Aýa raıy
Astana -14 °S
Almaty -2 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

25 qazan. Týǵan kún ıeleri

2020 jyldyń 25 qazan 2020 08:10

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, ıaǵnı 25 qazan kúni tanymal tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.


ESІMDER




96 jyl buryn (1923-1994) Qazaqstannyń halyq jazýshysy Tahaýı AHTANOV dúnıege keldi.

Aqtóbe oblysynyń Shalqar aýdanynda týǵan. 1953-1957 jyldary «Juldyz» jýrnalynyń redaktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy qyzmetterin atqarǵan. Alǵashqy óleńderi maıdandyq gazetterde jarııalandy. Óleńderi soǵystan keıin baspadan shyqqan «Jastar daýysy» atty ujymdyq jınaqqa engen. 1956 jyly «Qaharly kúnder» romany jaryq kórdi. Bul roman birneshe ret qaıta jarııalanyp, orys, nemis, t.b. halyqtar tiline aýdaryldy. Romanda ekinshi dúnıejúzilik soǵys maıdandarynda qarapaıym jaýyngerdiń kórsetken erligi shynshyldyqpen beınelenedi. Jazýshynyń «Mahambet muńy», «Dala syry» kitaptary, «Boran», «Shyraǵyń sónbesin» romandary, «Tańdamaly shyǵarmalary», 5 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórdi. «Boran» romany úshin 1966 jyly Qazaqstannyń Memlekettik syılyǵy berildi. Bul roman orys, ózbek, qyrǵyz, tájik, túrikmen, grýzın, ýkraın, belarýs tilderine aýdaryldy. Shyǵarma sol kezeńde qazaq ádebıetindegi oqshaý týyndy retinde baǵalandy. Qalamgerdiń «Sáýle», «Boran», «Kútpegen kezdesý», «Mahabbat muńy», «Áke men bala», «Ant», «Joǵalǵan dos», «Kúshik kúıeý» pesalary da qazaq teatrlary sahnalarynda birneshe ret qoıyldy. Kórkem aýdarma salasynda A.Pýshkınniń «Altyn átesh týraly ertegisin», A.Tolstoıdyń «Azapty saparda» trılogııasyn, S.Babaevskııdiń «Altyn juldyzdy jigit» romanyn, I.Týrgenevtiń, A.Gorkııdiń áńgimelerin qazaq tiline aýdardy. І, ІІ dárejeli «Otan soǵysy», «Eńbek Qyzyl Tý», «Halyqtar dostyǵy», «Qurmet Belgisi» jáne 2 márte «Qyzyl Juldyz» ordenimen marapattalǵan.




95 jyl buryn (1925-1944) Keńes Odaǵynyń Batyry, mergen Álııa Nurmuhambetqyzy MOLDAǴULOVA dúnıege keldi.

1925 jyly (keıbir derekterde 20 sáýir kúni, 25 qazan, 15 maýsym) Aqtóbe oblysy, Qobda aýdanynyń Bulaq aýylynda týǵan. Ata-anasy - Sarqulov Nurmuhammed jáne Moldaǵulova Marjan. Shyn esimi Іlııa, maıdandas dostary «Lııa» dep ataǵan. Bala kezinde anasynan aıyrylyp (1933 j.), keıinnen Almatyda aǵasynyń qolynda turǵan, al 1935 jyldan bastap Lenıngrad, Krasnogvardeıskıı aýdany, Gýrdın kóshesindegi №46 balalar úıinde tárbıelengen. Lenıngradtaǵy №9 orta mektepte oqydy. Oqýdaǵy ozattyǵy jáne úlgili tártibi úshin Álııa Qyrymdaǵy Búkilodaqtyq pıonerler lageri - Artekke jiberiledi. Artekte batyrlar taqtasyna Rýben Ibarrýrı, Tımýr Frýnze sııaqty batyrlarmen qatar Álııa Moldaǵulovanyń da sýreti ilingen. Soǵys bastalǵan soń balalar úıimen birge ıAroslavl oblysynyń Vıatskoe selosyna evakýatsııalanǵan. Vıatskoe orta mektebinen 7-synypty bitirisimen Rybınsk avıatsııalyq tehnıkýmyna túsedi, biraq kóp uzamaı (1942) JShQÁ-ǵa (Jumysshy-Sharýa Qyzyl Áskeri) maıdanǵa jiberý týraly ótinish jiberedi. 1943 jyly Snaıperler daıyndaý jónindegi áıelder mektebin aıaqtaıdy. 1943 jyldan bastap 54-arnaıy atqyshtar brıgadasy 4-batalonynyń snaıperi bolǵan (22-ásker, 2-Baltyq jaǵalaýy fronty). Jaý áskeriniń 30-dan asa sarbazy men ofıtseriniń kózin joıǵan. 1944 jyly 14 qańtarda Pskov oblysynyń soltústigindegi Novosokolnıkı aýdanynda qaza tapty. Álııa Nurmuhambetqyzy Moldaǵulovaǵa 1944 jyly 4 maýsymda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Lenın ordenimen marapattaldy. Novosokolnıkı aýdanynyń Monakova aýylynda jerlengen. Álııa esimimen kósheler, ondaǵan mektepter (Máskeýdegi № 891 orta mektebi, Shymkenttegi № 29 orta mektebi, Novosokolnıkı № 72 orta mektebi, Oraldaǵy № 38 orta mektebi), Áskerı-teńiz flotynyń kemeleri, Kaspıı júk tasıtyn teplohody atalǵan. Aqtóbe, Astana, Almaty, Máskeý, Sankt-Peterbýrg, Novosokolnıkı qalalarynda eskertkishter ornatylǵan. Aqtóbede oblystyq memorıaldy mýzeı jumys jasaıdy.




61 jyl buryn (1959) qazaqstandyq boksshy jáne qoǵam qaıratkeri, 1980 jylǵy Máskeý Olımpıadasynyń kúmis júldegeri, álem chempıonatynyń ekinshi oryn ıegeri (1982), Álem kýbogynyń ıegeri (1979, 1981), Eýropanyń eki dúrkin chempıony Serik Kerimbekuly QONAQBAEV dúnıege keldi.

Pavlodar qalasynda týǵan. Jambyl gıdromelıoratıvti-qurylys ınstıtýtyn, Halyqaralyq Q.A.ıAsaýı atyndaǵy qazaq-túrik ýnıversıtetin bitirgen. 1979-1981 jyldary - Eýropa chempıony. Álem kýbogynyń ıegeri, 1980 jylǵy Máskeýdegi Olımpıada oıyndarynyń kúmis júldegeri. 1982 jyly - álem chempıony, 1979-1980 jyldary jáne 1984 jyly - KSRO chempıony. 2 márte ıA.Polýs atyndaǵy «Altyn belbeý» júldesin jeńip alǵan, KSRO-AQSh qurama komandalary arasyndaǵy oıyndarda 6 ret jeńimpaz atanǵan. 1978 jyly Bolgarııada, 1979 jyly ıÝgoslavııada, 1982 jyly Fınlıandııada ótken Halyqaralyq týrnırlerdiń jeńimpazy, 1990 jyldan - kásipqoı boks federatsııasynyń prezıdenti, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan, Ózbekstan kásipqoı boks klýbtaryn biriktirip, Ortalyq Azııa boks qaýymdastyǵyn qurý ıdeıasyn kótergen. 1995 jyldyń naýryzynda Beıjiń qalasynda PAB - Pan-Azııalyq boks qaýymdastyǵy quryldy, onyń ishinde 9 eldiń qatarynda Qazaqstannyń kásipqoı boks qaýymdastyǵy da boldy. Qonaqbaev PAB chempıonatyn ótkizetin komıssııa tóraǵasy, atqarý komıtetiniń múshesi boldy. 1995 jyldan Shymkent qalasynda Qonaqbaev júldesine Halyqaralyq týrnır ótedi. Eńbek joly: Almaty oblystyq aýylsharýashylyǵy basqarmasynda aǵa ınspektor (1981); Almaty qalasyndaǵy mal sharýashylyǵy kesheniniń qurylysy jónindegi birlesken dırektsııanyń ınjeneri (1981-1983); Bokstan KSRO quramasynyń nusqaýshysy (1981-1984); Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń taǵylymger-zertteýshisi (1983-1984); Almaty úlken kanalynyń respýblıkalyq komsomol-jastardyń ekpindi qurylysynyń basshysy (1984); QLKJO ortalyq komıtetiniń nusqaýshysy (1984-1985); Almaty oblystyq komıtet komsomolynyń hatshysy, Almaty qalalyq komıtet komsomolynyń birinshi hatshysy (1986); bokstan Qazaqstan qurama komandasynyń memlekettik jattyqtyrýshysy, «Qazaqstan» sporttyq-kommertsııalyq klýbynyń prezıdenti (1986-1992); «Naızaǵaı» AQ prezıdenti (1993-1996); Qazaqstan Prezıdenti janyndaǵy ulttyq sport qorynyń prezıdenti (1994-1996); Jambyl oblysy ákimi apparatynyń basshysy (1996-1997); Almaty qalasy Bostandyq aýdany ákiminiń orynbasary (1997-1998); «Ónim» AQ bas menedjeri (1998-1999); Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń ІІ shaqyrylymyndaǵy Májilis depýtaty, halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi (1999-2004); Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń ІІІ shaqyrylymdaǵy depýtaty, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń ekologııa jne tabıǵatty paıdalaný máseleleri jónindegi komıetettiń hatshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń «Otbasy» turǵyn halqy jáne damý jónindegi depýtattar tobynyń múshesi (2004-2007); Qazaqstan Respýblıkasy parlamenti Májilisiniń IV shaqyrylymynyń depýtaty, ekologııa jáne tabıǵatty paıdalaný máseleleri komıtetiniń múshesi (2007-2012), Qazaqstan Respýblıkasy boks federatsııasynyń vıtse-prezıdenti. 2014 jyldyń qarasha aıynan bastap qazirgi qyzmetinde. «Qurmet» ordeni (2004); «Eńbektegi qaıratkerligi úshin» medali (1980) «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl» (2001), «Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine 10 jyl» (2006) t.b. marapattardyń ıesi.




37 jyl buryn (1983) Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Almas Aıdaruly AIDAROV dúnıege keldi.

Jambyl oblysynda dúnıege keldi. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetin, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasyn bitirgen. London ekonomıka ýnıversıtetinde tájirıbe ótken. Mamandyǵy boıynsha ekonomıst, memlekettik jáne jergilikti basqarý magıstri. Eńbek jolyn 2004 jyly «Aqtaý halyqaralyq teńiz saýda porty» RMK-da maman retinde bastaǵan. Ortalyq memlekettik organdarda jumys atqarý tájirıbesi bar. QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginde, QR Prezıdenti Ákimshiliginde qyzmet etken. 2012 jáne 2017 jyldar aralyǵynda «BHK Injınırıng» (Birikken hımııa kompanııasy) JShS basqarýshy dırektory, «KAZNEX INVEST» Saraptama jáne ınvestıtsııalar boıynsha ulttyq agenttik» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary bolǵan. Osy qyzmetke taǵaıyndalmas buryn QR Investıtsııa jáne damý mınıstrliginiń «Kazakh Invest» Ulttyq kompanııasy» AQ basqarýshy dırektory – Basqarma múshesi bolǵan. Qaraǵandy oblysy ákiminiń orynbasary (2017-2020).

Qazirgi qyzmetinde – 2020 jyldyń aqpan aıynan bastap.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı