Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

29 shilde. QazAqparat kúntizbesi

2021 jyldyń 29 shilde 2021 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2021 jylǵy 29 shildege arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Halyqaralyq jolbarys kúni

Bul data 2010 jyly Sankt-Peterbýrgta osy jyrtqysh janýardyń popýlıatsııasyn saqtap qalý máseleleri boıynsha ótken «Jolbarys sammıti» atty halyqaralyq forýmda belgilendi. Bastamany óz jerlerinde jolbarystar mekendeıtin 13 memleket qoldady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1936 jyly Búkilodaqtyq ortalyq atqarý komıtetiniń Qaraǵandy oblysyn bólý týraly qaýlysy shyqty. Osy qujatqa sáıkes, Soltústik Qazaqstan oblysy bólinip shyqty jáne Qaraǵandy oblysynyń ortalyǵy Qaraǵandy qalasy bolyp belgilendi.

1936 jyly Qostanaı men Torǵaı gýbernııalarynyń negizinde Qostanaı oblysy quryldy. Ortalyǵy - Qostanaı qalasy.

1990 jyly Almatydaǵy Medeý muz aıdynynda alǵash ret «Azııa daýysy» mýzyka ónerindegi tanymal ánder men talantty oryndaýshylardyń birinshi halyqaralyq baıqaýy ótti. Bas júldeni Ózbekstannan kelgen «Kars» toby jeńip aldy. Keıinnen «Azııa daýysy» halyqaralyq festıvaldar uıymdastyrý federatsııasyna (FIDOF) múshelikke qabyldandy. «Azııa daýysy» halyqaralyq festıvaliniń jeńimpazdary: 1990 - «Kars» toby (Ózbekstan), 1991 - Jeneva Krýz (Fılıppın), 1992 - Shehnaz (Túrkııa), 1993 - Sara (Mońǵolııa), 1994 - Sýavı (Túrkııa), 1995 - Bart Bıslı (AQSh), 1996 - Baýyrjan Isaev (Qazaqstan), 1997 - «Eı-bı-3» toby (Indonezııa), 1998 - Lýka Sepe (Italııa), 1999 - Manana Djaparıdze (Ázerbaıjan), 2000 - Monıka Agel (Rýmynııa), 2001 - Ladın Roksas (Fılıppın), 2002 - Sıtı Nýrhalıza (Malaızııa), 2003 - Sıý ıAn (Qytaı), 2004 - Nıko (Rýmynııa). Atalǵan baıqaýǵa arnalǵan «Altyn dombyra» júldesin alǵashqy jyldary Maqpal Júnisova, Naǵıma Esqalıeva, 1997 jyly Roza Rymbaeva jeńip aldy.

2000 jyly Semeı polıgonynyń aýmaǵynda sońǵy ıadrolyq snarıad joıyldy. Uzaq jyldar boıy qasiret shekken Qazaqstan halqy halyqaralyq atom zardabynyń búkil aýyrtpalyǵyn kóterip keldi. 45 jyl boıy Semeı dalasynda 459 ıadrolyq jarylys, sonyń ishinde aýada 113 jarylys jasaldy. Radıoaktıvtik sáýleden zardap shekken jarty mıllıonnan astam qazaqstandyqtyń densaýlyǵy ıadrolyq qarýlanýdyń qurbandyǵyna shalyndy.

2005 jyly elordada jańa saıabaq ashyldy. Ol Qazaqstan sport kesheniniń mańynda ornalasqan. Jalpy aýmaǵy 11,32 ga quraıdy. Saıabaqta 2800 sharshy metrge gúl, 1800 aǵash kósheti otyrǵyzylǵan. 2 146 sharshy metrdi quraıtyn balalarǵa arnalǵan oıyn alańdary men múmkindigi shekteýli balalarǵa arnalǵan oıyn alańdary da bar.

2010 jyly Polshanyń Baltyq jaǵalaýyndaǵy Lenbe kýrorttyq qalashyǵynda Qazaqstanǵa arnalǵan kórme ótti. Bul polshalyq qala úshin kórmeniń erekshe eksponaty baı jabdyqtarǵa toly qazaqtyń naǵyz kıiz úıi boldy. Sondaı-aq «Astana - bolashaqtyń qalasy» jáne «Qazirgi Qazaqstan» fotokórmeleri uıymdastyryldy. Kórme aıasynda qazaqtyń mýzyka ónerin zertteýshi Aleksandr Zataevıchtiń «Qazaq halqynyń 1000 áni» kitabynyń tusaýkeseri taǵy bir aıtýly sát boldy.

2013 jyly Memlekettik komıssııanyń sheshimimen Astanada EKSPO-2017 halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesiniń - «Jel energııasy» jańa logotıpi bekitildi.

2017 jyly Qytaıdyń Haodıan polıgonynda ótken «Desant jasaǵy» baıqaýynyń alǵashqy kezeńinde Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń komandasy úzdik úshtikke endi.

2018 jyly Ulttyq ǵylym akademııasynyń qorynan Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanyna Máshhúr Júsip Kópeev jazǵan qujattar ákelindi. Murajaıǵa kelýshilerdiń nazaryna Máshhúr Júsip kóne arab jazýymen jazyp ketken 14 qujat usynyldy.

2019 jyly Qaraǵandy oblysynyń Shet aýdanynda arheologtar ejelgi qalanyń ornyn tapty. Aýqymdy ǵylymı zertteýler Aqkezeń qonysy ornalasqan aýmaqta júrgizildi.

Aqkezeń — Qazaqstan aýmaǵyndaǵy qola dáýiriniń eń iri qonystarynyń biri. Bul jerde 80 tastan qalanǵan ǵımarattar men turǵyn úı qaldyqtary túrindegi úıindiler tabylǵan. Qonystyń aýdany 10 gektardy quraıdy. Aqkezeńniń kólemi jáne onyń keıbir qurylystarynyń erekshelikteri osy arheologııa eskertkishiniń protoýrbanıstik sıpaty týraly gıpotezany usynýǵa múmkindik berdi. Aqkezeń qorymyn zertteý barysynda 306 sharshy metr aýmaqta qazba jumystary júrgizildi. Nátıjesinde kólemi 13*12 m aýqymdy qurylys zertteldi. Bul qurylystyń irgetasy salmaǵy jarty tonnaǵa deıin jetetin tas plıtalarmen jabylǵan. Mamandar bul ǵımarat qoǵamdyq oryn bolǵanyna senimdi. Ol jergilikti turǵyndardyń jınalatyn, dinı rásimder ótkizetin jeri bolǵan. Dál osyndaı qoǵamdyq qurylys nysandary qalalardy aýyldyq mekenderden erekshelegen.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı