Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Eki aıaǵynan aıyrylsa da «aıaqqa turǵan» áıel: Eń bastysy saǵyń synbaý kerek

2021 jyldyń 1 jeltoqsan 2021 16:26

ÓSKEMEN. QazAqparat – Qudaı qosqan qosaǵy qasynda. Ana atandyrǵan shekesi torsyqtaı uly aıaly alaqanynda. Turaqty jumysy, qalypty turmysy bar. Ekinshi sábıin de kútip júr. Úsh aıdan keıin otbasynda tórteý bolmaq. Bul kezde Zúlfııa Erqasymova 23 jasta. Biraq bir-aq kúnde jaımashýaq, mamyrajaı ómiriniń astań-kesteńi shyqty. Qas qaǵymda qursaǵyndaǵy balasy men eki aıaǵynan aıyryldy. Jalǵan dúnıeden túńildi... Alaıda Jaratqannyń mańdaıǵa jazǵan synaǵynan saǵyn syndyrmaı, erik-jigerin janyp, ómirge degen qulshynysyn janyndaǵy eń jaqyndary – anasy, jubaıy men uly oıatty. Mine, sodan beri ol arbaǵa tańylsa da aıanbaı eńbek etip, el qatarly ǵumyr keshýde. Búginde ulttyq naqyshta kórpe-jastyq tigip, toı men merekelik keshterdi bezendirýmen aınalysady. Onyń qolynan shyqqan jasandy gúlderge tapsyrys beretinder de az emes.

«Ákemnen 16 jasymda aıyryldym»

Zúlfııa Erqasymova 1965 jyly Katonqaraǵaı aýdany Soldatova aýylynda dúnıege keldi. Kópbalaly otbasynda ósken.

– Jeti aǵaıyndymyz. Bizdiń balalyq shaq qazirgi táýelsiz el urpaqtarynyń kúnimen salystyrǵanda múlde basqandaı edi. Ol kezde zaman da, adam da bólek. Aýyl sharýashylyǵy kúırep, aýyr jumysty áıelder de bilek sybana isteıtin ýaqytta boıjettim. Ata-anam erte jastan eńbekke baýlyp, týǵan jerge degen súıispenshilikke, bireýdiń ala jibin attamaýǵa tárbıeledi. Ákemiz mal dárigeri, anamyz aspaz boldy. 16 jasymda ákemnen aıyryldym. Taǵdyrdyń aýyr soqqysynan shańyraǵymyz teńselse de, qulamady. Anamyz biz úshin damyl kórmeı eńbektendi. Oǵan shama-sharqymyz jetkenshe kómektesýge tyrystyq, - deıdi ol.

On jyldyq orta bilim alǵan. Mektep qabyrǵasynda shynjyr tabandy traktor júrgizýdiń teorııasy men tájirıbesin úırendi. Sóıtip, memlekettik emtıhandardy tapsyrǵan soń attestat qana emes, júrgizýshi kýáligin de aldy.


Traktor tizgindep ter tókti

– Kolhoz tóraǵasy jastardy týǵan jerde qalýǵa, sharýashylyqty kóterýge atsalysýǵa shaqyrǵan-tuǵyn. Kóp oılanbaı aýylda qalyp, traktorshy bolyp jumysqa turdym. Jańa aıtqanymdaı, ol zamanda «bul áıel isteıtin jumys emes» degen túsinik joq. Otbasymyzdy asyraý úshin aqsha tabý qajet boldy, – deıdi Zúlfııa Dáýitqyzy.

Sol jerde ekinshi syńaryn jolyqtyrǵan. Mehanızator bolyp eńbek etken Ádilhan Erqasymov ekeýi 1984 jyly shańyraq kóterdi. Araǵa bir jyl salyp, uldary Talǵat jaryq dúnıe esigin ashty.

– Qýanyshymyzda shek bolmaı, baqyttyń bazaryn keshtik, – dep eske aldy keıipkerimiz. – Osylaısha, bári sátimen kele jatty. 1987 jyly Búkilodaqtyq lenındik kommýnıstik jastar odaǵynyń XVI sezine delegat bolyp saılandym. Sodan keıin odaq múshesi bolyp, komsomoldyń, partııa uıymdarynyń sezderine, jınalystaryna baryp júrdim. Bir jyldan keıin búkil ómirimdi kúrt ózgertken oqıǵa boldy...





Qas qaǵymda qara bult úıirildi

1988 jyly 9 sáýirde ádettegideı jumysqa shyqqan. Júktiliktiń altynshy aıynda edi. Nóserletip jańbyr jaýyp tur, aınala batpaq.

– Basynda jemtaratqyshta jumys istep júrdim. Keıin traktordy jóndeýge kiristim. Sol kezde qozǵaltqyshtaǵy aınalmaly valǵa ilinip qaldym... Bári qas qaǵymda boldy. Jedel járdem qyzmetkerleri meni Úlken Naryndaǵy aýdandyq aýrýhanaǵa jetkizdi. Kóp qan joǵaltyppyn. Nemquraılylyq tanytqan dárigerler aıaǵymdy buraýmen (jgýt) baılamaı qoıypty. Aýrýhanaǵa kelgen týystarymnyń qan toby menikimen sáıkes kelip, tórt hırýrg ota jasady. Qolymdy birneshe jerden tikti. Ózim aman qalǵanymmen ishtegi sábıimnen aıyryldym... Birneshe kúnnen keıin kózimdi ashyp, eki aıaǵymnyń joq ekenin kórdim.

Oblystyq aýrýhanada birneshe aı emdelip shyqqan soń qatty kúızeliske tústim. Sol bir qaraly kún qaıta-qaıta kóz aldymda kólbeńdeı berdi. Biraq otbasym, kúıeýim men ulym úshin saǵymdy syndyrmaýǵa bel baıladym, – deıdi Zúlfııa Erqasymova.

Onyń kásipkerlikke bet burǵany bertingi jyldary. Al oǵan deıin talaı salada jumys istep kórgen.

– Arbaǵa tańylǵannan keıin ózime unaıtyn salany tańdaý ońaıǵa soqpady. Alǵashynda aýyldaǵy kitaphana meńgerýshisi boldym. Óskemen qalasynda býhgalterlik kýrstan ótkennen keıin Katonqaraǵaı aýylyndaǵy ashanaǵa meńgerýshi bolyp ornalastym. Bos ýaqytymda aýyldyń mádenı sharalaryna qatysyp, án aıtyp, sahnadaǵy qoıylymdarǵa arnalǵan kıim tigip júrdim, – deıdi keıipkerimiz.

Sodan keıin ızolon, foamıran syndy materıaldardan san alýan gúlder jasaı bastaǵan. Kóptiń kóńilinen shyǵyp jatty. 2002 jyly múmkindigi shekteýli jandardyń qolóner kórmesi uıymdastyrylǵanda jasaǵan oıynshyqtary kelýshiler nazaryna usynyldy. Osylaısha, qolónerge ıkemi bar ekenin túsinip, osydan nege tabys tappasqa degen sheshimge keldi.





«Nemere ıiskeý nesibeme buıyrypty...»

Іsiń alǵa basý úshin álbette alǵashqy kapıtal kerek. Sol úshin ShQO Kásipkerler palatasynda «Bastaý bıznes» jobasy aıasynda kásipkerlik negizderi boıynsha bilim alyp, óz bıznes josparyn oıdaǵydaı qorǵap shyqqan. Sóıtip, jarty mıllıon teńge qaıtarymsyz grant alyp, ulttyq naqyshta kórpe-jastyq tigip, toı men merekelik keshterdi bezendirýmen aınalysa bastady.

– Jasandy gúlderime de qyzyǵýshylyq tanytatyndar az emes. Qolymnan shyqqan túrli buıymdarym talaı mektep pen mádenıet úılerinde tur. Tek Shyǵys Qazaqstannan ǵana emes, elimizdiń basqa qalalarynan da tapsyrys beretinder bar, – deıdi Zúlfııa Dáýitqyzy.

Alaıda kúlli álemge kesel bolǵan koronavırýs indetine baılanysty karantın jarııalanǵan soń tapsyrys kúrt azaıǵan. Toı-tomalaq, merekelik sharalar ótkizilmeı ketti. Biraq aldaǵy ýaqytta qaýipti derttiń beti qaıtqan soń bári ońalar degen úmitte.

– Baldan tátti nemelerdiń qyzyǵyn kórý mańdaıyma buıyrǵan eken, - deıdi taǵdyrdyń talqysyna tótep bergen qaısar áıel. - 4 nemerem bar. Solardyń erke qylyqtaryn tamashalaý janǵa qýanysh, kóńilge shattyq syılaıdy. 84 jastaǵy anam da ulymnyń qolynda turady. Bireýden kem, bireýden ilgeri degendeı, el kórgendi birge kórip ómir súrip jatyrmyz. Osyǵan myń da bir shúkir!














Joǵary qaraı