Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Ersultan Bekturǵanov: Halqyna adal qyzmet etken – kemeńger tulǵa

2022 jyldyń 18 qańtar 2022 16:06

NUR-SULTAN. QazAqparat - Ózbekstan Respýblıkasyna belgili abyz aqsaqal, Qaraqalpaq halqynyń El Atasy, «Sotsıalıstik Eńbek Eri», «El-ıýrt hýrmatı» ordeniniń ıegeri, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qallybek Kamalov ótken ǵasyrdyń 60-80 jyldarynda respýblıkanyń birinshi basshysy bolǵan kezdegi eńbek jolyn qamtıtyn «EL HYZMETINDE» atty kitaby úlken tarıhı shejire.

Ómirde bolǵan oqıǵalardy arqaý etken bul eńbektiń tek shyndyqqa ǵana negizdelip, Qaraqalpaqstan Respýblıkasynyń damý kezeńderi, óziniń ómir belesimen órilgen asqan sheberlikpen jazylǵany sonshalyq, alǵashqy paraǵynan bastap-aq ózine tereń tartyp, zor qyzyǵýshylyǵymdy týǵyzdy.

Kitaptyń 500 betke jýyq turatyn kólemine qaramastan maǵynaly mándi maqal-máteldermen, shynaıy oqıǵalar dáleldemelerimen kórkemdelgen bul shyǵarmany jyldam oqyp shyqtym.

Meni avtordyń árbir oqıǵany, onyń bolǵan kúni men barysyn, júzdegen adamdardyń aty-jónin, olarmen qurǵan suhbattardyń qyzyqty sátterin, qýanyshtary men renishterin, túıgen tujyrymdaryn egjeı-tegjeıli baıandap, oqyrmanǵa sol keıipkerler arasynda, sol oqıǵalar ishinde júrgendeı áser qaldyratyny tań qaldyrdy.

Qallybek aǵanyń óz kitabyn «Óz perzentteri qatarynda bizdi de kemelge keltirip, baqytty ómirge joldama bergen dana halqyma baǵyshtaımyn» – degen arnaý-sózben bastaǵanynyń ózi onyń ómir boıy, sonyń ishinde 25 jyl respýblıkany basqarǵan kezde bar maqsat-muratyn, istegen isterin, talap-talpynysyn, tilek-nıetin halqyna qaltqysyz qyzmet etýge arnaǵanyn aıqyn kórsetedi.

Qallybek Kamalulynyń «Kitap oqýshylarǵa» arnalǵan alǵysózdi «Men Abaıdy jatqa bilgen halyqpyn» degen óleńniń avtory, qaraqalpaq halqynyń sóz sheberi, Ózbekstan Qaharmany, halyq aqyny Ibraıym ıÝsýpovti tilge alýmen bastaǵany da onyń rýhanı qasıeti bar, ishki mádenıeti óte joǵary, kóp oqyǵan, shyǵarmashyl, bilimdi tulǵa ekenin anyq ańǵartyp tur. Osy jerde Ibraıym aǵamyzdyń qazaq jáne qaraqalpaq halyqtarynyń túbi bir, týysqan ekenin aıǵaqtaıtyn bir-eki shýmaq óleńin keltire keteıin:

«– Men Abaıdy ıadǵa bilgen halyqpan,

Ámıý boıy týýyp ósken topraǵym,

Sızıń menen bır pýtaqlas japyraǵym,

Keýlım ashyq – aqshamy joq jaryq tań,

Men Abaıdy ıadǵa bilgen halyqpan.

Shyńǵys taýda shyqqan Abaı jyrlary,

Kóp jańǵyrtqan qaraqalpaq qyrlaryn,

Berdaǵymnyń qosyǵyna qosylyp,

Qulaǵyma bırge shertken syrlaryn».

Jalpy, bul kitaptyń basynan sońyna deıin ózbek, qaraqalpaq, túrkmen jáne qazaq halyqtarynyń tarıhy men taǵdyry ortaq, ózara dostyǵy máńgilikke jalǵasatyn, baýyrlas ulttar ekeni, ózi Qaraqalpaqstandy basqarǵan kezde túrli ult ókilderiniń el úshin jan aıamaı eńbek etkeni, qoǵamdaǵy etnosaralyq tatýlyq pen birliktiń nátıjesi kóp aıtylady.

Osy pikir – maqalany oqyp otyrǵan aǵaıynǵa, ásirese jerlesterime bul kitaptyń avtory Qallybek Kamalulynyń ómirbaıanyna qysqasha toqtala ketýdi jón kórdim.

Qallybek aǵamyz 1926 jyly Taqtakópir aýdanynyń aýmaǵynda dúnıege kelgen. Aǵamyzdyń bilim joly óte qıyn – qystaý kezeńde bastalyp, ol mektepte tolyǵymen bilim alýǵa jaǵdaılary joq kezeńniń ózinde bilimge degen qushtarlyǵyn kórsete bilgen, boıyndaǵy tereń izdenis qasıetteriniń ereksheligimen kózge túsken.

Talantty, ári bilimge qushtar Qallybek aǵamyz 16 jasqa endi tolǵan kezinde Taqtakópirdegi V.I. Lenın atyndaǵy mektepti úzdik bitirip, eńbek jolyn aǵartýshylyq qyzmetinen bastap, ustazdyqpen ushtastyrdy. Kóptegen jastarǵa tálim - tárbıe berip, ónege - úlgi bolyp, olardyń boıyna ıglik qasıetterdi daryta bildi.

Uly Otan soǵysy jyldarynda Nókistegi joǵary oqý ornyn úzdik baǵamen bitirip, joǵary saıası qyzmetterdi atqaryp, el ekonomıkasynyń mańyzdy salalaryna jetekshilik jasap, Kommýnaldyq sharýashylyq mınıstri, keıinnen Avtomobıl kóligi jáne tas joldar mınıstri laýazymdaryn tabysty atqarady jáne sonyń nátıjesinde Q. Kamalovty Qaraqalpaqstannyń Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy qyzmetine taǵaıyndaıdy. Jaýapty joǵary laýazymdarda saıası dárejesi kóterilip, memlekettiń san qyrly jumystarynda shyńdalyp, tereń tájirıbesiniń arqasynda respýblıkanyń birinshi hatshysy qyzmetin 20 jyldan astam bıik abyroımen atqardy.

Sóıtip, shırek ǵasyrdan astam ýaqyt osy eldiń eń joǵary laýazymdarynda kún-tún demeı, bel sheshpeı eńbek etip, halqyna adal qyzmetin sińirdi.

Qadirli aǵamyzdyń bul eńbeginiń tarıhı mán-maǵynasy da óte zor. Ózi at jalyn tartyp minip, joǵary laýazymdarda qyzmet atqarǵan qyryq jylǵa jýyq ýaqyt ishinde Keńes Odaǵyn, Ózbekstan, Karaqalpaqstan Respýblıkalaryn basqarǵan bıik laýazym ıeleri, birge tize qosyp, qatar qyzmet istegen basshylary, áriptesteri, qol astynda jumys istegen orynbasarlary, shákirtteri týraly anyq, naqty minezdemeler bergen. Solardyń ishinde Máskeýdegi Odaqtyq organdardan A.N. Kosygın, M.A. Sýslov, E.K. Lıgachev, A.P. Kırılenko, P.N. Demıchev, L.M. Zamıatın, N.K. Baıbakov, Joǵary oqý mınıstri V.P. Elıýtın, Odaqtyq Gossnab bastyǵy V.E. Dymshıts jáne basqalarymen kezdesýdegi áserlerin ashyq jazǵan. Ózbekstan basshylary Sh.R. Rashıdov, I.A. Karımov, Sh.M. Mırzıeev, Qaraqalpaq avtonomııasynda birge eńbek etken Jumanazarov, Aıtmuratov, ıÝrıts, Babanazarov, Ábdırov, Novıtskıı, Nurymbetov, Rzaev, Jamanqaraev, Ojraev, Lýnev, Ýsaqov, Tshaı, Qoılybaev, Sherbekov, Halmýratov jáne basqa kóptegen adamdardyń jeke erekshelikteri, qarym-qabileti, adamgershilik qasıetteri, basqarý tásilderi týraly adam qyzyǵarlyq, baǵaly málimetter aıtylǵan.

Bul kitapty oqyp otyryp, ondaǵy materıaldardyń negizinde «Ónegeli adamdar ómiri» (JZL) aıdarymen jeke kitaptar shyǵarýǵa da bolady-aý degen oıǵa kelesiń.

Qallybek Kamalulynyń Máskeý men Tashkenttegi úlken laýazym ıelerimen kezdesip, olarmen dostyq qarym-qatynas ornatýdaǵy maqsaty eldiń ótken ǵasyrdyń elýinshi jyldarynan bastap kenjelep qalǵan aýyl sharýashylyǵyn ógiz arba, jegin kólikten jańa tehnıkalarǵa, ónimdi agroındýstrııaǵa kóshirip, jańa ónerkásip túrlerin ashýǵa, asfalt jáne temir joldar salýǵa, gaz qubyrlaryn tartýǵa, qurylysty órkendetýge, sý sharýashylyǵyn nyǵaıtýǵa, bilim berý salasyn jetildirýge, densaýlyq saqtaý máseleleri jáne tolyp jatqan basqa problemalardy sheshýge baǵyttaldy. Odaqtyq Gosplan, Gossnab basshylarymen tikeleı tanys, dos bolyp, olarǵa sózin ótkizýiniń arqasynda Qaraqalpaqstanǵa bólingen fondtardan bólek, temirjol arqyly eshalon-eshalon qurylys materıaldary, myńdaǵan traktorlar, býldozerler, skreperler, avtomashınalar aǵylyp kelip, halyqtyń yrysyn molaıtý isine baǵyttalyp jatty.

Osynyń bári Qallybek aǵamyzdyń halyqqa óte jaqyn bolǵandyǵyn, jan - tánimen olardyń kókeı testi máselelerine úlken kóńil bólip, nazarynan esh qashan tys qaldyrmaǵany.

Búkil álemge áıgili oıshyl ǵalym, dana fılosof ál-Farabı osydan myń jyldaı buryn el basqaratyn tulǵanyń, patshanyń boıynda 12 túrli qasıettiń bolýy kerek ekendigin jazyp ketken edi. Sol aıtylǵan qasıetterdiń, qoıylǵan talaptardyń barlyǵy Kallybek aǵamyzdyń boıynan tabylady desek artyq emes.

Qallybek aǵamyzdyń adamdardy laýazymyna qarap, alalap-bólmeıtini, bárine kishipeıildilik tanytyp, óziniń sózin olarǵa anyq jetkizip, bergen ýádesin árqashan oryndaıtyny onyń eń asyl qasıetteriniń biri bolyp tabylady. Onyń ómirde bir ret kezdesken adammen ómirlik dos, joldas bolyp ketken jaǵdaılary da az emes. Olardyń ishinde qazaqstandyq azamattar da barshylyq.

Onyń ómirde ustaz tutyp, jaqsy syılasqan áriptesi, qadirli dosy bolǵan adamdardyń biri Ózbekstandy 33 jyl basqarǵan Sharaf Rashıdov edi. Aǵamyz óz estelikterinde Sh. Rashıdovpen aradaǵy kóp suhbattarynyń birin bylaı dep keltiredi: «– Qallybekjan, – dedi ol bir kúni. – Qaraqalpaq degen óz aldyna halyq, onyń óz tarıhy, tili, mádenıeti men ádebıeti bar. Ony bir ýálaıat kóleminde baǵalasaq, qaraqalpaq halqyn renjitip alamyz. Ózi Orta Azııadaǵy jalǵyz avtonomııaly respýblıka, ol da Ózbekstannyń quramynda. Solaı eken, onyń aýyrtpaqshylyǵy ekeýmimizdiń basymyzǵa teńdeı túsedi.» Qalekeńniń óziniń aıtaıyn degen oıyn Ózbekstannyń basshysy ózi aıtyp otyrsa, odan artyq qandaı syılastyq, qandaı túsinýshilik, qandaı qoldaý kerek. Sodan keıin Sharaf Rashıdov basqa oblystarǵa qaraǵanda Qaraqalpaqstandy tizimniń aldyńǵy qataryna shyǵaryp, onyń jańa bastamalaryn qoldap, qarajat, materıaldyq resýrstar, tehnıkalar jáne basqa da kómekterdi berý jóninen oǵan erekshe kóńil bóledi.

Bul kitapta Ózbekstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Islam Karımov týraly da ystyq iltıpatpen jyly pikirler aıtylǵan. I.Karımov respýblıkany basqarǵan kezde onyń Bas mınıstri qyzmetin abyroımen atqarǵan, eldegi búkil ekonomıka salalaryn búgingi joǵary deńgeıge jetkizýge aıanbaı kúsh salǵan, Ózbekstannyń qazirgi Prezıdenti Shavkat Mırzıeev týraly da jaqsy pikirler berilgen. Memlekettiń aqyldy, dana basshylarynyń ózinen soń el basqarýdyń aýyr júgin arqalaıtyn, oıy ozyq, parasaty bıik shákirt daıarlaıtyny – zańdy qubylys ekendign tilge tıek etip, ózine laıyqty shákirt daıyndap ketken I.Karımov týraly jyly lebizder bildiredi.

Qazirgi tańda Ózbekstannyń birinshi basshysy bolyp tabylatyn Sh. Mırzıeevtyń alty jyl ishinde eki ret saılaýshylardyń úlken senimine ıe bolǵanyn, «Jańa Ózbekstan» qurýdaǵy qyrýar isterin, ólkeni álemdik deńgeıge jetkizý jolyndaǵy áreketterin, halqynyń eń súıikti ulyna aınalǵanyn oǵan senim artqan Erdiń de, Eldiń de kóńilinen shyqqanyn aǵynan ashylyp baıandaıdy.

Ózbekstandaǵy saılaý naýhanyna óz basym Qazaqstannan baqylaýshy retinde birneshe ret qatysyp, halyqtyń jańa basshyǵa degen úlken senimin jáne qurmetin óz kózimmen kórip, kýá boldym.

Qallybek Kamalov respýblıkanyń birinshi hatshysy bolyp saılanǵanǵa deıin Qaraqalpaqstan Ózbekstandaǵy eń artta qalǵan óńirler qatarynda bolyp kelgen. Respýblıkadaǵy dástúr boıynsha jyl saıyn jeltoqsan aıynyń sońynda Tashkenttegi Naýaıy atyndaǵy opera-balet teatrynda sol jyldyń qorytyndy jınalysy ótedi eken. Teatrdaǵy adam otyratyn qatarlar ár oblystyń jospardy oryndaý kórsetkishine qaraı onyń ókilderine ret-retimen beriletin bolǵan. Al Qaraqalpaqstannyń kóńil kónshitpeıtin kórsetkishteri úshin respýblıkadan kelgen delegattar balkonǵa otyrǵyzylyp júrgen. Olar otyratyn jerdi «Kepterler orny» dep ataıdy eken. Árıne bul jaǵdaı elden kelgen azamattardyń namysna tıetini belgili.

Qallybek aǵamyzdyń árbir istiń kózin tabatyn sheber uıymdastyrýshylyq qabileti, ortalyq organdardyń basshylarymen dostyq qarym-qatynasy, qol astyndaǵy kadrlardy yntalandyryp, halyqtyń tilin taýyp, ortaq jumysqa jumyldyra biletini, saıası jáne ekonomıkalyq jaǵynan saýattylyǵy, adamgershilik, kishipeıil qasıetteri, eginniń, qurylystyń basynda kún-tún demeı ózi júretini, barlyq iske jeke óziniń bas-kóz bolatyny Qaraqalpaq Respýblıkasyn barlyq kórsetkish boıynsha birinshi orynǵa shyǵaryp, «Kepter orynnan» qutqarady.

Osyndaı halyq úshin keleńsiz jaǵdaıdy joıý úshin Qallybek aǵamyz jigerli patrıottyq sezimimmen eńbek istep, qıyndyqtyń bárin jeńe bildi. Sóıtip, jyl saıynǵy qorytyndy jınalystarda Nókisten kelgen delegatsııany birinshi qatardaǵy orynda otyratyn dárejege jetkizdi.

Kitapta jazylǵan, túrli sharýashylyq salasynda atqarylǵan, sonymen qatar qıyn, sheshilýi aýyr isterdi atap ótsem – onyń ózi jeke bir kitapqa júk bolatyn túri bar. Olardyń árqaısysynyń uıqysyz, kúlkisiz ótken kúnder men túnderge toly jeke tarıhy bar.

Sondyqtan bul jerde Qaraqalpaqstanda tuńǵysh ýnıversıtet ashýǵa baılanysty bes jylǵa sozylǵan mashaqatty marafonǵa ǵana toqtala ketkim keledi. Olaı dep aıtýymnyń sebebi – kitapta osy máselege arqaý bolǵan bólimniń ózi «Ýnıversıtet ashýǵa baılanysty mashaqattar» dep atalǵan. Shynynda da Nókiste mundaı oqý ornyn ashý – qaraqalpaq halqy úshin úlken abyroı bolar edi. Biraq sol kezde búkil Keńes Odaǵynda bar-joǵy 63 ýnıversıtet qana bolyp, sonyń ishinde keıbir odaqtyq respýblıkalardyń ózinde bir-birden ǵana osyndaı oqý orny bolǵanyn ortalyqtaǵylar alǵa tartyp jáne Máskeýdegi keıbir sheneýnikter Qaraqalpaq elinde ýnıversıtet ashýdy ertegi sııaqty kórgen. Degenmen Qallybek Kamaluly alǵan betinen qaıtpaı, KSRO-nyń Joǵary jáne orta bilim mınıstri V.P. Elıýtınniń esigin tozdyryp, oǵan: «Qaraqalpaqtar san jaǵynan az bolsa da, óz aldyna halyq, óziniń tili, mádenıeti bar. Geografııalyq ornalasýyna qaraı klımaty Ózbekstannyń basqa oblystarynan barynsha erekshelenedi. Bizde jazda – ystyq, qysta sýyq bolady. Bizdi álemdegi úlken úsh «qum muhıty» (Qyzylqum, Qaraqum, Ústirt) qorshap tur. Jer asty baılyǵy kóp. Olardy ıgerip, halqymyzdyń ekonomıkasyn, áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýymyz kerek, bul úshin kadrlar qajet. Syrttan kelgen kadrlar bizdiń jaǵdaıymyzǵa kónbeıdi, bir-eki jyl istep, ketip qalady» – degen. Qallybek aǵamyz joǵary oqý ornyn ashý úshin Bilim mınıstrliginiń qatardaǵy qyzmetkerlerinen bastap Sýslov, Kosygınge deıin baryp júrip, túbinde, 1974 jyldyń 26 aqpanynda ýnıversıtet ashýǵa ruqsat alady. Mınıstrliktegilerdiń basqa respýblıkalarda mundaı ǵımaratty on jyldap salatynyn aıtyp, kúlkige aınaldyrǵanynyń esesine Nókistegi oqý ornyn bir jylǵa deıin salyp bitirýge ýáde berip ketedi. Qaýly shyǵyp, ýnıversıtet salý bastalǵan kúnnen bastap Qallybek Kamaluly óziniń kabınetin qurylys alańyna kóshirip, barlyq úkimettik baılanys (VCh telefon) júıelerin sol jerge ákelip, kúnine 15 – 16 saǵat boıy qurylysshylar arasynda bolyp, ýáde bergen ýaqytqa ýnıversıtet esigin ashady. Búgingi tańda bul oqý orny Orta Azııadaǵy 20 myńǵa jýyq stýdenti bar, eń úlken ýnıversıtetterdiń biri. Ótken 40 jyldan astam ýaqyt ishinde osy oqý ornyn bitirgen árbir stýdent qadirli abyz aǵamyzǵa alǵysyn aıtyp júrýi qajet, al keıingi jastar onyń ashylý tarıhyn bilýge jáne kezinde istelgen orasan zor eńbekti qasterleýi tıis dep oılaımyn.

Kitaptyń sońǵy betterinde Qallybek ata jastarǵa óziniń tilek-nasıhatyn aıtady. Ómirden alǵan sabaqtarymen bólisip, jaqsyny da, jamandy da kórgenin, abyroı-ataqqa da ıe bolǵanyn, kóp qıynshylyqty bastan ótkergenin, eldi, halyqty oılap, uıqysyz túnderdi bastan keshkenin, jamannan qashyp, jaqsydan úlgi alýǵa talpynǵanyn pash etedi.

Ámýdarııa boıynda ómir súrip jatqan qaraqalpaq, ózbek, qazaq, túrkmen jáne basqa da etnos ókilderin aýyzbirshilikte bolýǵa, ózara dostyqty nyǵaıtýǵa shaqyrady. El basqarǵan Islam Karımovtiń kezinde «Aǵaıyndar, ár birimiz 40-50 jasqa kelip qaldyq, arǵy jaǵy jaqyn qaldy, adamdarǵa jaqsylyq jasap úlgerip qalyńdar» degenin, al Sharaf Rashıdovtiń «Myń dosyń bolsa da – bul az, al bir dushpanyń bolsa – bul kóp» dep aıtqan qanatty da, tarıhı sózderin sonymen qatar álem halyqtarynyń naqyl, ósıet sózderin, óziniń ómirlik tájirıbesin jastarǵa arnaıdy.

Halyqta «Han – halqynyń uly, Ol – ádildik quly» degen dana sóz bar. Q. Kamalov aǵamyz halqyna súıikti ul boldy, elin ádil basqarǵan, eliniń qyzmetinde bolǵan elaǵasy bola bildi. Sondyqtan da bul kitaptyń «El hyzmetınde» dep atalǵanyn óte oryndy dep bilemin.

Jalpy, bul kitap maǵan úlken rýhanı azyq boldy desem – artyq aıtqan bolmas edim, ol basqalarǵa da sondaı áser qaldyrady dep senemin. Osy kitapty burynǵy Keńes Odaǵynyń quramynda bolǵan halyqtardyń, ulttardyń tilderine aýdaryp, basyp shyǵarsa da durys bolar edi.

Keıingi joly kezdesken kezimizde Qallybek aǵamyz kelejatqan mereı toıyna úlken daıyndyǵyn kórsetip, bolashaqqa baǵdar berip, óziniń kóregendigin, zııalylyǵyn tanytyp, búkil túrki áleminiń tarıhyn jınap, Qaraqalpaq halqynyń jańa tarıhyn jazý ústinde ekenin aıtyp, meni óziniń 100 jyldyq, bir ǵasyrlyq mereıtoıyna shaqyrdy. Meni abyz aqsaqalymyzdyń mereı toıǵa daıyndyǵy, ómirge degen qushtarlyǵy, aldyna qoıǵan saıası maqsaty men josparyna qatty rıza boldym. Bárimizge osyndaı kúsh jiger darysyn degim keledi. Sol nıetimiz, tilegimiz qabyl bolyp, armanymyz oryndalyp atalǵan kúnderge de aman-esen jeteıik.

Qaraqalpaqstannyń abyzyna, ańyzyna, ardaqtysyna aınalǵan aqsaqalymyzǵa zor densaýlyq tileımiz jáne ul-qyzynyń, nemere, shóbere, shópshekteriniń qyzyǵyn áli de kóre berýine shyn júrekten tilektes ekenimizdi bildiremiz!

Qazaqstan Respýblıkasynyń memleket jáne

qoǵam qaıratkeri

Ersultan Bekturǵanov


Basty sózder: Qoǵam,
Joǵary qaraı