Aýa raıy
Astana 3 °S
Almaty 15 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Shet tildi termınder qazaq tiline qalaı engizilip jatyr – JOO ǵalymdarynyń pikiri

2020 jyldyń 29 mamyr 2020 16:34

NUR-SULTAN. QazAqparat – Elordada Sh.Shaıahmetov «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń uıymdastyrýymen «Aqparattyq tehnologııa termınderiniń búgini: ult tili jáne zaman sabaqtastyǵy» atty onlaın semınar ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Semınardyń maqsaty – jahandaný jaǵdaıynda qazaqtyń ǵylymı tilin damytý úshin aqparattyq tehnologııa termınderiniń ulttyq úlgisin jasaý, jetildirý, júıeleý máselelerin talqylaý jáne shet tildi termınderdi ıgerýdegi sátti tájirıbemen bólisý. Jıynda sóz sóılegen Almaty energetıka jáne baılanys ýnıversıtetiniń dotsenti Aqtoty Shaıqulova óz baıandamasynda Úkimet janyndaǵy respýblıkalyq komıssııa bekitken termınderdiń keń qoldanys taýyp jatqany da, bekitilgen qalpynda esh qoldanysqa enbeı qalǵany da bar ekenin atap ótti. Qoldanys tappaýdyń sebebin dotsent bekitilgen termınderdi nasıhattap, túsindirý jumysynyń óz deńgeıinde bolmaýynan, qazaq tiliniń úndesim zańyna baǵynbaǵan ne qazaq sóz tabıǵatyna beıimdelmegen jasandy termınderdiń oryn alýynan ekenin baıandady.

«2012-2014 jyldary Pedagogıkalyq ǵylymdar akademııasynda qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha termınologııalyq sózdikterdiń 30 tomdyq toptamasy daıyndalyp, basyldy. 1999-2000 jyldary shyqqan sózdikterdiń árqaısysynda shamaman 5 myń termın bolsa, bul sózdikterde 10-12 myń termın bar. Bul sózdikterdi jasaýǵa 450-ge tarta sala ǵalymy men mamany atsalysty. Jalpy respýblıkalyq termınologııalyq komıssııanyń bekitýge usynatyn termınderiniń kemshiligi de joq emes. Keı termınge jaı halyqtyń tili kelmeıdi. Árkimniń qolynda arnaıy sózdik bolmaǵan soń izdemeıdi. Tolyq túsindirý jumysy júrgizilmeıdi. Qazaqy tárbıe alyp, kóshpendi ǵumyrdy kórgen qazaqtar úshin ne úndestik zańyna baǵynbaǵan, ne qazaq sóz tabıǵatyna beıimdelmegen sózdi durys aıtý qıyn. «Halyqaralyq termın» degen atpen qoldanysqa engizilgen ataý sózderdiń jazylýy men aıtylýy orys tiliniń tabıǵatyna beıimdelip, qazaq tiline ózgerissiz ákelinip jatyr. Bekitilgen sóz halyqtyń tanymyna sińiskenge deıin ersi seziledi», - deıdi Aqtoty Shaıqulova.

Onyń aıtýynsha bir ǵana «knopka» sózine baılanysty da birjaqty túsinik qalyptastyrý kerek. Sol sekildi «baza dannyh» – derekter bazasy dep aýdarylǵan. Nege «Derekter qory» bolmasqa?! Operatsııalyq júıeler – operatsııalyq júıeler bolyp bekitilgen. Biraq qoldanysta «operatsıondyq júıe» degen tirkesterdiń jıi kezdesetinin baıqaýǵa bolady. Termınkom bekitken «operatsııalyq júıe» sózi durys. Dotsent osyndaı birneshe mysal keltirdi.

Al Batys Qazaqstan ınnovatsııalyq ýnıversıtetiniń dotsenti A.Abdýlmanov ulttyq til negizinde kompıýter termınderiniń úles salmaǵynyń tómen deńgeıde bolýynyń bir sebebi qazaq tilindegi utymdy jasalǵan termınderdiń (mysaly, tintýir (myshka), saqtaǵysh (fleshka), býma (papka), pernetaqta (klavıatýra)) ózin kúndelikti tilimizde jıi qoldanylmaıtyndyǵynan deıdi. Onyń aıtýynsha, aqparattyq tehnologııa salasynyń termınologııalyq órisi orys tili men qosa aǵylshyn tilimen etene baılanysyp jatqandyqtan, salalyq termınologııany damytýdyń jańa, ózgeshe tásilderin oılastyrý qajettigin atap ótti.

Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń professory Ǵ.Shoıbekova aqparattyq tehnologııa termınderin tilimizge engizerde, tiltanýshy ǵalymdar men sala mamandarynyń pikirimen sanasyp, turaqtap qalatyn termınder qalyptastyrýǵa basymdyq berý kerektigine toqtaldy.

Atalmysh is-sharany www.termincom.kz saıtynyń YouTube kanalynan kórýge bolady.


Avtor Aıan Bekenuly
Basty sózder: Qoǵam, Til, Bilim, Ǵylym,
Joǵary qaraı