysty.

Bul elimizdiń eń baı ındýstrıaldy aımaqtarynda, munaı eksporttaýshy Batys jáne Ortalyq Qazaqstanda kóbirek baıqalyp otyr.

Oǵan qosa Sáýle Kemelbaeva Qazaqstandaǵy áıelderdiń salystyrmaly túrde bilimdirek ekenin jáne olardyń bilim alýdaǵy artyqshylyǵy genderlik jalaqy aıyrmashylyǵyn qysqartatynyn atap ótti.

Onyń paıymdaýynsha, salalyq segregatsııa bolmasa, bul kórsetkish budan da az bolýy múmkin edi.

Sonymen birge ol elimizde eńbekaqy tóleýdegi genderlik alshaqtyq óńirlerge baılanysty erekshelenetinin de tilge tıek etti.

«Máselen, eldiń ońtústik bóliginde eńbekaqy tóleýdegi genderlik alshaqtyq kórsetkishi tómen. Bul kóp adam úshin kútpegen jańalyq bolýy múmkin, biraq ekonomıst maman retinde munyń aqylǵa qonymdy ekenin jaqsy túsinip turmyn. Osylaısha, saıasatkerler bul máseleni sheshý barysynda, ıaǵnı genderlik jalaqy alshaqtyǵyn joıý úshin derekterge negizdelgen saıasatty ázirleýi kerek»,-deıdi Halyqaralyq ekonomıka mektebiniń dekany.

Áıelderdiń ekonomıkalyq múmkindikterin arttyrý

Qazirgi tańda áıelderdiń belsendi túrde jumysqa aralasyp, sheshim qabyldaýǵa qabiletti bolýy – bul genderlik teńdik úshin kúres emes, eldiń básekege qabiletin arttyrýdaǵy mańyzdy máseleniń biri.

2020 jyly Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń tórtinshi otyrysynda memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev memlekettiń qatysýymen qyzmet etip júrgen kópshilik kompanııada áıelderdiń úlesi áli de tómen, ıaǵnı 5-7% shamasynda ekenin atap ótip, ony arttyrý úshin belgili bir is-sharalar qabyldaý keregin basa aıtqan edi.

«Osyndaı jaǵdaı el turǵyndarynyń jartysynan astamyn qurap turǵan áıelderdiń áleýetin tolyqtaı júzege asyrýǵa múmkindik bermeıdi. Keńes músheleri bul máseleni jan-jaqty qarastyryp, memlekettiń qatysýy bar kompanııalardyń basshylyq organdarynda áıelderdiń úlesin 30%-ǵa deıin arttyrý týraly mindetti normany engizý qajett. Atalǵan bastamany kezeń-kezeńmen júzege asyrý týraly oılastyrýymyz kerek. Bul óz kezeginde bıznes salany áıelder úshin tartymdy etip, mamandandyrylǵan halyqaralyq reıtıńlerde Qazaqstannyń pozıtsııalaryn joǵary kóteredi»,-dedi prezıdent óz sózinde.

Osy oraıda «Tsıfrlyq transformatsııa» qoǵamdyq qorynyń jetekshisi, «Techno women», «Genderlik kvotalar» qoǵamdastyǵynyń jetekshisi Azıza Shójeeva memleket basshysy aıtqan kórsetkishterge jetý úshin qolǵa alý kerek is-sharalar jóninde óz pikirimen bólisti.

Ol Halyqaralyq áıelder kúni qarsańynda M. Nárikbaev atyndaǵy KAZGUU-diń qoldaýymen ótken is-sharada birqatar máselege toqtaldy.

Onyń aıtýynsha, áıelderdiń ekonomıkalyq múmkindikterin arttyrý maqsatynda ınstıtýttsıonaldy reformalar jasaý, áleýmettik saıasatty modernızatsııalaý, qoǵamdaǵy áıelderdiń mártebesin kóterý, sonymen qatar tsıfrlandyrý salasyna áıelderdi kóptep tartý keregi búgingi kúnniń eń bir ózekti máselesi bolyp otyr.

«Birinshiden, áıelderdiń ekonomıkalyq múmkindikterin keńeıtýdiń ulttyq josparyn ázirleý kerek. Sonymen qosa dıskrımınatsıny joıý boıynsha zańnamaǵa taldaý júrgizip, genderlik tepe-teńdikti qalyptastyrý týraly zań qabyldanyp, eńbek kodeksine jáne ózge de zańnamalyq aktilerge ózgerister men tolyqtyrýlar engizilý kerek. Sonymen birge áıelderge arnalǵan resýrstyq ortalyqtar jelisin quryp, daǵdarys ortalyqtaryn jańǵyrtý qajet»,-dedi ol.

Budan bólek áleýmettik kásipkerlikti yntalandyratyn áıelderdi jumyspen qamtý baǵdarlamasyn ázirleý, áıelder kásipkerligin qoldaý jáne qarjylyq resýrstardyń qoljetimdiligin arttyrý, nesıe berý jasyn ulǵaıtý baǵdarlamalaryn iske qosý qajet ekenin tilge tıek etti.

Sondaı-aq áleýmettik saıasatty jańǵyrtý asıaynda ana men balany qoldaý júıesin reformalaý, áleýmettik qyzmetkerdiń mártebesin kóterý, balalarmen jáne erekshe qajettilikteri bar adamdarmen jumys isteıtin mamandardy daıyndaý úshin ınfraqurylym qurý, kishkentaı balalary bar áıelderge, jalǵyz basty ata-analarǵa qolaıly eńbek jaǵdaılaryn jasaý keregin de atap ótti.

«ІT mamandyqtary boıynsha qyzdarǵa arnalǵan granttar sanyn kóbeıtý, baǵdarlamalaý jáne basqa da daǵdylardy úıretý úshin qyzdarǵa arnalǵan tegin sabaqtardy ashý kerek. Aımaqtarda qyzdarǵa arnalǵan qoljetimdi kodtaý jáne tsıfrlyq daǵdylardy oqytý kýrstaryn qolǵa alý qajet»,-dedi Azıza Shójeeva.

Jalpy básekege qabiletti el bolý úshin de memlekettik jáne qoǵamdyq saıasatta genderlik teńdikti nyǵaıtý, áıelder men balalardyń quqyǵyn qorǵaý, olardyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý, saıasatpen aınalysatyn áıelder sanyn kóbeıtý kerek.

Genderlik saıasatty júzege asyrý - demokratııaǵa jetýdiń negizgi faktorlarynyń biri ekenin umytpaǵan jón.

Qazirgi qazaqstandyq qoǵamda tıimdi genderlik saıasatty iske asyrý úshin halyqqa genderlik quqyqtar men bostandyqtar týraly, genderlik bilim jóninde belsendi túrde aqparat berý qajet.

Sonda ǵana genderge baılanysty kózqarasta onyń áleýmettik qurylym ekenin moıyndaýymyzǵa ári bir jynys basqaǵa qaraǵanda quzyretti, syıly degen qasań qaǵıdattardy joıýǵa múmkindigimiz zor.

Qysqasy, genderlikke qatysty konflıktıologııa teoretıkteri túsindiretin seksızm qubylysynyń da máni azaıyp, kúndelikti ómirde týyndaıtyn genderlik teńsizdiktermen kúreste saýatty bolýymyz úshin ár adamnyń qoǵam aldynda, adamzat aldynda ózin jaýapty sezingeni abzal.

Avtor: Nazerke Súıindik


Basty sózder: Genderlik saıasat, Qoǵam,
Joǵary qaraı