Aýa raıy
Astana -7 °S
Almaty -10 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Qazaqstandyq ǵalym Grıgorıan kúntizbesiniń ornyn basatyn turaqty kúntizbe jarııalady

2020 jyldyń 18 qyrkúıek 2020 18:28

NUR-SULTAN. QazAqparat – Halyqaralyq Túrki akademııasynda zertteýshi Syılybaı Bekbolatovtyń «Máńgi turaqty kúntizbesi» týraly konferentsııa ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bıyl Saılybaı Bekbolatovtyń Ońtústik Afrıka memleketinde «Unified, Constant Calender» («Máńgi turaqty kúntizbe») atty ǵylymı monografııasy aǵylshyn tilinde jaryq kórdi. Turaqty kúntizbeniń elektrondyq júıesi de sátti jasaqtalyp, Google-ge tirkelgen.

Jańa kúntizbede bir jyl 13 aıdan, bir aı – 28 kúnnen quralǵan. Atalǵan ǵylymı jańalyq týraly búgin «Egemen Qazaqstan» gazetiniń saıtynda Saılybaı Bekbolatovpen suhbat jarııalanǵan edi.

«Osydan myń jyl buryn búkil túrki dúnıesiniń danyshpany Mahmud Qashqarı óziniń «Dıýanı luǵat at-túrk» atty eńbeginde «Túrki dúnıesiniń óz kúntizbesi bar. Bul kúntizbeni tarıhty umytyp qalmaý úshin Qaǵan jasaǵan. Ony Іle ózeninde jasaǵan» dep úlken ańyzdy mysal etip aıtady. Sonda barlyq janýardy Іle ózeninen ótkizgende, túıeniń boıyna shyqqan tyshqan jaǵaǵa alǵash jetip, kúndi alǵash kórgen eken deıdi. Keıinirek qazaqı formaǵa túsken ańyzdy, tyshqannyń qalaı jyl basy bolǵanyn bilesizder. Odan árirek ketsek, mysaly Kúltegin jazbalarynda «Kúltegin jylan jyly qaıtys boldy» dep jazady. Kúntizbeniń taǵy da túrkilerge tán ekenin kóremiz. Biraq ony qazir «Qytaı kúntizbesi», «Shyǵys kúntizbesi» dep júrmiz. Árige barsaq, Saqtardyń búkil juldyzdar álemin jaqsy bilgen. Mıfologııada osy juldyzdardyń ataýlaryna qarap ań-tań qalamyz. Árirek tamyr tartsaq, Berıng buǵazy arqyly qazirgi Amerıka qurlyǵyna ótken úndistermen bizdiń músheldik jyl sanaýymyz arasyndaǵy keremet uıqastyqty taǵy kóremiz. Mine, osy taqyryptardy shırek ǵasyrdan beri zerttep júrgen kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ádil Ahmetov aǵamyz ben kúntizbeni zerttep, úlken jańalyq ashqan, Halyqaralyq Akmeologııa ǵylym akademııasynyń akademıgi, halyqaralyq Platon syılyǵynyń ıegeri, galaktıkalyq máńgi turaqty kúntizbeniń syryn ashqan Saılybaı Bekbolatov kelip otyr», - dedi Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli konferentsııanyń ashylýynda.

Zertteýshi S. Bekbolatovtyń aıtýynsha, ótken ǵasyrda Birikken Ulttar Uıymy Grıgorıan kúntizbesiniń durystyǵyna kúmán keltirgen.

«1923 jyly BUU-da Grıgorıan kalendarynyń burystyǵy aıtylyp, tabıǵattyń zańdylyǵyna saı durys kalendar tabý kerek dep úndeý jarııalaıdy. Búkil álemniń ǵalymdary sol úndeýge 400-den astam usynys jiberedi. Eń sońǵy usynys 1953 jyly Úndistan basshylarynyń suraýymen eki aı qaraldy. On úsh aıdan turatyn kalendardy qabyldaýǵa komıssııa sheshim qabyldady, biraq, aıaǵyna jetkizbedi. Sebebi, ol da Grıgorıan kalendariniń bir túri tárizdi edi. Kúntizbe aýystyrý isi kúni búginge deıin toqtap tur», - dedi Saılybaı Bekbolatov.




Bastapqy núkte retinde ǵalym tún men kún teńesetin 21 naýryzdy belgilegen.

«Onyń bastapqy nóldik núkte ekenin álemdik ǵalymdar qabyldap qoıǵan. Ekinshi suraq – 13 aıdyń sanyn qaıdan alǵanym bolýy múmkin. Ony da tabıǵattan aldym. Tabıǵatta aspanda 13 shoqjuldyz bar. On úsh shoqjuldyzdan ótetin Kúnniń joly – Úlken sheńberdi «Eklıptıka», «Zodıak» dep ataıdy. Sondyqtan, aıdyń sany 13 desek, kóp qatelespeımiz. Munda Kún gradýspen ǵana ólshenedi, saǵatpen ólshenbeıdi. Al Jerdi Aı bir jylda 13 ret aınalady. Aıdyń ózi adamzatqa kúntizbeni berip otyrǵan joq pa? Bir jylda 13 ret aınalsa, ózi «Aı» dep atalsa, nege 13 aı bolmasqa?», - deıdi S. Bekbolatov.

Bir aıdaǵy 28 táýlikti de zertteýshi Aı fazasymen baılanystyrady.

«28 kúndi tabıǵatta Aı óziniń nurymen kórsetip otyr. ıAǵnı, Aı fazasy 28 kúndi quraıdy, 14 kúnde tolady, 14 kúnde solady. Bul astronomııada bar dúnıe. Sonymen, 28-di 13 aıǵa kóbeıtseńiz, 364 kún bolady. Taǵy bir táýlik qaıda deseńiz, ol táýlik – nóldik núkte dep atalady. Nóldik kún. Onyń ataýyn tapqan men, biraq onyń tásili, esepteýin búkil álem moıyndap qoıǵan. Bastapqy núkte – kóldeneń jáne tik syzyqtyń qıylysýyn kórsetedi. Tabıǵatta bul – Merıdıan men Ekvator. Ekeýiniń qıylysýy – nólge teń. Eger men nóldi ǵana alatyn bolsam – nól kúıinde qalady. Eger men san esebin mınýtpen alsam, jańaǵy nóldegi syzyq eni – 1 mınýt bolady. Kóldeneń syzyq eni de – 1 mınýt bolady. Osylaısha, birinshi mınýttaǵy syzyq – nóldik syzyq dep atalady. Ony ǵalymdar 1884 jyly Vashıngton halyqaralyq konferentsııasynda aıtqan. Beldeýlik ýaqyt jasap, Jerdi 24 merıdıanǵa bólgen. 24 merıdıan – 24 saǵat. Sonda birinshi merıdıannyń bir belbeýi – nóldik beldeý dep ataǵan. «, - dep túsindirdi ol.

Sonymen birge, ǵalym óz kúntizbesiniń jyldar boıy ózgermeı, turaqty bolyp qalatynyn aıtty.

«Bir aıda 28 kún bolsa, tórt apta tolyq bir aıdy quraıdy jáne apta kúnderi jyldar boıy aýyspaı turaqty bolady. Máselen, bıyl 18 qyrkúıek juma kúnine tússe, on jyldan keıin de 18 qyrkúıek – juma bolyp turady», - dedi Saılybaı Bekbolatov.

Jıyn sońynda Túrki akademııasynyń prezıdenti otyrysty qorytyndylady.

«Búginshi shara – úlken talqylaýdyń basy ǵoı dep oılaımyn. Sebebi, myna pandemııaǵa baılanysty kóp mamandy tartý múmkindik bolǵan joq. Biraq onlaın rejımde jáne basylymdar arqyly habardar bolyp jatyr. Bul kúntizbeni BUU komıtetinde de bir talqylasaq ta artyq emes. Áli de osy taqyryp boıynsha úlken minberlerde jaqsy talqylaýlar ótetin sııaqty. Osy jıyn qorytyndysy boıynsha halyqaralyq uıym retinde hattama ázirleımiz, sóıtip ári qaraı isti jyljytýǵa qyzmet jasaımyz dep oılaımyn», - dedi Darhan Qydyráli.


Avtor Aıjan Serikjanqyzy
Basty sózder: Kúntizbe, Qoǵam, Ǵylym,
Joǵary qaraı