Aýa raıy
Astana 18 °S
Almaty 19 °S
valıýta baǵamy
USD 411.66
EUR 465.92
RUB 5.81
CNY 58.79

Dıabetpen aýyrmaýdyń joldary qandaı

2019 jyldyń 14 qarasha 2019 10:41

NUR-SULTAN. QazAqparat - Jyl saıyn 14 qarashada Dúnıejúzilik dıabetpen kúres kúni atap ótiledi (World Diabetes Day).

Qant dıabeti - álemde eń kóp taralǵan endokrınologııalyq aýrý jáne onyń damýy aǵzadaǵy kómirsý almasýynyń buzylysymen baılanysty. Dıabet aǵza qandaǵy qant deńgeıin (glıýkoza) kótere almaǵanda paıda bolady. Qan qoıýlanyp, ýaqyt óte kele ınfarkt, ınsýlt, soqyrlyq, búırek jetispeýshiligi jáne aıaq gangrenasyna ákelýi múmkin. Búginde DDU derekteri boıynsha, álemde 422 mıllıonǵa jýyq dıabetık tirkelgen. Alaıda, dıabettiń densaýlyqqa tóndiretin kúrdeli qaýpine qaramastan, kóptegen dıabetıkter óz aýrýy týraly múldem bilmeı jatady.

QR DSM Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý ulttyq ortalyǵynyń mamandary dıabetpen aýyrmaý úshin myna qaǵıdalardy saqtaýǵa keńes beredi:

Durys tamaqtaný. Uıqy bezine aýyrlyq keltirmes úshin (ınsýlın shyǵaratyn) kómirsý tutynýdy azaıtý kerek, sondaı-aq jaqsy qalypta bolý úshin kúndelikti tutynylatyn kalorııa mólsherin azaıtý qajet. Dıabettiń aldyn alý úshin as úlesinen qantty jáne quramynda qanty bar kez kelgen azyq-túlikti (pechene, tabıǵı emes sýsyndar) alyp tastaý kerek. Onyń ornyna qus etin, kalorııasy az balyq, kókónister, tátti emes tabıǵı sýsyndar tutynǵan jón. Makaron jáne un ónimderin, tatymdy, ay jáne qaqtalǵan as ishýdi shektegen durys. Qýyrylǵan tamaqty býǵa pisirilgen, kómeshtelgen nemese buqtyrylǵan tamaqqa almastyrý qajet.

Kúndelikti fızıkalyq júktemeler. Kúnine eń bolmasa jarty saǵat dene shynyqtyrýmen aınalysqan jaǵdaıda qant dıabetiniń profılaktıkasy tıimdi bolady. Fızıkalyq júktemeler almasý protsesine jaqsy áser etedi, sonyń nátıjesinde maı ydyrap, qandaǵy maı quramy jaqsara túsedi, sáıkesinshe dene massasy da azaıady. Qant dıabetiniń aldyn alý úshin jaıaý júrip, velosıped aıdaý kerek, sonymen birge bımen, júzýmen, fýtbolmen jáne basqa da sport túrlerimen aınalysý qajet.

Rýhanı tepe-tendikti saqtap, jaqsy kóńil-kúıde bolý. Jıi kúızeliske túsý aýrýdyń paıda bolýynyń basty sebebi bolǵandyqtan, qant dıabetiniń aldyn alý úshin emotsıonaldyq jaǵdaıdy baqylaý qajet. Kóńil-kúıi nashar adamdarmen az aralasyp, kúızeliske ushyratatyn jaǵdaılardan aýlaq bolǵan jón.

Medıtsınalyq tekserýden turaqty ótý. Qaýip tobyndaǵy adamdarǵa dıabettiń aldyn alý úshin kem degende jarty jylda bir ret taldaý tapsyryp turý qajet.

Qant dıabetiniń belgileri: únemi shóldeý, aǵzanyń qurǵap sýsyzdanýy, qatty ashyǵý, júdep ketý, kórý qabiletiniń buzylýy, bulshyqet álsizdigi, teriniń titirkenýi jáne qyshyp dýyldaýy. Eger osy belgilerdiń bireýin baıqaǵan bolsańyz jedel dárigerge júginińiz.

Joǵary qaraı