Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Dáýren Abaev Qazaqstanda azamattyq qoǵamdy damytýdaǵy ÚEU rólin aıtty

2021 jyldyń 26 qarasha 2021 13:50

ALMATY. QazAqparat - QR Prezıdenti Ákimshiligi Basshysynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev Qazaqstanda azamattyq qoǵamdy damytýdaǵy úkimettik emes uıymdardyń róline toqtaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Spıker Almatyda ótip jatqan Azamattyq forým barysynda Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy - sımvolıkalyq beles jáne júrip ótken jolǵa esep berip, damýdyń jańa maqsattaryn belgileýge jaqsy sebep ekenin aıtty.

«Osy turǵydan alǵanda memlekettigimizdiń qalyptasýy men damýynda azamattyq qoǵamnyń róli orasan zor. Eldegi árbir aıtýly oqıǵa úkimettik emes sektordyń atsalysýymen ulasty. Bul Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylýynan Ata Zańymyzdyń qabyldanǵanyna deıin. Memleket 1996 jyly «Qoǵamdyq birlestikter týraly» zań qabyldady jáne sol arqyly azamattyq ınstıtýttardyń qyzmetin tolyqqandy beıindi etýdi qamtamasyz etti. Olardyń quramyna halyqtyń ártúrli toptary tartyldy», - dedi Dáýren Abaev.




Onyń aıtýynsha, osy jyldar ishinde úkimettik emes uıymdardyń sany 14 esege ósip, búginde 22 myńnan asty.

«Búgingi kúni azamattyq bastamalardy memleket tarapynan qarjylandyrýdyń jalpy somasy 140 mlrd teńgeden asty. Memlekettik áleýmettik tapsyrys, ÚEU-ǵa granttar men syıaqylar berý sııaqty tetikter engizildi. Úshinshi sektordy damytýda Qazaqstanda qoǵamdyq kelisim, dıalog pen áleýmettik seriktestik ıdeıasynyń senimdi quralyna aınalǵan azamattyq forýmnyń qurylýy erekshe ról atqardy. Sonymen birge ýaqyt bir ornynda turmaıdy, jahandyq ózgeristerdiń jyldamdyǵy der kezinde jaýap berýdi talap etedi.

Birinshi. Áleýmettik-saıası salany jańǵyrtý. Sońǵy eki jylda Memleket basshysynyń birneshe reformalar paketi aıasynda birqatar saıası jańalyqtar qabyldandy. Saıası partııalardy tirkeý shegi tómendetildi, partııalyq tizimder boıynsha áıelder men jastar úshin 30 paıyzdyq kvota belgilendi, depýtattyq ustanym túsinigi zańnamalyq turǵydan bekitildi, bıýlletenderge «barlyǵyna qarsy» degen baǵan engizildi.

Bıyl aýyl, aýyldyq okrýg ákimderiniń tikeleı saılaýyn ótkizdik. Osy reformalaý jumystarynyń barlyǵy jalǵasýda. Zańnamalyq reformalardyń jańa paketi qazirdiń ózinde usynyldy. Reformalardan keıin azamattyq belsendilikti jergilikti qaýymdastyqtar, aýyldar men qalalar deńgeıine aýdarý óte mańyzdy. Halyq jergilikti bıýdjetterdiń qalyptasý mehanızmin túsinip, olardyń atqarylýyn saılanǵan aımaqtardan talap etip, damý baǵdarlamalarynyń oryndalýyn qadaǵalaýy kerek. Prezıdent el bıligine qatysý – azamattarymyzdyń konstıtýtsııalyq quqyǵy ekenin únemi atap ótedi. Biraq halyqtyń bıliktiń sheshimderine tıimdi áser etýi úshin, árıne, uıymdasqan quzyrettilik jáne qoǵamdyq-saıası protsesterdiń yrǵaǵyna kóbirek aralasý qajet. Úkimettik emes sektorda munyń bári bar. Osyǵan oraı, tıisti memlekettik organmen birlesip, azamattardyń basqarýǵa qatysýyn yntalandyrýǵa sáıkes jumystyń jańa formattaryn tabý óte mańyzdy.

Ekinshi. Motıvatsııalanǵan áleýmettik jaýapkershilik. Pandemııanyń jahandyq deńgeıde kóptegen protsesterdi qalaı ózgertkenine bárimiz kýá boldyq, barlyq memleketter, tek adamı ǵana emes, sonymen birge ekonomıkalyq jaǵynan da aıtarlyqtaı shyǵynǵa ushyrady. Degenmen, elimizdiń jalpyhalyqtyq azamattyq belsendiliginiń damyp, ósýine dál osy qıyn kezeń yqpal etti. Onyń jarqyn mysaly volonterlik jobalar men qaıyrymdylyqtyń damýy. Memleket osy oń úrdisti odan ári damytýdy maqsat etip otyr. Osylaısha, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «Volonterlik qyzmet jáne qaıyrymdylyq týraly» zań jobasy ázirlenip, ol Parlamentte qaralyp jatyr. Sondaı-aq volonterlik qyzmetti damytýdyń jol kartasy, qoldaý standarty, volonterlerdi oqytý baǵdarlamasy ázirlendi.

Úshinshi. Azamattyq belsendilikti kúsheıtý. Osy jyldar ishinde júrgizilgen aýqymdy jumystar memleket pen qoǵamdaǵy jobalyq yntymaqtastyqtyń geografııasy men salalyq ókildigin keńeıtýge múmkindik berdi. Búginde 2,5 myńnan astam ÚEU memlekettik qoldaý tetigin paıdalanady. Bul rette granttar men memlekettik áleýmettik tapsyrystar kóbine bir rettik aqsha tabý quralyna aınalady. Qarjylandyrý kóleminiń ósýine qaramastan, qajetti áleýmettik nátıje alý árqashan múmkin emes. Osyǵan baılanysty Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi qazirdiń ózinde ÚEU-dy qarjylandyrýdyń jeke tetikterin qaıta qaraýmen aınalysyp jatyr. Eń aldymen, sandyq kórsetkishter men naqty nátıjelerdi qaıta baǵdarlaý qajet. Jumystyń taqyryby men baǵytyn jańartý da mańyzdy.

Sonymen qatar, kadr daıyndaý kerek. Jergilikti qoǵamdastyq menedjerlerin, qalalyq moderatsııa ádisterin oqytýdy kúsheıtý qajet.

Tórtinshi. Ómir sapasy. Búgingi tańda Qazaqstan Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń málimetteri boıynsha ómir súrý uzaqtyǵy boıynsha 88-orynda tur. Sondyqtan salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý baǵytynda jumys isteıtin ÚEU-dy qoldaýǵa jeke kóńil bólý qajet dep esepteımiz. Áńgime tek dene shynyqtyrý men sport týraly ǵana emes, sonymen qatar ekologııa, durys tamaqtaný azamattardyń psıhıkalyq densaýlyǵyn qoldaý týraly bolyp otyr. Mundaı jumystardyń mysalyn aımaqtardaǵy belsendi uzaq ómir súrý ortalyqtarynan keltirýge bolady. Saıyp kelgende, biz azamattardyń ómir súrý sapasyn jaqsartyp, jahandyq 80+ klýbyna qosylýymyz kerek», - dedi Dáýren Abaev.

Aıta keteıik, Almatyda H Azamattyq forýmnyń plenarlyq otyrysy ótip jatyr.




Joǵary qaraı