Aýa raıy
Astana 1 °S
Almaty 6 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

Álemdik deńgeıdegi opera teatrlarymen terezemiz teń - Azamat Jyltyrkózov

2020 jyldyń 27 qyrkúıek 2020 11:37

NUR-SULTAN. QazAqparat – Bıyl 2-3 qazan kúni «Astana Opera» memlekettik Opera jáne balet teatrynyń Kameralyq zaly sahnasynda G.Donıtsettıdiń ataqty «Don Paskýale» operasynyń premerasy ótedi. Osyǵan oraı «QazAqparat tilshisi» premeraǵa daıyndyq barysymen tanysyp, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Azamat Jyltyrkózovten suhbat alyp qaıtty. Ol karantın kezinde nemen aınalysqanyn, karantınnen keıin kórermendermen qaýyshqanda qandaı áser alǵanyn jáne bolashaq josparlary týraly aıtyp berdi.

«Don Paskýale» operasy jetinshi maýsymnyń ortasynda, sáýir aıynda qoıylýy kerek bolatyn. 16 naýryzdan bastap koronavırýs indetiniń taralýyna oraı elimizde karantın jarııalanyp, repetıtsııalar toqtap qalǵan.

Osy sebepti bul opera segizinshi maýsymǵa aýystyryldy. 2-3 qazan kúni «Astana Opera» memlekettik Opera jáne balet teatrynyń kameralyq zalynda qoıylady. Kórermender bolatyn-bolmaıtyny sheshilip jatyr, biraq kórermenniń qoldap-qolpashtaýynsyz, izet-iltıpatynsyz óner kórsetý qıyn. Qazirgi ýaqytta daıyndyǵymyzdy toqtatpaı júrgizip jatyrmyz, - deıdi Azamat Jyltyrkózov.





Onyń aıtýynsha, jobanyń mýzykalyq jetekshisi – Ozımodaǵy Akademııa professory, aty álemge tanymal opera ánshisi Alla Sımonıshvılı (Italııa)

«Sahnany bezendirý, dekoratsııa, kostıýmder boıynsha sýretshisi ári qoıylymnyń stsenografy – Manana Gýnıa. Olarmen onlaın baılanystamyz. Italııa men Qazaqstanda ýaqyt aıyrmashylyǵy 4 saǵat. Bizde saǵat 11:00 bolsa, olarda tańǵy 07:00 bolyp turady. Olar jumys kestesin bizdiń yńǵaıǵa keltirdi. Operanyń qoıýshy rejısseri – Natalıa Kagadıı, teatrymyzdyń dırıjeri – Abzal Muhıtdınov. Jaqsy týyndy dúnıege keledi dep oılaımyz», - deıdi ol.

Bul operada bes keıipker, beseýi de – basty keıipker.

«Meniń keıipkerim – Malatesta baı ári boıdaq Don Paskýaleniń dárigeri. Qartaıǵan baı Don Paskýale dárigerine ózimen birge turatyn jıenin úılendirip, bólek shyǵaryp, ózi jas áıel alǵysy keletinin aıtady. Oqıǵa jelisi dáriger Malatestanyń qarııany jas jesir áıelmen tanystyrýdan bastalady. Biz operaǵa daıyndyq barysynda osy týyndynyń tarıhymen tanysyp, oqıǵa jelisine tereń úńilip qaraımyz. Bul 1842 jyly jazylǵan opera. 1843 jyly premerasy Parıjde qoıylǵan. Bizge rejısser de baǵyt-baǵdar berip otyrady. Mysaly, bizdiń sahnalyq kıimderimiz qazirgi zamanǵa laıyq, joǵary talǵammen, sapaly tigilgen», - deıdi Azamat Jyltyrkózov.





Onyń aıtýynsha, operada kimge qaı keıipker beriletini eń aldymen daýys múmkindigine qarap sheshiledi.

«Mysaly, men barıton daýyspen aıtamyn. Teatrda birneshe barıton daýys bar: Talǵat Musabaev, Talǵat Ǵalıev, Erjan Saıpov. Erjan ekeýmiz eki quramda bir róldi somdaımyz. Bireýimiz aýyryp qalǵan jaǵdaıda ekinshimiz almastyramyz. Keıipkerlerdi bólgen kezde daýys múmkindigine, odan keıin minezge jáne akterlik sheberlikke qaraıdy», - deıdi ol.

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkerine klassıkalyq mýzykamen aınalysýyna anasy yqpal etken.

«Opera salasyna kezdeısoq kelý degen bolmaıdy. Bala kezimde Bıbigúl Tólegenova, Ermek Serkebaev, Álibek Dinishev sııaqty klassıkalyq óner maıtalmandaryn teledıdardan jıi kórsetetin. Sol kezde men: «Óskende meniń daýysym Ermek Serkebaevtyń daýysy sııaqty bolady» dep aıtatynmyn. Rasymen solaı boldy. Anam mýzyka ýchılıesinde oqyǵan. Ol oqyp júrgen kezde meni qursaǵynda kóterip júrgen. Án aıtý qabileti maǵan anamnan darydy dep oılaımyn. Bala kezimde mýzyka mektebinde, keıin Qazaq Ulttyq mýzyka akademııasynda oqydym. Erevan konservatorııasynda magıstratýrany bitirdim. 2010 jyly QR Mádenıet mınıstrligi tarapynan Avstrııaǵa baryp, jarty jyl boıy tájirıbemdi shyńdap, biliktiligimdi arttyryp keldim», - deıdi «Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatrynyń opera trýppasynyń basshysy.

Azamat Jyltyrkózov 2007 jyldan bastap opera áshisi retinde jumys isteı bastaǵan.

«1998 jyly elordada Qazaq ulttyq mýzyka akademııasy ashyldy. Osy Akademııada oqý úshin 2001 jyly Taldyqorǵannan otbasymyzben arnaıy kóship keldik. Akademııada oqyp júrgen kezimde Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy ulttyq opera jáne balyt teatryna jas solısterdi qabyldady. Ol kezde 2 kýrs stýdenti edim. Teatrda Evgenıı Onegın qoıylymy qoıylatyn bolyp, meni jas Onegınniń róline sáıkes keledi dep shaqyrǵan. Stýdent bola júrip teatrdyń solısi retinde jumys isteý tarıhta bolmaǵan jaǵdaı desem bolady. Qazaqstannyń halyq ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Nurjamal Úsenbaeva Qyz Jibek partııasyn aıtýǵa 4-5 kýrsta oqyp júrgen kezde shaqyrylǵan eken. 2007 jyldan bastap osy teatrdyń solısimin», - deıdi ol.

Ol qazaq týyndylarynan janyna jaqyny – «Abaı» operasy ekenin aıtty.

«Men bul róldi 23 jasymda somdadym. Bul róldi Ermek Serkebaev atamyz 27 jasynda somdaǵan eken. Bul da ózim úshin rekord ornatýmen birdeı. Evgenıı Onegınniń rólin óte jaqsy kóremin. «Jibek saty» operasyndaǵy men somdaıtyn Jermano rólin de jaqsy kóremin. Sol keıipker men «Don Paskýaledegi» Malatesta róli bir-birine uqsaıdy. Eki qoıylymda da bul keıipkerler eki tarapty tatýlastyrýshy, baılanystyrýshy bolyp júredi. Bul ról sonysymen unaıdy. Somdaǵym keletin keıipker qatary kóp. Qazirgi ýaqytta osy teatrymyzda 14 operamyz bar. «Don Paskýale» – 15-opera, jeltoqsan aıynda «Mahabbat sharaby» degen opera úlken sahnada qoıylady dep úmittenip otyrmyz. Aldaǵy ýaqytta jattaıtyn partııalar kóp», - deıdi Azamat Jyltyrkózov.

Ol karantındegi ýaqyty qalaı ótkeni týraly da jetkizdi.

«Karantın kezinde bárimiz úıge mýzykalyq aspap satyp aldyq. Teatrǵa kelýge tyıym salynǵandyqtan, úı jaǵdaıynda daıyndalyp júrdik. «Karantındegi juldyz» jobasyna qatystyq. Opera ánshilerinen Maıra Muhamedqyzy birinshi bolyp onlaın kontsert berip, biz jalǵastyrdyq. Sondaı-aq otbasymyzǵa ýaqyt bóldik. Meniń jubaıym da – mýzykant, sondyqtan maǵan úıde daıyndalý qıyn bolǵan joq. Al kórshilerim ózderimen birge opera ánshisi turatynyn biledi, sondyqtan olar da túsinistikpen qarady. Árıne, túngi onnan keıin tynyshtyq rejımin saqtadym», - deıdi ol.

«Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatrynyń opera trýppasynyń basshysy bul salada jalyǵyp kórgen kezi bolmaǵanyn aıtty.

«Mýzykanyń shegi de, shyńy da joq. Qansha aı, qansha jyl ótse de opera janry máńgilik ómir súre beredi. HІV ǵasyrdan bastaý alǵan opera janry áli kúnge deıin qaımaǵy buzylmaǵan qalypta kele jatyr. Rejısserlerdiń qabiletine qaraı sahnalyq kıim jáne basqa da ózgerister bolýy múmkin, biraq negizgi qańqasy, ıaǵnı bir de bir notasy ózgergen joq. Men 30-ǵa jýyq halyqaralyq, respýblıkalyq opera ánshileriniń baıqaýyna qatystym. Kóp elde bolyp, júldeli oryndar aldyq. 2010 jyly Bıbigúl Tólegenovanyń halyqaralyq konkýrsynda bas júlde aldym. Ýkraınada ótken A.Nejdanova atyndaǵy baıqaýda bas júldege ıe boldym. Bakýda ótken opera ánshileri arasynda ótken baıqaýda da bas júlde aldym. 2011 jyly 25 jasymda «Qazaqstannyń eńbegi sińgen qaıratkeri» ataǵyn aldym. Opera ánshisi Kúlásh Baıseıitova KSRO Halyq ártisi degen eń joǵary ataqty alǵan kezde nebári 24 jasta bolǵan eken. Mundaı júldeli oryndar men ataqtar adamǵa eshqandaı artyqshylyq bermeıdi, kerisinshe onyń bári men úshin – synaq. Munyń bári eńbektiń nátıjesi. Mysaly, shetelde óner kórsetken kezde saǵan bári syn kózben qaraıdy. Áriptesim Medet Jotabaev «Italııanyń juldyzy» degen orden alǵan alǵashqy qazaqstandyq opera ánshisi. Mundaı jetistikke jetý úshin olardan asyryp oryndaý kerek. Qazir búkil álemniń opera teatrlary bizben sanasady. Bizdiń teatrdyń keregesi álemdik deńgeıdegi teatrlardyń terezesimen teń», - deıdi Azamat Jyltyrkózov.

Ol karantınnen keıin 50 kórermenniń qatysýymen ótken gala-operada qandaı sezimde bolǵanyn aıtty.

«Gala-operaǵa kelgen 50 kórermen biz úshin zalda ıne shanshyr oryn qaldyrmaı otyrǵan kórermenmen teń boldy. Jarty jyldyq úzilisten keıin 50 kórermenniń ózi osyndaı keremet shabyt syılaıdy. 50 kórermen ǵana otyr degen joqpyz, biz bar jan-tánimizben berilip óner kórsettik. Óner adamy úshin jarty jyl sahnada óner kórsetpeý degen jarysqa qatysýdan shettetilgen sportshymen teń. Gala-operada teatr qorjynynda bar 15 operanyń bes-altaýynan úzindiler oryndadyq. Dekoratsııa da, sahnalyq kıimderimiz de keremet boldy. Eki kún boıy 1 saǵat 40 mınýt óner kórsettik. Solısterdiń barlyǵyna óner kórsetýge múmkindik berý úshin osylaı istedi. Opera ánshisi birneshe mınýt sahnada turyn óner kórsetýi úshin sahna syrtynda qanshama adam eńbek etedi. Olardyń eńbegi orasan zor. Olar: jaryq qoıýshylar, vıdeoınjenerler, sahnany kóterip, túsirip, dekoratsııany qozǵaltatyn mehanık ınjenerler, sahnalyq kıimderimizdi daıyndaýshylar. Bul mamandar bolmaǵanda bizdiń ónerimiz aıtarlyqtaı áserli bolmas edi», - deıdi ol.


Avtor Zarına Qaharman
Basty sózder: Nur-Sultan, Mádenıet,
Joǵary qaraı