Aýa raıy
Astana -20 °S
Almaty -9 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

«Abaı joly» 23 jyl buryn parsy tiline aýdarylyp, keıin eskerýsiz qalǵan – Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

2020 jyldyń 25 qazan 2020 10:34

NUR-SULTAN. QazAqparat- «QazAqparat» HAA ádettegideı, shetelde qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

«Ulttar ádebıeti» qazaqsha jýrnalynyń semınar-keńesi Beıjińde óttiQytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)





«Ulttar ádebıeti» jýrnaly uıymdastyrǵan 2020 jylǵy jazýshy, aýdarmashylardyń semınar-keńesi osy aptada Beıjińde ótti, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy».

Bul semınar-keńes tilshi ǵalymdardyń, termınolog mamandardyń qatysýymen qazaq tiliniń ataý-termınderin saraptaý jıynalysymen bastalǵan bolatyn.

«Ulttar ádebıeti» jýrnaly memlekettik dárejedegi statýsqa ıe ádebı basylym. Atalǵan jýrnaldyń az sandy ult jazýshylary men aýdarmashylaryn tárbıeleý men ádebıetin damytý, ulttar yntymaǵyn saqtaý sekildi mańyzdy mindetteri bar. CNR-dyń málimetinshe, basylym jaqyn jyldardan beri jyl saıyn osyndaı semınar-keńes ótkizip keledi. Qazaq tilindegi «Ulttar ádebıetiniń» jaryq kórgenine bıyl 8 jyl tolǵan.

Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy»-nyń dereginshe, semınar-keńeste arnaýly taqyryptaǵy lektsııalar oqylǵan. Sonymen qatar Shyńjańnan, Beıjińnen kelgen uıǵur, qazaq qalamgerleri «Ulttar ádebıeti» jýrnalyna degen kózqarasyn, basylymnyń qazirgi kórkemdik deńgeıi týraly óz oılaryn bólisken.

«Semınarǵa qatysýshy qazaq qalamgerleri Ortalyq halyq radıo stantsııasynyń dıktory, aqyn, aýdarmashy Balapan Rabatovtyń «Kórkem ádebıettiń kók jıegi», Saǵdolla Safıollaulynyń «Postmodernızmniń qazirgi qazaq ádebıetine yqpaly» qatarly aýdarmanyń túıtkildi tustary men ádebıettiń túrli aǵymdary salasyndaǵy qundy lektsııalaryn tyńdady. Jınalys sońynda qalamgerler jalpy qazaq ádebıetiniń damýy men bolashaǵy týraly óz kózqarastaryn aıtty», dep túıindeıdi qytaılyq BAQ.

«Abaı joly» 23 jyl buryn parsy tiline aýdarylyp, keıin eskerýsiz qalǵan - «Fars» aqparat agenttigi











«Abaı joly» roman-epopeıasy 1997 jyly M. Áýezovtiń 100 jyldyq mereıtoıyna oraı Irannyń Mádenıet jáne ıslamdyq baǵdar mınıstrliginiń qoldaýymen aýdarylǵan, dep habarlaıdy Rarstoday.

Atalǵan BAQ-tyń aqparatyna súıensek, Iranda Seıit Muhammed Hatamı el basqarǵan kezde (1997-2005jj) «Órkenıetter dıalogy» (Dialogue Among Civilizations) atty saıası-dıplomatııalyq doktrına qabyldanyp, halyqaralyq qatynasta qoldanyla bastady. Iran men Qazaqstannyń qarym-qatynasy barlyq salalarda qarqyndy damý ústinde edi. Irannyń Mádenıet jáne ıslamdyq baǵdar mınıstrligi osy doktrınany negizge ala otyryp, Qazaqstanmen ádebıet salasyndaǵy áriptestigin damytý maqsatynda osy vedomstvo qyzmetkeri Nazly Asqarzade hanymǵa Muhtar Áýezovtyń «Abaı joly» romanyn orys tilinen parsy tiline aýdarýǵa tapsyrma bergen.

«Aýdarmashy Nazly Asqarzade – Irannyń Gılıan oblysyndaǵy Astara qalasy áıelderi arasynan shyqqan alǵashqy jazýshy ári aýdarmashy. Ol 1942 jyly Astara qalasynda dúnıege kelgen. Balalyq shaǵy Keńes odaǵynda ótken. Ázirbaıjanda ýnıversıtetti «ádebıet jáne aýdarma isi» mamandandyǵy boıynsha bitirgen. Ol elge qaıtyp oralǵannan keıin aldymen Isfahannyń «Zýbahan» temir balqytý kompanııasynda orys tilinen sabaq bergen. Keıin Irannyń Mádenıet jáne ıslamdyq baǵdar mınıstrliginiń Baspasóz jáne sheteldik aqparat quraldary departamentindegi orys bóliminiń jaýapty basshysy ári aýdarmashy bolyp qyzmet atqaryp, sol jerden zeınetke shyqqan. Búginde aýdarmamen aınalysyp kele jatqanyna 45 jyl boldy. Saıasat, qoǵam, din, ádebıet, óner men psıhologııa salalarynda 40-tan asa kitap aýdarǵan. Sonyń ishinde kórnekti qazaq jazýshysy Muhtar Áýezovtyń «Abaı joly» romany, pákistandyq jazýshysy Shoýkat Seddıqıdiń «Razııa begim» atty romany, ázirbaıjan jazýshysy Qalam Muhammedovtyń «Bardııa» atty kitaby men orys jazýshysy Fedor Dostoevskııdiń «Oıynshy» atty romany, Varlam Shalamovtyń «Kolyma áńgimeleri» atty 6 tomdyq kitaby, Olga Petrochýktyń «Van Gog naqyshtary» atty kitaby, Svetlana Aleksıevıchtyń «Chernobyl daýysy» atty kitaby jáne t.b. eńbekterdi parsy tiline aýdaryp, basyp shyǵardy», dep jazady «Fars» aqparat agenttigi.

Nazly hanymnyń aıtýynsha, tapsyrmamen aýdarylǵan Áýezovtiń «Abaı joly» romany ózine qatty unaǵan. 1600 bettik kitapty aýdarýǵa bir jyl ýaqyty ketken. Alaıda, ókinishtisi, 23 jyldan beri parys tiline aýdarylǵan «Abaı joly» qaıta basylyp shyqpaǵan. Nazly Asqarzade hanym basqa bir baspa atalǵan romannyń atyn «Qazaqtar» dep ózgertip, Irandaǵy dinı qaǵıdattarǵa sáıkes mátindi azdap qysqartyp, basyp shyqqanyn aıtady. Biraq, aýdarmashy hanym bul nusqany jaqtyrmaı, «romannyń ataýyn ózgertpeý kerek edi», degen pikirde ekenin jetkizdi.

«Parsy tilindegi «Abaı joly» romanynyń nusqasy óz kezinde bir ret basylǵannan keıin eskerilmeı qalǵan. Onyń bulaısha nazardan tys qalýyna ǵalamtordyń asa damı qoımaǵan ýaqyty bolǵandyǵy da sebep bolýy múmkin. Bıyl Abaıdyń 175 jyldyǵyn toılap jatqan Qazaqstan Abaıdy álemge, sonyń ishinde Iran halqyna tanystyrý maqsatynda Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» romanynyń parsy tilindegi nusqasyn qaıta bastyryp, tanystyrylymyn ótkizse, ıgi bolar edi», dep túıindeıdi ırandyq BAQ.

Qazaqstan úkimeti Irandy elektrondy vıza beretin elder tizimine qosty - parstoday.com





Tehranda Iran men Qazaqstannyń ortaq konsýldyq komıssııasynyń 9-shy otyrysy ótti, dep málimdeıdi «Fars» aqparat agenttigi.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, sársenbi kúni Iran SІM-niń konsýldyq qyzmet departamentiniń bas dırektory Mahmud Adıb pen Qazaqstan SІM-niń konsýldyq qyzmet departamentiniń bas dırektory Baýyrjan Aqataevtyń tóraǵalyǵymen ótken osy otyrysta taraptar iskerlik, týrıstik jáne dıplomattyq vızalar berýdi jeńildetý, eki el azamattaryna konsýldyq qoldaý kórsetý, uıymdastyrylǵan qylmystar men esirtki zattary kontrabandasymen kúresý, sot isteri jóninde áriptestik jasaýǵa qatysty kelisimdermen almasýǵa ýaǵdalasqan.

«Qazaqstan úkimeti resmı túrde Irandy elektrondy vıza beretin elder tizimine qosty. Koronavırýsqa qatysty shekteýler aıaqtalǵannan keıin Iran azamattary Qazaqstanǵa barý úshin elektrondy vıza nemese elge kireberis áýejaıda vıza ala alatyn bolady», - dep jazady parstoday.com.

Ózbekstanda avtokólikti 16 jastan bastap basqarý quqyǵy usynyldy - «ÓzA» aqparat agenttigi





Ózbekstanda 16 jasqa tolǵan azamattarǵa kólik quraldaryn basqarýǵa ruqsat berý týraly petıtsııa jarııalandy, dep habarlaıdy «ÓzA».

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, balalardyń osy jasynan bastap kólik júrgizýi qylmystyń azaıýyna da sebep bolady eken.

«Ózbekstanda 16 jastan bastap avtokólik júrgizýge ruqsat berý kerek. Shet memleketterdiń kópshiliginde kólik júrgizýge on alty jastan bastap ruqsat etiledi. Bul jaǵdaı mekteptiń joǵary synyp oqýshylaryn jumysqa ornalastyrýǵa múmkindik beredi. Eger biz oqýshylardy jumyspen qamtylýyn qamtamasyz etsek, olardyń arasyndaǵy qylmystyń azaıýyna da qol jetkizemiz. Osy jaǵdaılardy eskere Ózbekstanda 16 jastan bastap avtokólik basqarý quqyǵyn berýdi usynamyz», -dep jazady «ÓzA» aqparat agenttigi.

Ataýly petıtsııanyń aıaqtalýyna 85 kún bar. Biraq qazirgi kezde bul usynysqa qoldaý bildirgender qatary 1 myńnan asqan. Al, 723-i bul usynysqa qarsy shyqqan kórinedi.

Mıllıondaǵan jyldyq tarıhqa ıe mamont súıegi tabyldy - TRT





Denızlı qalasynan mıllıondaǵan jyldyq tarıhy bar súıek qaldyqtary tabyldy, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

TRT aqparat kóziniń keltirgen deregine súıensek, Túrkııanyń batysynda Denızlı qalasynda júrgizilgen jer qabaty zertteýlerinde shamamen 1,2 men 9 mıllıon jyl aralyǵynda ómir súrgeni anyqtalǵan janýardyń segiz túrine tıesili súıekter tabylǵan. Onyń ishinde mamonttar men múıiztumsyqtar da bar. Ǵalymdar súıekteri 2002 jyly Denızlıde tabylǵan Anadolynyń eń kóne adamymen birdeı kezeńge negizdelgen janýarlardyń ózara qarym-qatynastyq turǵydan mańyzdy ekenine nazar aýdardy.

«Denızlıde 2017 jyldan beri júrgizilgen zertteýler barysynda kóptegen janýardyń súıek qaldyǵy tabyldy. Sońǵy tabylǵandar arasyndaǵy mamontqa tıesili tabylǵan astyńǵy jaq súıegi muz dáýirinde mamonttardyń Denızlı óńirinde ómir súrgendigin dáleldeıdi. Mamont súıekterin zertteıtin sarapshylar Eýropada da mundaı jaqsy saqtalǵan astyńǵy jaq súıegi tabylmaǵandyǵyn, osy turǵydan mańyzdy jańalyq ashylǵanyn aıtýda», dep jazdy Túrııalyq BAQ.

Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy zeınetaqy týraly kelisim jóninde konferentsııa ótti - Kaznews





Qazaqstan-Mońǵolııa saýda-ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq jáne mádenıet salasyndaǵy yntymaqtastyq jónindegi úkimetaralyq komıssııanyń 7-májilisiniń hattamasyn oryndaý maqsatynda, bıylǵy 19 qazanda Qazaqstan men Mońǵolııa arasynda zeınetaqy týraly kelisimdi jasasý jónindegi sarapshylar tobynyń 5-májilisi ótti, dep habarlaıdy mońǵolııalyq Kaznews aqparattyq portaly.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, bul beınekonferentsııa QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri B.Nurymbetov pen Mońǵolııanyń Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstri A.Arıýnzaıaanyń ózara quttyqtaý sózderimen bastalǵan. B.Nurymbetov osy kelisimniń eki eldiń azamattaryn áleýmettik qorǵaýmen qamtamasyz etýde mańyzdy ról atqaratynyn atap ótken. A.Arıýnzaıaa óz kezeginde, Mońǵolııa azamattarynyń áleýmettik qaýipsizdigin qamtamasyz etý, áleýmettik saqtandyrý júıesin jańartý, qarttarǵa bazalyq zeınetaqy berý jáne kóp deńgeıli zeınetaqy júıesine kóshý saıasaty ázirlenip, Mońǵolııa Parlamentiniń 2020 jyly kúzgi sessııada talqylaýǵa usynylatynyn málimdegen.

«Taraptardyń sarapshylary atalǵan qujattyń árbir tarmaǵy boıynsha talqylaý júrgizdi, kóptegen baptardyń mátinin ózara kelisip rettedi. Kelesi onlaın túrindegi kezdesýdi ústimizdegi jyldyń jeltoqsannyń 1-shy jartysynda ótkizý jónindegi ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi», dep túıindeıdi mońǵlııalyq BAQ.


Joǵary qaraı