Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

Aldaǵy úsh jylda Araldyń qurǵaǵan bóligine 1,1 mln gektar sekseýil egiledi

2021 jyldyń 14 jeltoqsan 2021 10:52

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qumdy jáne sortań jerlerde ósetin sekseýil - shólge tózimdi, adam men qorshaǵan ortaǵa paıdasy qashan da ushan-teńiz bolǵan. Qazir de solaı. Dińi men butaqtary qatty, tamyry tereńnen sý soratyn ol shańdy daýylǵa tótep bere alady, jerdi sor men qum qursaýynan saqtaıdy.

Derekterge súıensek, jer kólemi 272 mıllıon gektardy (2 724 902 km²) alyp jatqan Qazaqstan terrıtorııasynyń teń jarymynan kóbi shóleıtti jáne qumdy. «Balyǵy taıdaı týlaǵan» Aral teńiziniń tartylýynan elimizdegi sortań jerler odan saıyn ulǵaıdy. Álemde tórtinshi úlken teńiz bolǵan Araldyń bul kúnde 4 mıllıon 600 myń gektar jeri qurǵap qaldy. Onyń 2,2 mıllıon gektardan astamy Qazaqstan, al 2,3 mıllıony Ózbekstan aýmaǵynda jatyr. Sóıtip, iri Aralqum shóli qalyptasty. Mamandardyń esebinshe, jyl saıyn osy jerlerden aýaǵa 100 mıllıon tonnadan astam ýly tuz, shań men qum kóterilip, dúnıeniń ár qıyryna taraýda. Osylaısha, Araldaǵy ekologııalyq apat óńirlik qana emes, jahandyq kúrdeli máselege aınaldy. «Mundaı zııandy tuz túıirshikteri jeldiń ekpinimen osylaı jaıyla berse, onda Arktıkaǵa deıin jetip, muzdardyń erýin jyldamdatýy múmkin» dep, ekologtar dabyl qaǵýda. Muzdyqtar sýǵa aınalsa, onyń saldaryn elesetýdiń ózi qorqynyshty.




Bul - problemanyń bir jaǵy. Ózgesi de ońaı emes. Daýyl tursa boldy, Araldyń qańsyǵan túbine qum jınalyp, birtindep kóship, jaqyn mańdaǵy eldimekenderge qaýip tóndirýde. Buryn teńiz jaǵasynda turǵan Aqespe, Shıjaǵa, Sazdy, Qosaman, Kóne Qaratereń, Aralqum syndy aýyldardyń biraz bóligi búginde qum qursaýynda qalǵan. Araldan shań aralasqan zııandy tuzdyń kóterilýin tejep, qumnyń kóshýin toqtatyp, tyǵyryqtan shyǵarýdyń jalǵyz joly - teńizdiń keýip ketken tabanyna sekseýildi kóptep otyrǵyzyp, kógaldandyrý. Ǵalymdar pikiri osyǵan saıady.

Qazirgi kezde birneshe joba qolǵa alynǵan. Máselen, sońǵy 2 jylda Araldyń ultanyna 5 mıllıon sekseýil kósheti otyrǵyzylypty. Bir tańqalarlyǵy, 1 túp sekseýil 4 tonna qumdy toqtatyp, jyljytpaı ustap tura alady eken. Mundaıda: «Nege 4 tonna?» - degen suraq týatyny zańdy. Sarapshylardyń esebinshe, 1 úıdi tolyq kómip tastaýǵa dál osynsha mólsherde qum jetkilikti. ıAǵnı, bir qaraǵanda kip-kishkentaı ǵana bolyp kórinetin 1 túp sekseýil tutas bir úıdi sýsyldaǵan qumnyń astynda qalýdan saqtaıdy.




Qyzylorda oblysy ákimdiginiń dereginshe, óńirde 3,4 mıllıon gektar orman alqaby bar, onyń 89 paıyzyn sekseýil alyp jatyr. Al 2022-2025 jyldar aralyǵynda Araldyń qurǵaǵan bóligine 1,1 mln gektar sekseýil otyrǵyzý josparlanyp otyr. Oǵan qosa, 500 myń gektar aýmaq kartaǵa túsirilmek. Bıyl sor bolyp jatqan 100 myń gektar jerge tikushaqpen sekseýil tuqymy sebilmek. Jospar boıynsha bul jumys osy jeltoqsan aıynda bastalýy tıis. Óte baıaý ósetindikten, mamandar bul sekseýilder 2030, tipti 2040 jyldary ǵana ormanǵa aınalady dep topshylaýda.

Osy tusta atap óterligi, Araldyń ekologııalyq problemasyn sheshýge shet memleketter men halyqaralyq uıymdar da atsalysýda. Bıyl kóktemde Qazaqstannyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men Koreıa Respýblıkasynyń Orman sharýashylyǵy qyzmeti birigip, Aral teńiziniń kepken tabanynyń 5 myń gektar aýmaǵyna sekseýil otyrǵyzdy. Al sáýirde Eýropalyq Odaqtyń qarjylaı qoldaýymen Aral aýdanynda eki sekseýil jylyjaıy jáne týmanarıı ashyldy. Joba maqsaty – sekseýildi jabyq jerde ósirip, tamyr jaıdyrý. Al 2022 jyldyń kókteminen bastap osy jylyjaılarda kútip-baptalǵan 2000 sekseýil kósheti kenezesi kepken jerlerge otyrǵyzylady. Eki jylda bul kóshetter Aralqumnyń 10 gektardaı alqabyn jaýyp, 8 myń tonnaǵa jýyq qumǵa tosqaýyl bolmaq.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń málimetine qaraǵanda, aldaǵy ýaqytta Aral tabanynda sekseýil otyrǵyzýdyń arnaıy baǵdarlamasy qabyldanbaq. Ózbekstanmen tájirıbe almasyp, ǵalymdardyń birlesken ekspedıtsııasy uıymdastyrylady.

Osylaısha, ǵasyr problemasyna aınalǵan Araldaǵy ekologııalyq apatpen kúresý úshin kóp jumys istelýde. Biraq, bir áttegenaıy, teńizdiń qaıta qalpyna kelmeıtini. Mamandar osylaı deıdi. Óıtkeni, oǵan quıatyn Syrdarııa men Ámýdarııanyń sýy azaıyp ketken. Sondyqtan, Araldyń ábden keýip, sortańǵa aınalǵan túbin kógaldandyrýdan basqa jol joq. Ol úshin «Qyzyl kitapqa» engen sekseýildi kózdiń qarashyǵyndaı qorǵap, ony kóbeıtip, tıimdi paıdalaný - basty mindet.

«Aǵash bar jerde, ómir bar» dep jatady. Aral ekologııalyq apat aımaǵy emes, adamdardyń ómir súrýine, jan-janýarlardyń tirshiligine qolaıly ortaǵa aınalý úshin sekseýildiń qanshalyqty mańyzdy ekenin osy derekterden-aq ańǵarýǵa bolady. Osyndaıda aqyn Syrbaı Máýlenovtyń sekseýil jaıly: «Ekken ony túrkimen, Qoımaǵan soń qum qaptap. Joldy apat-búlikten, Sekseýilder tur saqtap» degen óleń joldary eske túsedi. Iá, ebin tapsa sekseýildi ormanǵa aınaldyrýǵa bolady. Shańdy daýylǵa tótep berip, qumǵa da tosqaýyl bola alatyn bul qaısar aǵash Aral problemasyn az da bolsa sheship jatsa, bir mindettiń oryndalǵany.


Joǵary qaraı