Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Álııa Moldaǵulovanyń esh jerde jarııalanbaǵan fotosy tabyldy

2021 jyldyń 16 mamyr 2021 08:42

AQTÓBE. QazAqparat - Keńes Odaǵynyń batyry Álııa Moldaǵulovanyń 17 jastaǵy fotosy jeke albomnan tabyldy. Fotonyń 90 jylǵa jýyq tarıhy bar. Bul týraly QazAqparat tilshisine Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi Qobda bóliminiń sektor meńgerýshisi Gúlbarshyn Erǵalıeva aıtyp, arnaıy maqalasyn berdi.

«Qobda jeri áıgili uly dala darabozdarymen tarıhta qalǵan óńirlerdiń biri. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda jerlesterimiz sol batyr babalardyń izin jalǵap, erliktiń, eljandylyqtyń úlgisin kórsetti. Oǵan derekti jazbalar dálel. Jerlesterimiz Imanǵalı Biltabanov, Abdolla Janzakov, Mıhaıl Kolesnıkov, Mıhaıl Prohorov, Ivan Pıatkovskıı, Nıkolaı Tereenko, Mıhaıl Koshelev jáne búginde erligi ańyzǵa aınalǵan, otan úshin ot keship, janyn pıda etken batyr qyzymyz Álııa Nurmuhambetqyzy Moldaǵulova óshpes atyn tarıhqa jazyp ketti. Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵan jerlesimiz Álııa Moldaǵulovanyń erligi kıeli óńirimizdiń shoqtyǵyn bıiktetti. Táýelsizdik alǵannan keıingi jyldarda Álııa Moldaǵulovany ulyqtaý jańa qyrynan kórine bastady. Respýblıkamyzdyń ár túkpirinde eskertkishter salynyp, saıabaqtar, skverler, alleıalar, demalys oryndary paıdalanýǵa berildi. Rýhanı qazynamyz tolyqty. Álııa týraly jazylyp, jaryqqa shyqqan maqala men kitapty, derekti fılmdi zerdelesek, batyrdyń qysqa ǵumyrynyń qamtylmaǵan qaltarysy joq sııaqty. Degenmen de «El ishi – syr kenishi». Bıyl Almaty qalasynan Qobda aýdanyna Mambetov Batyr Náribaıuly keldi. Qobda mýzeıiniń qyzmetkeri bolyp jumys isteıtinimdi bilgen Batyr Náribaıuly «Gúlbarshyn, siz bilesiz be? Anamnyń jeke muraǵatynda Keńes Odaǵynyń batyr qyzy jerlesimiz Álııa Moldaǵulovanyń buryn esh jerde jarııalanbaǵan, basylmaǵan fotosýreti bar» dep jańa derektin betin ashty. Batyr Náribaıulynyń Qaraǵandy oblysynda turatyn qaryndasy Álııada anasynan qalǵan jeke muraǵaty, amanattary saqtaýly ekenin aıtty», - dep jazdy Gúlbarshyn Erǵalıeva.





Batyr Mámbetovtiń qos qaryndasynyń aty Álııa men Mánshúk. Qobda bóliminiń sektor meńgerýshisi Gúlbarshyn Erǵalıeva birden apaly sińlili Álııa, Mánshúk Náribaıqyzdarymen baılanysqa shyǵyp, izdep, áńgimelesti.
«Eksklıýzıv sýretti halyqqa tanystyryp, syryn ashaıyq« dep ruqsat suradym. Álııa soǵys jyldary, ıaǵnı, 17 jasynda fotoǵa túsken. Maıdanǵa attanar aldynda, basyna qyzyl juldyzdy pılotkasyn, ústine áskerı formasyn kıgen. Lenıngradtaǵy beınesi. Sóıtip qurbysy Bátımaǵa hat arqyly jibergen», - dep jazylǵan maqalada.
Foto Qobda mýzeıiniń «Dańq» buryshyna qoıyldy. Álııa Moldaǵulovanyń eń qundy qujattarynyń qatarynda tur. Mýzeı qyzmetkeri tarıhqa súıenip, Álııa men Bátımanyń dostyǵyn aıtyp berdi.
«Batyr aǵa, Álııa apaı, Mánshúk apaılardyń týǵan anasy Bátıma Órbisinqyzy Álııa Moldaǵulova apamyzben bir shańyraq astynda turyp, bir bıdaıdy bólisip, bir tabaqtan dám tatqan, apaly – sińlideı bop tel ósken qurby, týys eken. Tarıhqa sheginsek, Álııanyń ákesi Nurmuhanbet Sarqulov Órbisinniń jaqyn aǵaıyndarynyń biri, inisi bolyp keledi. 1930-1932 jyldardaǵy asharshylyqta kúnkóristiń qıynshylyǵynan halyqtyń bosyp ketkeni belgili. Qonysyn tastap, jan saýǵalaý qamymen el kentti jerlerge kóshedi. Sol tusta Álııanyń ákesi Nurmuhanbet Sarqulov qýǵyndalyp ketedi. Qýǵynǵa ushyraǵan Nurmuhambettiń otbasy aýyldas týmasy Órbisin aǵasy men Qanıpa apasynyń qaraýynda bolyp, zamannyń qıyn kezinde birge turady. Keıin Álııanyń anasy Marjan Qobda boıyndaǵy qonysyn tastap, Qýraılyda turatyn úlken ájesi Áýbákir Moldaǵulovtyń anasy Tájendi saǵalap, panalaıdy. Qýraılyda kúzdiń qara sýyǵynda egistikte qalǵan keldektiń qalǵanyn jınap júrip, baý-baqsha kúzetshisiniń oǵynan mert bolǵan Marjannyń qazasy Bulaqtaǵy bas kóterer Nurmuhanbettiń aýqatty aǵaıyny Órbisinge jetedi. 11 balasyn, ózge de joq-jitikti baǵyp, kómektesip, bir aýyldy úıirip otyrǵan Órbisinge Marjannyń qazasy aıazdaı batady. Órbisin aqsaqal súıekti jat jerde qaldyrýǵa bolmaıdy dep sheship, túıe palýan inisi Óserbaıdy jiberip, jeńgesi Marjannyń súıegin atqa óńgertip, aýylǵa ákeledi. Keńes úkimeti kezinde ań aýlap, qus aıdaǵan Nurmuhanbet serilik qylyqtarymen jaqpaı, qýǵyndalǵany belgili. Nurmuhambet Sarqulov 1922 -1932 jyldary «baıdyń balasy, baısyń» dep aıyptalyp, 10 jyldyń ishinde 3-4 ret sottalyp, Qobda, Qaraǵandy túrmelerinde 3-4 jyl otyrǵan. Sol kezde NKVD-dan boı tasalap júrse de, zaıybyn jerleýge retin taýyp qatysady.

Mámbetovterdiń anasy Bátıma Kódebasov Órbisin Janǵylyshulynyń 11 balasynyń biri. Órbisin Kódebasov saýatty, óte aýqatty adam bolǵan. Balalary Bátıma, Baqdáýlet (1926 jyly týǵan), Baqtyǵalı (1928 jyly týǵan) Álııamen qatar, birge ósken. Qobdanyń Kóksaı, Bulaq, Besqopa jazyǵy boıynda bir jyly dúnıege kelgen Álııa men Bátıma taı qulyndaı tebisip, qatar boıjetti. Sheshesi qazaǵa ushyraǵanǵa deıin de Álııa Órbisinniń qyzy Batımamen birge ósedi.





Keıin naǵashy ájesi Tájenniń qolyna tapsyrady. Álııany naǵashy aǵasy Ábýbákir Lenıngradqa sol kezdegi aýyr kezeńderge baılanysty alyp ketedi. Qurbysy Bátımamen hat arqyly baılanysyp otyrǵan. Bátıma Órbisinqyzy (1924-1964) mektepti bitirip, Aqtóbe muǵalimder daıarlaıtyn ınstıtýtty támamdady. Eńbek jolyn Qobda aýdany Qontarbasy eldi mekeninde bastady. Aýyl balalaryn oqytty. Temir qalasynda muǵalim bolyp, bilim salasynda qyzmet etken.

Oıyl aýdanynyń azamaty Náribaı Mámbetovke turmysqa shyǵady. 37 jasynda ómirden ozǵan. Bir ókinishtisi Náribaı balalary analarynan jastaı qalǵandyqtan Álııanyń Bátımaǵa jazǵan hattary saqtalmaǵan. Náribaı men Bátıma - Batyr, Álı, Álııa, Mánshúk, Amangeldi atty balalaryn tárbıelep ósirgen ulaǵatty otbasy. Batyr Náribaıuly medıtsına ınstıtýtynda oqyp júrip, ishki ister salasyna aýysyp, qyzmet jasaǵan. Búginde zeınetker, Almaty qalasynda turady. Qobda aýdandyq tarıhı-ólketaný mýzeıi Náribaı Mámbetov urpaqtaryna rızashylyǵyn bildiredi. Atalar amanaty urpaqtar esinde máńgilik saqtalsyn», - dep jazdy Gúlbarshyn Erǵalıeva.


Joǵary qaraı