Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

5 tamyz. Týǵan kún ıeleri

2021 jyldyń 5 tamyz 2021 08:06

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin, ıaǵnı 5 tamyz kúni tulǵalardan kim dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER




99 jyl buryn (1922-2014) avıatsııa general-maıory, eki márte Sovet Odaǵynyń Batyry Talǵat Jaqypbekuly BIGELDINOV dúnıege keldi.

Aqmola oblysy Maıbalyq aýylynda týǵan. Saratov jáne Orynbor áskerı avıatsııalyq ýchılıesin bitirgen. Balalyq jáne jastyq shaqtaryn Bishkekte ótkizdi. 16 jasynda aeroklýbqa oqýǵa tústi. 1943 jyldyń qańtarynda Bıgeldınov Kalının maıdanyna keldi jáne alǵashqy shaıqastarda-aq erlik kórsetti. 1944 jyldyń 26 qazanynda oǵan Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Bul ýaqytqa deıin ol 200 áskerı ushýlar jasady. T. Bıgeldınov Berlın úshin shaıqasqa da qatysty. 1945 jyldyń 27 maýsymynda oǵan ekinshi márte Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Ol Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyn eki ret ıelengen 65 áskerı ushqyshtyń biri boldy. Bıgeldınov 1945 jyldyń 24 maýsymynda Jeńis sherýine qatysty.

1950 jyly Bıgeldınov áskerı-áýe akademııasyn aıaqtady jáne 1956 jylǵa deıin SSSR Qorǵanys Kúshteriniń qatarynda komandır orynbasary jáne avıatsııalyq polk shtabynyń basshysy qyzmetterinde jumys istedi. 1956 jyly avıatsııanyń general-maıory Bıgeldınov zapasqa ketti. 1957-1970 jyldar aralyǵynda – Azamattyq avıatsııanyń qazaq terrıtorıaldyq basqarmasynyń aǵa ınspektory jáne bastyqtyń orynbasary. 1968 jyly Bıgeldınov Máskeý ınjenerlik-qurylys ınstıtýtyn syrttaı bitirip, uzaq ýaqyt boıy QazSSR memlekettik qurylymy júıesinde basshylyq qyzmetterde jumys istedi.

T. Bıgeldnınov, sondaı-aq Lenın ordenimen, eki ret Qyzyl Tý ordenimen, ІІ jáne ІІІ dárejeli Otan soǵysy ordenderimen, Qyzyl Juldyz, Aleksandr Nevskıı, ІІІ dárejeli Dańq jáne ózge de otandyq jáne sheteldik ordendermen jáne medaldarmen marapattalǵan.




64 jyl buryn (1957) Qostanaı oblysy kásipodaqtar ortalyǵynyń tóraıymy Irına Petrovna ARONOVA dúnıege keldi.

Kalınıngrad oblysy (qazirgi RF) Svetlyı qalasynda týǵan. ál-Farabı atyndaǵy Shymkent pedagogıkalyq mádenıet ınstıtýtyn, A. Baıtursynov atyndaǵy Qostanaı memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.

1977-1984 jyldary Qostanaı oblysy Naýyrzym aýdandyq mádenıet úıiniń metodısi boldy. 1984-1985 jyldary - Qostanaı oblysy Naýyrzym aýdandyq mádenıet bóliminiń ınspektory. 1985-1987 jyldary – Qostanaı oblysy Naýyrzym aýdandyq jergilikti radıouıymdastyrýshysy. 1987-1992 jyldary – Qostanaı oblysy Naýyrzym aýdandyq atqarý komıteti mádenıet komıtetiniń tóraıymy. 1992 jyly – Qostanaı oblysy Naýyrzym aýdandyq mádenıet bóliminiń meńgerýshisi. 1992-1995 jyldary – Qostanaı oblysy Naýyrzym aýdany ákiminiń orynbasary. 1995-1998 jyldary – Qostanaı óńirlik kúnkórisi tómen azamattardy qoldaý qorynyń atqarýshy bastyǵy. 1998-2007 jyldary – «Otan» («Nur Otan» HDP) Qostanaı oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary. 2012-2016 jyldary – besinshi saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty.

2016-2021 jyldary – altynshy saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń hatshysy.

2021 jyldyń aqpanynan bastap qazirgi qyzmetinde.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl» (2001), «Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine 10 jyl» (2006), «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýlsizdigine 20 jyl» (2011) medaldarymen, QR Prezıdenti qurmet gramotasymen (2007) marapattalǵan.




62 jyl buryn (1959) – Qostanaı oblystyq sotynyń tóraǵasy Anatolıı Sergeevıch SMOLIN dúnıege keldi.

Aqmola oblysy Novocherkassk aýdanynyń Jaltyr aýylynda týǵan. Sverdlov zań ınstıtýtynyń zań fakýltetin bitirgen (1986), quqyqtanýshy.

Eńbek joly: 1977 jyldan – RKFSR Sverdlov oblysynyń Asbest qalasyndaǵy asbest baıytý fabrıkasynyń konveıer mashınısi. 1978 jyldan – Kókshetaý tas ýatý zaýytynda DSTs-2 aýysym sheberi. 1978-1981 jyldary – ÁTF qatarynda qyzmette. 1986 jyldan – Kókshetaý oblystyq sotynda synaq merziminen ótýshi. 1987 jyldan – Kókshetaý oblysy Krasnoarmeısk aýdandyq sotynyń sýdıasy, 1990 jyldan – sot tóraǵasy. 1996 jyldan – SQO Taıynsha aýdandyq sotynyń tóraǵasy. 1998 jyldan – Soltústik Qazaqstan oblystyq sotynyń qylmystyq ister jenindegi alqasynyń teraǵasy. 2002 jyldan – QR Joǵarǵy sotynyń sýdıasy. 2007 jyldan – QR Joǵarǵy sotynyń qadaǵalaý alqasynyń tóraǵasy. 2010 jyldyń aqpan aıynan beri – QR Joǵarǵy sotynyń sýdıasy. 2015-2018 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy sot keńesiniń tóraǵasy. 2018-2020 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy sotynyń sýdıasy.

2020 jyldyń jeltoqsanynan bastap qyzirgi qyzmetinde.

«Qazaqstan Konstıtýtsııasyna 10 jyl» (2005), «Astananyń 10 jyldyǵy» (2008) mereıtoı medaldarymen, QR Sýdıalar odaǵynyń «Úsh bı» qurmet belgisimen marapattalǵan (2009).




60 jyl buryn (1961) kınoakter, Qazaqstannyń halyq ártisi Janat Ánýarbekuly BAIJANBAEV dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. T. Júrgenov atyndaǵy Almaty memlekettik teatr-kórkemóner ınstıtýtynyń akterlik fakýltetin bitirgen (1982), teatr jáne kıno akteri.

1982 jyldan beri – «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń akteri (qazirgi – Sh. Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ). 2002-2004 jyldary – Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» UK kınostýdııasynda akterlik bólimniń bastyǵy. Qazaqstannyń eńbek sińirgen akteri, SSSR Kınematografısteri odaǵynyń múshesi (1987 jyldan).

Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri (2005).




50 jyl buryn (1971) Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Básekelestik saıasat jáne memlekettik satyp alý salasyndaǵy saıasat departamentiniń dırektory Álııa Maratqyzy JUMABAEVA dúnıege keldi.

Aqmola oblysynyń Kókshetaý qalasynda týǵan. 1996 jyly Semeı memlekettik ýnıversıtetin (Semeı et jáne sút ónerkásibiniń tehnologııalyq ınstıtýty) ekonomıka jáne agroónerkásiptik keshen salalaryndaǵy basqarý mamandyǵy boıynsha bitirgen. 2002 jyly Zańtaný akademııasyn - «Ádilet» quqyqtyq joǵary mektebin bitirgen soń quqyqtaný mamandyǵy berilgen. 2009 jyly M.V. Lomonosov atyndaǵy MMÝ «Master of Business Administration» MVA baǵdarlamasyn (strategııalyq menedjment jáne kásipkerlik mamandyǵy boıynsha) bitirgen.

Eńbek jolyn 1992 jyly býhgalter-kassır qyzmetinen bastaǵan, 1997 jyldan 1998 jylǵa deıin Kókshetaý qalalyq Bilim departamentiniń jetekshi ekonomısi bolyp qyzmet etken. 1998 jyldan 2001 jylǵa deıin Qazaqstan Respýblıkasynyń Kólik jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń departamentterinde jetekshi, bas maman, bólim bastyǵynyń mindetin atqarýshy laýazymdaryn atqarǵan. 2001 jyldan 2003 jylǵa deıin – Qazaqstan Respýblıkasynyń Tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý agenttigi departamenti bólimi bastyǵynyń mindetin atqarýshy, bólim bastyǵy, Basqarma bastyǵy, dırektorynyń orynbasary. 2003 jylǵy sáýir-tamyz – «Neftekonsaltıng» JAQ bas sarapshysy. 2003 jyldan 2005 jylǵa deıin – Qazaqstan Respýblıkasy Tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý agenttiginiń Básekelestikti qorǵaý jáne damýyn úılestirý departamentiniń dırektory, Temirjol kóligi jáne porttar salasyndaǵy retteý jáne baqylaý departamentiniń dırektory. 2006 jyldan 2008 jylǵa deıin konsaltıngtik kompanııalarynda basshylyq laýazymdarda jumys istedi. 2008 jyldan 2009 jylǵa deıin – Qazaqstan Respýblıkasy Statıstıka agenttiginiń Іshki aýdıt departamentiniń dırektory, Statıstıkalyq protsester jáne ınstrýmentarıı departamentiniń dırektory. 2010 jyldan 2011 jylǵa deıin – «KAZNEX INVEST» eksport jáne ınvestıtsııalar jónindegi ulttyq agenttigi» AQ ICS departamentiniń dırektory. 2011 jyldan 2014 jylǵa deıin – «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompanııasy» AQ Integratsııalyq saıasat departamentiniń dırektory. 2014 jyldan 2017 jylǵa deıin – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń Tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý komıteti, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń Tabıǵı monopolııalardy retteý, básekelestikti jáne tutynýshylar quqyqtaryn qorǵaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary. 2017 jylǵy 18 qazannan bastap – Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Básekelestik saıasaty jáne memlekettik satyp alý salasyndaǵy saıasat departamentiniń dırektory.

Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna 10 jyl», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna 20 jyl» merekelik medaldarymen, «Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqty qurýǵa qosqan úlesi úshin» medalimen, Qazaqstan Respýblıkasynyń «Eren eńbegi úshin» medalimen nagradtalǵan.




48 jyl buryn (1973) Nur-Sultan qalasy ákiminiń orynbasary Nurlan Qojahmetuly SOLTAMBEKOV dúnıege keldi.

Bilimi – joǵary, mamandyǵy – ınjener-qurylysshy.

Eńbek jolyn aǵash ustasy tsehynyń sheberinen bastady. Ár jyldar boıy birqatar basqarmalarda túrli pozıtsııalarda eńbek etti. 5 jyl boıy elordanyń kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasy basshysynyń orynbasary laýazymynda jumys istedi. Sońǵy jyldary Nur-Sultan qalasynyń kólik jáne jol-kólik ınfraqurylymyn damytý basqarmasyn, otyn-energetıka kesheni jáne kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasyn basqardy.

2020 jyldyń shildesinen bastap qazirgi qyzmetinde.




33 jyl buryn (1988) Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Saýda saıasaty departamenti dırektornyń orynbasary Nurgúl Talǵatqyzy AITBAEVA dúnıege keldi.

Aqmola oblysynda týǵan. 2020 jyly halyqaralyq quqyq mamandyǵy boıynsha L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin, 2019 jyly halyqaralyq ekonomıkalyq quqyq jáne saıasat mamandyǵy boıynsha (IELPO) Barselona ýnıversıtetin támamdaǵan.

Eńbek jolyn 2010 jyly Astana qalasynda «Saýda saıasatyn damytý ortalyǵy» AQ-da bastap, sarapshynyń assıstenttiginen Dúnıejúzilik saýda uıymy máseleleri boıynsha jobalardyń jetekshisine deıingi joldan ótti. 2019 jyly Dúnıejúzilik saýda uıymy jáne saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq jobalarynyń jetekshisi qyzmetine taǵaıyndaldy.

2021 jylǵy qańtardan bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Saýda saıasaty departamenti dırektorynyń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.​

2021 jyldyń qańtarynan bastap qazirgi qyzmetinde.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı