Aýa raıy
Astana -24 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Dúken Másimhanuly: Qazaqstan úshin shyǵystaný ǵylymynyń strategııalyq máni óte zor

2020 jyldyń 19 qarasha 2020 23:56

NUR-SULTAN. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy el damýynyń jarqyn úlgisi men naqty qadamdaryn kórsetetin keleli oı, salıqaly pikir, batyl sheshimderge qurylǵan mańyzdy qujat. Bul maqalada sanany jańǵyrtý, ulttyq bolmystan, ulttyq kodtan aıyrylyp qalmaı, ony álemdik qundylyqtarmen úılestirip, Qazaqstannyń ıgiligine jaratý jolyndaǵy maqsat-múddeler týraly ózekti másele kóterilgen. Osy oraıda R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń dırektory Dúken Másimhanulymen suhbatymyzdy nazarlarynyzǵa usynamyz.

- Dúken Másimhanuly, Shyǵys elderin, olardyń tarıhy men mádenıetin, ishki-syrtqy saıasatyn, ekonomıkasy men áleýmettik máselelerin zertteýmen aınalysatyn elimizdegi biregeı ǵylymı ortalyq – R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtyna basshylyq qyzmetke kelgenińizge jarty jyldaı ýaqyt bolyp qalypty. Árıne, shyǵystaný ǵylymy Sizge beıtanys emes qoı, degenmen jańa ujymnyń, ár mekemeniń óz «qarbalysy» bolady, jańa orta degendeı... Úırenisip, úıirlesip, tanysyp-bilisip qalǵan shyǵarsyz?

– Árıne, Shyǵystaný ǵylymy men úshin beıtanys emes. Sebebi, Otanǵa oralǵan 30 jyldan beri shyǵystaný ǵylymynyń irgeli bir salasy – qytaıtaný ǵylymymen aınalysyp kele jatyrmyn. Elimizdegi jalpy zııaly qaýym, kózi qaraqty oqyrman, ásirese, shyǵystaný salasynyń mamandary meni shyǵystanýshy, onyń ishinde, qytaıtanýshy dep qabyldaıdy, tanıdy.





Jańa jumys týraly aıtar bolsaq, qazirgi tańda ózim basshylyq etip otyrǵan R.B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty maǵan múlde bóten orta emes. 1993-2002 jj. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da ustazdyq etken on jyl ishinde únemi baılanysta boldyq. Shyǵystaný ınstıtýtynyń jetekshi ǵalymdaryn QazUÝ-ne oqý bitirýshi stýdentterdiń memlekettik emtıhanyna komıssııa tóraǵasy retinde shaqyryp turatynbyz. Odan keıingi 2002-2020jj. aralyǵynda L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-da kafedra meńgerýshisi, qytaıtaný ınstıtýtynyń dırektory bolyp qyzmet atqardym. Osy barysta da shyǵystaný ınstıtýtynyń qyzmetkerlerimen merekelik is-sharalarda, ǵylymı konferentsııalarda júzdesip, áńgime-suhbatta bolyp turatynbyz.

Búginde Shyǵystaný ınstıtýtynyń jetekshi ǵalymdarynyń biri, QR UǴA akademıgi Ábsattar qajy Derbisálimen burynnan etene tanyspyz. Men 1993 jyly QazUÝ-diń arnaıy shaqyrýymen elge oralǵan kezde Ábsattar Baǵysbaıuly atalmysh ýnıversıtettiń prorektory edi. Sol kezde Ábekeń tikeleı basshym boldy. Qabiletti uıymdastyrýshy, eldiń ishi-syrtyna keńinen tanymal arabıst-shyǵystanýshy ǵalym Ábsattar aǵa Derbisáliniń meniń ómir jáne eńbek jolymdaǵy orny osyndaı.

Al 1998-2013 jj. aralyǵynda Shyǵystaný ınstıtýtynyń dırektory bolǵan professor, QR UǴA korrespondent-múshesi Merýert Ábýseıitova hanym da elimizdiń ishi-syrtyna tanymal ǵalym. Sondaı-aq ol kisi bilikti basshy, sheber uıymdastyrýshy, begzat bolmysty zııaly. Aıryqsha aıta keterligi, Merýert Qýatqyzynyń ataqty Máshhur Júsip Kópeev atamyzdyń tikeleı urpaǵy ekenin bireý bilse, bireý bilmes. Merýert Qýatqyzynyń esimimen de, eńbekterimen de burynnan jaqsy tanyspyn.

Sonymen birge, Instıtýtymyzda belgili qytaıtanýshy-ǵalym Janymhan Oshanuly qyzmet isteıdi. Janymhanmen biz sonaý 1980 jyldary Beıjiń qalasyndaǵy Ortalyq ulttar ýnıversıtetinde qabyrǵalas fakýltette qatar oqydyq. Ol tarıh, men fılologııa fakýltetin támamdap, men Úrimjidegi Shyńjań qoǵamdyq ǵylym akademııasyna joldama aldym. Jákeń bolsa Beıjińde qaldy. Stýdenttik shaqtardan etene tanys Janymhanmen basymyz bir ujymda taǵy qosylyp jatyr. Instıtýtymyzda qyzmet etetin ózge de ǵalymdar men áriptesterim júz tanys, kóz tanys, kóńil jaqyn adamdar. Biriniń eńbegimen tanys bolsam, biriniń esim-soıymen tanyspyn degendeı. Sol sebepti de men bul ujymdy sonshalyq bótensip, jatsyna qoıǵan joqpyn.

Qazaq aıtady ǵoı: «adam sóıleskenshe, jylqy kisineskenshe» dep. Árıne, jańa ortanyń ózine tán oıly-shuńqyry, qyr-syry bolatyny belgili. Deı turǵanmen ǵylymı orta, zııaly qaýym shoǵyrlanǵan jer bolǵandyqtan, 30 jylǵa jýyq bir-birimizben syrttaı bolsa da tanys bolǵandyqtan, tez til tabysyp kettik dep oılaımyn.

– Endigi áńgimemizdi shyǵystaný degen ǵylymnyń álemdik jáne otandyq tarıhynan bastasaq...

Shyǵystaný, túptep kelgende, ǵylymı zertteýdiń negizinde paıda bolatyn ǵylym. Biraq onyń artqy kórinisinde ártúrli sebepterdiń bar ekendigi, ıaǵnı, tarıhı, saıası, ekonomıkalyq maqsattardyń turatyny jasyryn emes. Bulaı deýimizdiń sebebi, shyǵystaný, áý basta batystan bastaldy. Ol batystyńShyǵysqa ústem­dik etý, otarlaý saıasatynyń jemisinde paıda boldy desek, qatelespeımiz. Al endi shyǵystaný ǵylymynyń bastaý alýyn batystyq ǵalymdar 1312 jyly Vende bolǵan shirkeýlik keńesten tarqatady. Osy keńestiń nátıjesinde, arab, grek, ıvrıt jáne sırııalyq tilderdi zertteıtin kafedralar Parıj, Oksford, Bolonıa, Avınon men Salamankada ashyldy. Mine, Batystyń Shyǵysqa degen «qyzyǵýshylyǵy» osydan keıin kúrt artty deýge bolady. Olar ártúrli formada, ártúrli pıǵylda Shyǵysqa sapar shekti. Aıtalyq, saıahatshylar, saýdagerler, ǵylymı ekspedıtsııalar, dinı mıssıonerler t.b. Osyndaı Batystyq «shyǵystanýshylardyń» izi bizdiń Uly dalamyzdy da kókteı ótip, Orhon-Eneseı boıyndaǵy Túrki eskertkishterine de jetti. Ony tarıhtan, jalpy túrkologııadan jaqsy bilesizder. Sóıtip, XVIII ǵasyrdyń orta shenine deıin shyǵystanýshylar akademııalyq turǵydan shyǵystanýshylar emes, ártúrli salalar boıynsha izdenýshiler retinde belgili boldy. Olardyń keıbiri Bıblııa zertteýshileri, semıt tilderiniń zertteýshileri, ıslamdy zertteýshiler, Shyǵys halyqtarynyń mádenıetin, tarıhyn zertteýshiler, geografııasyn kartaǵa túsirýshiler degen sııaqty. Tipti, Iezýıtterdiń Qytaıǵa deıin jetýi – sınologterdiń paıda bolýyna alyp keldi. Naqtylap aıtqanda, XVIII ǵasyrdyń aıaǵy men XIX ǵasyrdyń ortasyna qaraı Shyǵys ǵylymı hám mádenı turǵydan «otarlana» bastady deýge tolyq negiz bar. Bul kezeńdi Edgar Kıne degen ǵalym Shyǵys renessansy dep ataǵan. Ásirese, XIX ǵasyrdyń orta tusynda Shyǵysty zertteý jappaı úrdiske aınalyp, batystyq ǵylymı ortada shyǵystaný atty ǵylym paıda boldy. Batystyń Shyǵysqa ıelik etýi deıtin «uly muraty» nátıjesinde, Shyǵystaný ǵylymy da qarqyndy damydy. Keıbir málimetterge súıensek, HVIII-XIX ǵ.ǵ aralyǵynda Batystyń, naqtylap aıtqanda, Eýropanyń jer sharyn otarlaýdaǵy úlesi 35%-dan 85%-ǵa deıin ósken.

Jalpy alǵanda, shyǵystaný ǵylymynyń álemdik sıpaty osyndaı. Qazirgi tańda shyǵystaný ǵylymy múlde basqa arnaǵa aýysty. Burynǵy Batystyń Shyǵysqa degen kózqarasynan góri, Shyǵys elderi óz múddesi turǵysynan Shyǵys elderin zertteı bastady. Sonyń ishinde, bizde qazaqstandyq múdde turǵysynan Shyǵystaǵy elderdi strategııalyq turǵydan zerttep kelemiz. Sóıtip, Otandyq shyǵystaný qalyptasty.

Jalpy, shyǵystaný degen ǵylymmen pán retinde qazaq halqy KSRO tusynda tanysty. Biraq, onymen qazaqstandyq ǵalymdar jappaı mamandanyp, ǵylym retinde aınalyspady. Óıtkeni, shyǵystaný ǵylymy Máskeýdiń ýysynda boldy da, qoly jetken qazaqtar ǵana oqýǵa múmkindigi boldy. Aıtalyq, uly Muhańnyń (Muhtar Áýezov) balasy Murat Áýezov, soǵys ardageri, jazýshy Kemel Toqaevtyń uly, qazirgi Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev oqydy. Osyndaı qadaý-qadaý tulǵalar ǵana shyǵys elderi baǵyty boıynsha mamandyq aldy. Al basqa da birli-jarym azamattar bul salada oqyǵanymen, Qazaqstanda jumys istep turǵan ǵylymı ortalyqtar bola qoıǵan joq. Sondyqtan shyǵystaný ǵylymy qazaq topyraǵynda bastaý bulaǵyn sonaý Shoqan Ýálıhanovtan alǵanymen, Keńes odaǵy kezinde ony órkendetýge, Shoqannyń bastamasyn jalǵastyrýǵa qazaq halqynyń óz erki ózinde bolmady.

Tek táýelsizdikten keıin ǵana shyǵystaný ǵylymyn órkendetý, jandandyrý qajttiligi týdy. Sebebi, biz táýelsiz el, álemdik qaýymdastyqtyń bir múshesi retinde dúnıejúzindegi barlyq eldermen dıplomatııalyq, saýda-ekonomıkalyq, saıası-áleýmettik, gýmantıtarlyq baǵyttarda qarym-qatynas ornatý qajettiligi týyndady. Olarmen qarym-qatynasta ǵylymı tujyrymdar jasaý qajettiligi tipten artty. Osy maqsatpen 1996 jyly R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty quryldy. Razaman Súleımenov Shyǵystaný ınstıtýtynyń qurylýyna tikeleı atsalysqan tulǵa. Ol sonaý Keńes odaǵy tusynan shyǵystaný boıynsha kóp eńbek etken ǵalym. 1979 jyly shyǵystaný bóliminiń meńgerýshisi qyzmetin atqardy. Keıin tarıh, arheologııa jáne etnologııa ınstıtýtyn basqardy. Osy tustarda Qytaı muraǵattaryndaǵy qazaqqa qatysty derekterdi jınastyryp, qurastyryp, shyǵarýda uıymdastyrýshylyq qabiletimen erekshe kórindi. Sonyń nátıjesinde, «Tsın ımperııasy men Qazaqstan», «XVII-XVIII ǵasyrlardaǵy Ortalyq Azııadaǵy halyqaralyq qatynas» atty qujattar jınaǵynyń jaryq kórýine muryndyq boldy. XVIII ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhyna baılanysty eńbek jazyp, Abylaı hannyń ishki-syrtqy saıasatynyń erekshelikterin ashyp kórsetti. Osyndaı irgeli eńbegi eskerilip, onyń esimi Shyǵystaný ınstıtýyna berildi. Sol 1996 jyldan beri R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty Shyǵys elderin zertteýmen aınalysatyn irgeli ǵylymı ortalyq sanalady. Qazir bul ınstıtýtty álemdik deńgeıde demeı-aq qoıalyq, TMD aýqymynda ózindik baǵyt-baǵdary, jetistikterimen ornyn kúrep alǵan ǵylymı ortalyq deýge bolady.





– Otandyq shyǵystaný ǵylymynyń baǵyt-baǵdary, strategııalyq mańyzy, maqsaty men mindeti degen máselelerdi qalaı sıpattaýǵa bolady?

Álemdegi kez kelgen ǵylym belgili bir qajettilikten týady. Meıli irgeli jaratylystyq ǵylym bolsyn, meıli gýmanıtarlyq ǵylym bolsyn, onyń túp negizinde qajettiliktiń jatqany shyndyq. Ásirese, gýmanıtarlyq ǵylymdar belgili bir memlekettiń bolashaǵyn, ómir súrýin baǵdarlap berip otyratyn baǵdarsham ispetti. Al irgeli ǵylym ómir súrýge qolaılylyq, múmkindik, baqýattylyq ákeledi. Gýmanıtarlyq ǵylymdar keshe biz kim edik, qaıda boldyq, endi kimbiz, bolashaǵymyz qalaı bolmaq degen máselelerge jaýap izdeıdi. Sol arqyly ultqa, memleketke belgili bir deńgeıde jol nusqap, strategııalyq baǵyt berip otyrady. Mysaly, tarıh ǵylymyn alyp qarasaq, baǵzy zamandardan bergi ata-babalarymyzdyń ómir jolyn saraptap, bastan ótken zulmattardy zerdelep, taǵdyr-talaıymyzdy júıelep, búgingi urpaqtyń sanasyna sáýle quıý, patrıottyq sezimin oıatý syndy mindet arqalaıdy. Shyǵystaný ǵylymynyń da moınynda sondaı úlken mindetter bar. Shyǵysty zertteýde biz qandaı baǵyt-baǵdardy negizge alamyz? Ol úshin men qytaıdy mysalǵa keltireıin.

Qazaqtyń Qytaımen qarym-qatynasy sonaý Abylaı han zamanynan bastaý alady. Bul Qytaıdyń Tsın ımperııasymen tuspa-tus keledi. Alaıda Tsın ımperııasynyń memleket qurýshy ulty qytaılar (hanzý) emes, manchjýrlar edi. ıAǵnı, qytaıdy 300 jyldaı óz ýysynda ustap otyrǵan osy manchjýr halqy bolatyn. Tipti sonyń ózin qytaı dep eseptegen kúnniń ózinde, sol XVIII ǵasyrlardyń aýqymynda Abylaı han menen Tsın patshalyǵy arasynda tam-tumdap bolsa da barys-kelis boldy. Osy tusta eki eldiń ortasynda Jońǵar handyǵy paıda boldy da, baılanys taǵy úzildi. Abylaı han qaıtys bolýymen qazaq handyǵy ydyrady. Eń sońǵy han Kenesary kúres jolymen qazaq handyǵyn qaıta qalpyna keltirgisi kelgenmen, el ishine dendep kirgen jaý oǵan múmkindik bermedi. Nátıjesinde, Kenesarynyń qazaqty orystyń bodanynan qutqaram degen uly armany júzege aspaı, ózi maıdanda qaıtys boldy. Sóıtip, biz orystyń tutastaı bodanyna aınaldyq. Otarshyl patsha úkimeti nemese totalıtarlyq Keńes úkimeti kezinde bolsyn, táýelsizdikke deıingi eki jarym ǵasyrdaı ýaqyttaǵy bes-alty urpaq qytaı degen tanym-túsinikten múlde beıhabar boldy. Mysaly, qytaılardyń tarıhy, mádenıeti, saıasaty, psıhologııasy, ekonomıkasy, tipti túr-álpeti, mentalıteti... degen tolyp jatqan suraqtar jumbaq kúıinde qaldy. Tek Keńes úkimeti tusynda geografııa jáne álem tarıhy pánderinen qytaı degen eldiń bar ekenin jalpylama bilgeni bolmasa, ol memleketpen saıası, dıplomatııalyq turǵydan betpe-bet kelmedik.

Bul qytaıǵa ǵana qatysty másele emes, arab elderine de qatysty sóz. Mysaly, arab álemimen sonaý Altyn Orda, Qazaq handyǵy zamanynda saýda-sattyq qarym-qatynastan ózge barys-kelis bola qoıdy deý qıyn. Bizdiń baǵzydaǵy Ábý Nasyr ál-Farabı babamyzdan bastap keshegi Shákárim, Aqyt qajy, Qapezge deıingi ǵylym-bilim izdeý baılanysymyz bolmasa, keńes odaǵy tusynda 70 jyldaı qarym-qatynasymyz negizinen úzildi deýge bolady. Arab álemi turmaq, biz Qurannan alystap, ıslamdyq qundylyqtarymyzdan, aq dinimizden ajyrap qaldyq. Aıtaıyn degenim, táýelsizdikten keıin sol elderdiń bárin taný, zertteý qajettiligi týyndady. «Oıbaı, anaý adam jeıdi, mynaý bálen deıdi» degen ýtopııalyq kózqaras emes, naqtyly ǵylymı tujyrymdarǵa ıek súıeý kerektigi ekibastan belgili ǵoı. ıAǵnı, Shyǵys elderiniń tarıhyn, mádenıetin, qazirgi ekonomıkalyq-áleýmettik jaǵdaıyn, mentalıtetin, ishki-syrtqy saıasatyn zerttep, zerdelep, soǵan saı dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý ýaqyt talaby edi. Sondyqtan da arnaıy bir ǵylymı ortalyq Shyǵys elderin zertteýmen aınalysýy kerektigin memlekettiń ózi túsindi. Al atalmysh ǵylymı ortalyqtyń mindeti – bılikke, bılik butaqtaryna, jalpy el turǵyndaryna Shyǵys elderi týraly ǵylymı tujyrymdardy, ǵylymı-tanymdyq aqparattardy berip otyrý. Bir aýyz sózben aıtqanda, Qazaqstan bıliginiń Shyǵys elderimen bolatyn dıplomatııalyq qarym-qatynasyna ǵylymı negiz jasap berý – shyǵystaný ǵylymynyń maqsaty men mindeti sanalady.

Shyǵysymyzdaǵy 1750 shaqyrymdyq ortaq shekaramyz bar, jan sany erneýinen asyp-tógilip jatqan demografııalyq áleýeti bar Qytaıdyń qandaı joba-jospary baryn taldap, saraptap otyrý asa mańyzdy. Onyń ústine Qytaıda eki mıllıondaı qandastarymyz ómir súredi. 15 mıllıondaı tildes, dindes uıǵyr aǵaıyndardyń qazirgi jaǵdaıy eshkimge beımálim emes. Sol sebepti de, shyǵystaný ǵylymyn kún ótken saıyn jandandyra túsýdiń mańyzdylyǵy ózdiginen týyndap otyr. Demek Shyǵystaný ǵylymy, birinshiden, Shyǵys elderimen dostyq, tatý kórshilik dıplomatııalyq qarym-qatynasty jolǵa qoıýdan, ekinshiden, ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýden týyndaǵan qajettilik. Ásirese, Shyǵystaǵy alyp kórshini zerttep, bilmesek, Ońtústik Azııadaǵy kún sanap qytaılanyp bara jatqan elderdiń kebin kıip shyǵa kelýimiz ǵajap emes.

Al endi ıslam álemi de qazirgi kezde kúıip turǵan taqyryp, kúıip turǵan aımaq. Mysaly, dinı sektalardyń qaptap ketýi – arab álemimen beıbereket qarym-qatynastyń nátıjesi dep esepteımin. Árıne, biz shyǵys halyqtary retinde bir zamandarda aralas-quralas boldyq. Olardyń muraǵattarynda bizdiń elimizge, tarıhymyzǵa qatysty qundy dúnıeler bar. Onyń ústine, arab áleminiń de ózindik qundylyqtary, mádenıeti joq emes. Odan úırenetin jerlerimiz de barshylyq. Biz musylman halyq retinde biz olardy din qaryndas dep esepteımiz. Sondyqtanda arab álemimen qarym-qatynasta tatýlyqty saqtaı otyryp, qaýipsizdikke syzat keltiretin shetin máselelerde asa saq bolý jaǵyn qadaǵalap otyrýymyz kerek.

Ortalyq Azııa elderi, ıaǵnı, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan, Túrikmenstan, Ázerbaıjan, Túrkııa syndy elderdi de zerttep, bilý – Shyǵystaný ınstıtýtynyń basym baǵyttarynyń biri. Biz túbimiz túrki, ǵurpymyz ben tilimiz, dinimiz bir baýyrlas halyq bola tura, ózindik jeke memlekettik múddelerimizdiń de bar ekenin umytpaýymyz kerek.

Ońtústik Azııa elderin de zerttep, zerdeleýdiń mańyzdylyǵyn myna eki máselege bólip qarastyrǵym keledi. Biri, Ońtústik Azııa elderi ekonomıkalyq áleýeti jaǵynan damýdyń dańǵyl jolyn tapty. Bul biz úırenetin, tájirıbe alatyn tusy. Ekinshi jaǵynan alǵanda, olardyń qytaılaný protsesi kún sanap aýyrlap barady. Bul jaǵy da bizge kóbirek sabaq bolýy tıis.

– Buǵan deıin Shyǵystaný ınstıtýty shyǵys elderin zertteýden góri, shyǵys elderi muraǵattaryndaǵy qazaq tarıhyna qatysty derektermen kóbirek aınalysyp ketken sııaqty...

Biz uzyna tarıh boıyna kóz jazǵanymyz kóp, adasqanymyz birsypyra elmiz. Táýelsizdikten keıin bul olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa atan kúshimizdi aıamaı-aq kiristik. Bul ıgi bastamanyń basynda Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń turǵanyn aıryqsha aıtýymyz kerek. Ásirese, «Mádenı mura» baǵdarlamasy osy sózimizdiń aıǵaǵy. «Mádenı mura» búkil dúnıejúzindegi qazaqtyń baǵzy dáýirlerden kúni keshege deıingi tarıhyna qatysty derekterdi jınap, shyǵarý degen úlken mindetti arqalady. Atalǵan baǵdarlamanyń aýqymynda R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty Shyǵys elderiniń muraǵattaryndaǵy qazaq tarıhy men mádenıetine qatysty derekterdi jınap, aýdaryp, bastyryp shyǵarý jumysymen turaqty aınalysty. Biz tek shyǵystanýmen ǵana aınalysamyz dep qarap otyrý qısynǵa sımaıdy. Óıtkeni, bul memlekettiń qajettiligi. Ásirese, sol tustaǵy Instıtýt dırektory Merýert Ábýseıitova hanymnyń basshylyǵymen atqarylǵan kóptegen ıgi ister bul qajettiliktiń údesinen shyǵa bildi dep oılaımyn. Qytaı, Arab, Mońǵol elderi muraǵattaryndaǵy qazaq tarıhyna qatysty júzdegen tom shań basqan arhıv derekteri júıelenip, aýdarylyp, ǵylymı aınalymǵa tústi. Bul túsingen adamǵa az sharýa emes. Odan keıinde «Rýhanı jańǵyrý», «Arhıv – 2025» strategııalyq baǵdarlamalardyń aıasynda da qyrýar jumystar atqaryldy. Bylaı qaraǵanda, Shyǵystaný ınstıtýty, ǵalymdary Shyǵys elderi muraǵattaryndaǵy qazaqqa qatysty tarıhı derektermen aınalysyp ketkendeı kóringenimen, túptep kelgende, bul el bolashaǵy jolyndaǵy shyǵystanýshylar tarapynan jasalǵan jumystardyń bir parasy sanalady. Qazirgi tańda Shyǵystaný ınstıtýtynyń moınyna júktelip otyrǵan mindet – taza Shyǵys elderin zertteýge baǵyttalǵan.

– Ótkende «Nur Otan» partııasynyń «Praımerız» naýqanyna qatystyńyz. Sol kezde saılaýaldy baǵdarlamańyzdyń salmaqty bir pýnkti – elimizdiń ǵylym-bilim salasyn jańǵyrtýǵa arnalǵanyn kózimiz shalyp qaldy. Ol árıne, zańdy da. Sebebi siz uzaq jyldar elimizdiń jetekshi JOO-da ustazdyq ettińiz, kafedra basqardyńyz. Qazir mine irgeli ǵylymı ortalyqty basqaryp otyrsyz. Demek, ǵylym-bilim salasy týraly oı aıtýǵa tolyq haqyńyz bar dep bilemiz. Endi osy barystaǵy oı-pikirlerińizdi, usynys-tilekterińizdi bizdiń oqyrmandarmen bólise otyrsańyz...

Kez kelgen memlekettiń órkendeýi, damýy, tipti, ulttyq qaýipsizdigi úshin ǵylym-bilim aýadaı qajet. Ǵylym-bilimsiz joǵarydaǵy aıtqanymyzdyń bireýi de bolmaıdy. Qala berdi, qoǵamdaǵy ornyqtylyqtyń ózi ǵylym-bilimsiz júzege asady deýdiń ózi bekershilik. Óıtkeni, ǵylym-bilimi damymaǵan, qarańǵy, dinı fanatızmge boı aldyrǵan elderdiń qandaı jaǵdaıda ekenin kóz kórip otyr. Máńigilik el bolamyz degen uly muratqa talpynǵan eldiń eń birinshi kezekte kóńil bóletin isi – ǵylym-bilim bolýy tıis.

Táýelsizdikten keıin Tuńǵysh Prezıdent-Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń basshylyǵymen ekonomıka, qoǵamdyq oı-sana, mádenıet, óner, ǵylym-bilim salasynda tıisti reformalar júrdi. Biraq, keıbir reformalarymyzdyń áli kúnge deıin óz arnasyn tappaı, taıǵanaqtap kele jatqany jasyryn emes. Árıne, jetildirsek, jańǵyrtsaq degen nıet jaqsy-aq! Biraq, reforma degen eki jylda bir mınıstr aýystyrý degen sóz emes qoı. Mınıstr aýysa bersin, biraq, júıelengen, tetigi tabylǵan, ultqa qyzmet etetin reforma tappaıynsha, únemi aýysatyn mınıstrden ne qaıyr?!

Óz basym 30 jyl boıy ǵylym-bilim salasynyń otymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgen ustaz, kafedra meńgerýshisi, professor, ǵylymı ortalyqtyń basshysy retinde, osyǵan deıingi reformalardyń júıesizdigin kórip, bilip otyrmyn. Ǵylym-bilim salasyndaǵy basty kemshilikterimizdiń biri – syrty balondyq, ishi sovettik júıemizde. Sebebi, biz Keńes odaǵy kezindegi oqý-bilim júıesin birden laqtyryp tastadyq ta, balondyq júıege kóshtik. Ol – Eýropalyq oqý úlgisi. Elimizdiń ǵylym-bilimine jaýapty laýazymdy tulǵalar bul oqý júıesin qanshalyqty tekserip, zerttegenine tańym bar. Bulaı deýime sebep, Eýropa men elimizdiń ekonomıkalyq áleýetin salystyrýǵa bolmaıtyndyǵy. Eýropadaǵy elderdegi árbir professordyń jeke kabıneti men jeke kómekshisi bolady. Al, bizde sol baıaǵy «sovetskıı aýdıtorııada» 30-40 stýdentke bir professor portfelin kóterip kelip, lektsııasyn oqıdy. Oqý formasy, jalaqy, shart-jaǵdaı máseleleri «sovetskıı» júıede qaldy da, oqý júıensin Balonǵa kóshirdik. Professorlarǵa jeke-jeke kabınet berýdi aıtpaǵan kúnniń ózinde, stýdentterdiń ózine aýdıtorııa jetpeıtin jaǵdaıdamyz.

Balondyq júıede stýdent qaı professordan dáris tyńdaǵysy keledi, óz erkinde. Mysaly, EUÝ stýdenti QazUÝ-daǵy professordan dáris tyńdaǵysy kelse, tyńdaı alady. Bizde ondaı múmkindik bar ma? Balon júıesi boıynsha, stýdentterdiń kóbi bilikti maman « professor Sársenbaıdy» tańdaıtyn bolsa, onda ol kisige artyq salmaq túsýi múmkin de, kerisinshe, eshqandaı stýdent tańdamaǵan professor saǵatsyz qalady. Al batys elderinde stýdent tańdamaǵan professorǵa jumys joq. Al Eýropa elderindegi professor men bizdiń eldegi professordyń jalaqysyn salystyryp kórińizshi! Bizdiń ýnıversıtetterde professorlar myqtaǵanda 500 dollar shamasynda jalaqy alady. Al Eýropada bul kórsetkish bálen ese joǵary. Mine, mundaı qaıshylyqtardy sanamalap otyrsańyz, shashyńyz aǵarady.

Odan keıin, balabaqshadan joǵary oqý oryndaryna deıingi aralyqa, shama-sharqymyzǵa qaraı bilim berip kelemiz. Alaıda sonyń barlyǵynda tek bilim berýge basymdyq tanytyp, tárbıeni tasada qaldyryp kele jatqanymyz jasyryn emes. Bilim men tárbıe – adam úshin qustyń qos qanaty sekildi. Ál-Farabı babamyz: «tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy» degen sózdi tekten-tekke aıtpasa kerek. Osydan myń jyl burynǵy sózdiń áli kúnge deıin ózekti bolyp otyrýynyń mánin qaıdan izdesek eken?! Ulttyq mentalıtetten be, álde, enjar reformalardan ba? Tym qurysa, jas urpaqqa tárbıeni durys bersek, ol erteń eliniń adal perzenti, otanshyl, patrıot urpaǵy bolyp erjetpeı me? Elim deıtin er minezi, adal júregi bar urpaq ketpen shapsa da, ultyna, eline, jerine adal qyzmet etpeı qoımaıdy.

Osy elde týyp, ósip, bilim alyp, endi Otanyna, ultyna muryn shúıirip, «maǵan Eýropaǵa ketý kerek, mynadaı memlekettiń ne qajeti bar» deý, qaı qısynǵa sııady? Men 30 jylǵa jýyq ustazdyq qyzmetimde, jastarmen qoıan-qoltyq aralastym. Olardyń bolashaq týraly arman-tilekterin estigende, kókiregiń qars aıyrylady. Bizdegi talantty jastardyń kóbi shetelge ketý oıyn jasyrmaıdy. Munyń da ózindik sebebi joq emes. Birinshiden, biz olarǵa durys tárbıe bere almadyq. Ekinshiden, sol talapshyl, talantty jastardyń arman-muratyn óz elinde júzege asyrýǵa múmkindik jasaı almadyq. Adam bolǵan soń arman bolady. Mysaly, «Sársenbaı» degen myqty, talantty stýdent nemese magıstrant bar delik. Ol álemde joq dári tapqyrlap, sony jasaǵysy keledi. Oǵan zerthana ashýǵa keminde 20 mıllıon dollar kerek delik. Eger oǵan tıisti shart-jaǵdaıyn jasap bersek, «Sársenbaı» álgi dárini jasap shyqsa, ol dárini Qazaqstan saýdalaıdy ǵoı. Al memlekettiń shyǵyny – 20 mıllıon dollar desek, ony memleket bir jylda-aq neshe eselep qaıtaryp alady degen sóz. Bir jaǵy, elimizde jańalyq ashyldy, ekinshiden, ekonomıkalyq tabys ákeledi. Osy turǵydan kelgende, biz jastarymyzdy kinálaı almaımyz. Óıtkeni, jastarymyz óziniń boıynda bar bilimin, talantyn kórsetkisi keledi, kórsete qoıaıyn dese, bizde oǵan múmkindik joq. Sondaı daryndy urpaqtarymyzdyń birazy áldeqashan shetel asyp ketti. Tipti, ondaı irgeli ǵylymdy aıtpaǵannyń ózinde, óner salasyndaǵy, sáýletshi, sýretshi, mýzykanttar da shetelge ketip jatyr. Munyń bári tárbıeden kelip shyqqan áńgime. Tárbıeni biz o basta bilimmen qatar basty planǵa qoıýymyz kerek edi.

Endi ǵylym salasyna keleıik. Sońǵy jyldary ǵylymǵa aýqymdy túrde qarjy bólinýde. Bul qarjylar kóbine ǵylymı jobalar arqyly júzege asyp jatady. Meniń bilýimshe, naqty emes aqparattarǵa qaraǵanda ǵylymǵa bólingen qarjynyń 70 paıyzdaıy irgeli ǵylymǵa, 30 paıyzy gýmanıtarlyq ǵylymdarǵa bólinedi. Іrgeli ǵylymdarǵa bólingen 70 paıyz qarjy, ıaǵnı, mıllıardtaǵan teńgeniń qandaı da bir qarymjysy, qaıtarymy bolyp jatyr ma? Mysaly, hımııa, fızıka, bıologııa, matematıka, ІT, ǵaryshtyq zertteýler syndy jaratylystyq ǵylymdardan paıda túsýi, qarjy qaıtýy kerek qoı. Qalaı? Óıtkeni, bul salalar belgili dárejede jańalyqtar ashýǵa, ıaǵnı, materıaldyq múmkindikter týǵyzýǵa baǵyttalǵan. 30 jylda qandaı da bir jańalyq ashyldy ma? Qarjy qaıda ketip jatyr, nátıje qaıda degen suraqtarǵa jaýap alý bolmaı ma? Bul bir. Ekinshi jaǵynan, bólinip jatqan 70 paıyz aqshanyń belgili bir bóligin jańaǵydaı talantty jastarǵa berýge nege bolmaıdy.

Al, gýmanıtarlyq ǵylymdarǵa jalpy ǵylymǵa bólinetin qarjynyń 30 paıyzyn bólip, ógeı balanyń kúıin keshtirý, durys emes. Ótpeli kezeńde gýmanıtarlyq ǵylymǵa kóbirek kóńil bólý – el bolýdyń, ult bop uıysýdyń joly. Sebebi, bizdiń ultymyzdyń sanasy keshegi bodandyqtyń zardabynan ońbaı zaqymdanǵan. Sanany otarsyzdandyrý áldeqaıda kúrdeli, názik másele. Osy názik te kúrdeli máselemen gýmanıtarlyq ǵylymdar, sonyń ishinde, tarıh, arheologııa, ádebıet, fılosofııa, shyǵystaný, dintaný salasy tikeleı aınalysady. Aǵa býyn ókilderi sovet úkimeti tusyndaǵy qarnynyń toıǵanyna maqtanǵanda, jer-dúnıe terbeledi. Bul tárbıe onyń urpaǵynyń da súıegine sińbeı qoımaıdy. Aıtqysh bolsa, sovet úkimetiniń janymyz ben tánimizge salǵan jarasyn nege aıtpaıdy? Jazyqsyz atylǵan, ashtyqtan qyrylǵan, qýǵyn-súrgin kórgen mıllıondaǵan qandastarymyzdyń qasiretin nege aıtpaıdy? Tuldanǵan tabıǵatymyzdy, quldanǵan rýhymyzdy nege aıtpaıdy? Osyndaı ulttyń basyndaǵy qaıǵy-qasiretterdi jas urpaqqa kim túsindirmek. Sana otarsyzdanbasa, azattyǵyńnyń quny kók tıyn. Al bul máselemen gýmanıtarlyq ǵylymdar aınalysýy tıis.

Sodan keıingi másele, hali múshkil memlekettik tildiń jaǵdaıy. «Aıta, aıta Altaıdy, Jamal apam qartaıdy» degendeı, biz bul máseleni otyz jyl boıy aıtyp kelemiz. Qumǵa sińgen sýdaı, aýaǵa jazylǵan anttaı, nátıje joq. Qumǵa quıylǵan sýdyń ornyna gúl ósetin, aýaǵa jazylǵan anttyń da oryndalatyn shaǵy boldy ǵoı. Biz memlekettik tildi ǵylym tiline aınaldyrmaı, kósegemiz kógermeıdi. Memlekettik tildiń mańaıynda da qur «ýralaǵan» naýqanshyldyq qana. Men JOO-da júrgende stýdentterge qytaı ádebıeti páninen referat jazyp kelýge tapsyrma beretinmin. Sonda stýdentter qınalatyn. Sebebi, memlekettik tilde ádebıet joq. Barady da orys tilinen oqıdy. Demek, orys tiline degen qajettilik uryp tur degen sóz.

Al Reseıińiz de, Qytaıyńyz da álemdegi jylt etken jańalyq búgin shyqsa, erteń aýdaryp, tóńkerip, kontentti toltyryp tastaıdy. Nobel syılyǵyn búgin aldy ma, erteń aýdaryp, aýdıtorııany qamtamasyz etip qoıady. Bul óz halqynyń rýhanı áleýetin kóterý degen sóz. Ol úshin gýmanıtarlyq ǵylym áleýetti bolýy kerek. Qazaq tiliniń gramatıkasy sol baıaǵy orys tiliniń gramatıkasy negizinde jasalǵan. Múmkin, álemdegi basqa tilderdiń gramatıkasy negizinde jasap kórse, til úırenýge tipti de jeńil bolar ma edi? Ádebıetińiz de solaı. Biz sol 60-70 jyldardaǵy «ádebıettiń taptyq ereksheligi, halyqtyq ereksheligi» degen sııaqty teorııalardyń shylaýynan áli shyqpadyq. Mysaly, biz kompıýterdi, qarý-jaraqty shet elden satyp ala alamyz. Al, qazaq tiliniń jetistigin kimnen satyp alamyz? Qazaqtyń tarıhyn qaıdan satyp alamyz? Onyń bári osy jerde, osy elde jasalady. Ǵylymnyń bári kerek, ásirese, qazirgideı memleket quryp jatqan kezeńde gýmanıtarlyq ǵylym aýadaı qajet.

Odan keıingi másele, gýmanıtarlyq ǵylymdarǵa bólinetin granttar sany. Mysaly, qazirgi júıe boıynsha jalpy gýmanıtarlyq ǵylymǵa dep, máselenge aıtaıyq, 50 jobaǵa laıyqtalǵan qarjyny «laqtyryp» jiberedi. Ony joly bolǵan 3-4 ınstıtýt qaǵyp alady da, qalǵan ınstıtýttar qarap otyrady. Bul áste durys tásil emes. Menińshe, ǵylymı damýdyń belgili balanysyn saqtaı otyryp bólý kerek. Aıtalyq, máselen, tarıhqa 10, ádebıetke 10, til bilimine 10, fılosofııaǵa 10, shyǵystanýǵa 10 grant degen sııaqty. Endi kelip, óz ishinen bul granttarǵa konkýrs jarııalaýǵa bolady. Mysaly, shyǵystanýǵa bólingen 10 grantqa Respýblıkadaǵy shyǵystanýmen aınalysatyn ınstıtýttar ózara básekelessin. Osylaı bolǵanda kishkene ádiletti bolar edi. Sondyqtan osyndaı kúrdeli, kúrmeýli máselelerdiń tıisti tetigin tappaı, taz kepeshpen júrgenimiz júrgen. Aldaǵy ýaqytta bul máselelerdiń barlyǵyn men Bilim jáne ǵylym mınstrliginiń aldyna, Memleket basshysynyń aldyna da qoısam degen josparym bar.

– Instıtýt basshysy bolyp kelgeli beri qandaı joba-josparlar jasalyp, nendeı jumystar atqarylyp jatyr?

Shyǵystaný ınstıtýtynyń 2020-2025 jj. arnalǵan damý jospary jasaldy. Onda da Shyǵys elderin kóbirek zertteý máselesi jolǵa qoıyldy. Alǵa qoıǵan maqsattardyń bári ǵylymı jobalar negizinde júzege asady. Bizdiń Instıtýt jyl saıyn 20-30 ǵylymı joba usynýdy josparlap otyr. Osy jyldyń ózinde biz 22 joba jasap, daıyndap, aldyn usyndyq, artyn endi konkýrs jarııalasa usynamyz degen oıdamyz. Bul jobalardyń barlyǵynyń taqyryptary óte ózekti. Ǵylymı keńes múshelerimen birlese otyryp, onyń barlyǵyn saraptap, saraladyq. Joǵaryda aıttyq, taǵy da aıtamyz, aldaǵy jasalatyn jobalardyń deni Shyǵys elderin zertteýge negizdeledi. Ara-arasynda muraǵat qujattaryndaǵy derekterdi zertteýdiń de múmkindigi bar. Instıtýtqa basshylyq qyzmetke kelgeli beri 2 halyqaralyq deńgeıdegi ǵylymı konferentsııa uıymdastyrdyq. Onyń biri, t.ǵ.d, professor Merýet Qýatqyzy jetekshilik etetin «Uly dalanyń tarıhy men mádenıeti» atty joba aýqymynda halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq onlaın-konferentsııasy, ekinshisi, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor Ǵalymjan Dúısen jetekshilik etetin «Іshki kózqaras turǵysyndaǵy Ortalyq Azııanyń kópvektorlylyǵy» atty joba boıynsha halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq onlaın-konferentsııasy. Odan keıin ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq mereıtoıy baılanysymen Instıtýtymyz biraz is-sharalar uıymdastyrdy. Sonyń biri, akademık Ábsattar Derbisáli aǵamyzdyń «ál-Farabı – uly dalanyń dana perzenti» atty zertteý eńbegi jaryq kórdi. Bul eńbegin zııaly qaýym, shyǵystanýshy ǵalymdar jaqsy baǵalap jatyr. Merekege oraı Ábsattar qajy Derbisáli aǵamyzben jalpykópshilik oqyrman arasynda «Ábý Nasyr ál-Farabı – uly dalanyń dana perzenti» atty onlaıyn-kezdesýin ótkizdik. Bul da óz deńgeıinde halyqtyń rýhanı álemine paıdasyn berdi dep oılaımyn.

Negizi, Ózińiz de bilesiz, ǵylymı ortalyq degen óndiris orny emes. Bir aıda munsha kirpish óndiremiz degen sııaqty. Bul ǵylymı ortalyq, onyń ózindik qalyptasqan joly, yrǵaǵy bar. Sondyqtan da budan keıingi alǵa qoıǵan maqsattarymyz, joba-josparlarymyz retimen júzege asady dep senemin.

- Áńgimeńizge rahmet!

Avtor Mahat Sadyq
Basty sózder: Mádenıet, Qoǵam,
Joǵary qaraı