Aýa raıy
Astana -2 °S
Almaty -5 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

23 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

2020 jyldyń 23 qyrkúıek 2020 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 23 qyrkúıekke arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1935 jyly Qazaq AKSR Halyq komıssarlarynyń keńesi Qazaq memlekettik kórkem galereıasyn uıymdastyrý týraly Qaýly qabyldady. 1965 jyly Qazaq KSR Mınıstrler keńesi galereıaǵa jeke ǵımarat bólý týraly sheshim qabyldady. 1976 jyly galereıanyń ataýy Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik óner murajaıy bolyp ózgertildi. 1984 jyly galereıaǵa Qazaq KSR Halyq sýretshisi Á.Qasteevtiń esimi berildi.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Kolýmbııa Respýblıkasynyń arasynda dıplomatııalyq qatynastar ornady.

Kolýmbııa Respýblıkasy – Ońtústik Amerıkannyń soltústik-batysyndaǵy memleket. Aýdany - 1,14 mln km2. Astanasy - g. Bogota.Memlekettik tili – ıspan. Aqsha birligi – kolýmbııalyq peso.

1993 jyly Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstan basshylary Ortalyq Azııada Ekonomıkalyq odaq qurý týraly kelisimge qol qoıdy.

1994 jyly Aqmola ýnıversıtetine Sáken Seıfýllın esimi berildi.

1998 jyly Almatyda tanymal kompozıtor Áset Beıseýovke eskertkish ornatyldy.

2003 jyly Astanada І Dúnıejúzilik jáne dástúrli dinder sezi bastaldy. Onyń jumysyna ıslam, hrıstıandyq, ıýdaızm, sıntoızm, ındýızm jáne býddızmniń meılinshe bedeldi ókilderi qatysty. Sezdiń qatysýshylary quramynyń kórnekiligi men joǵary deńgeıi konfessııaaralyq forým ótkizý jónindegi Qazaqstan bastamasynyń júzege asýynyń daýsyz tabysyna aınaldy. Dinder dıalogy І Sezdiń tujyrymdamalyq ıdeıasy jáne daý-damaıdy sheshý tásili retinde dinaralyq jáne ultaralyq qarym-qatynastardaǵy kúsh kórsetý men terror ádisterine qarsy qoıyldy.

Sezdiń ıdeıasyn K.Annan, Dj.Býsh, M.Tetcher, Tszıan Tszemın, N.Mandella, J.d'Esten jáne álemniń ózge de asa yqpaldy saıasatkerleri qoldady. Forým qorytyndysy boıynsha rýhanı kóshbasshylar bolashaqtaǵy úılesimdi álemniń negizderi retinde adamzat úshin beıbitshilik pen órleýdi qamtamasyz etý jáne barlyq qoǵamda turaqtylyqty saqtaý baǵytyndaǵy birlesken is-áreketteri týraly málimdegen deklaratsııa qabyldady. Aýqymdy sharanyń tabysy І Sezdiń dinaralyq forýmdy ár úsh jylda bir retten kem emes turaqty negizde ótkizip turý týraly sheshiminde bekitildi.

2005 jyly Aqtóbede Álııa Moldaǵulovanyń memorıaldyq kesheni ashyldy. Qoladan quıylǵan Álııanyń beınesi granıt tuǵyrǵa ornatylǵan. Eskertkishtiń eki jaǵyndaǵy granıt bederlerge saq dáýirinen bastap qazirgi kezeńge deıingi qazaq tarıhy beınelengen. Memorıal avtorlary - belgili músinshiler Baqytjan Ábishev pen Esken Sergebaev.

2009 jyly Shyǵys Qazaqstannyń Jarma aýdanyndaǵy Qalbataý aýylynda Er Jánibek batyrdyń memorıaldyq kesheni saltanatty túrde ashyldy. Keshen qolyndaǵy naızasymen beınelengen batyrdyń alty metrlik qola eskertkishinen turady. Onyń eki jaǵynda eki qasqyr tursa, al arqa jaǵynda bıiktigi 45 metrlik stella bar. Eskertkishten 30 metrdeı jerde Er Jánibektiń kesenesi ornatylǵan. Er Jánibek, Jánibek Berdáýletuly (1714-1792) - jońǵar shapqynshylyǵy kezinde erekshe kózge túsken batyr, sheshen. Ol úsh júzdiń handary Ábilmámbet jáne Abylaı (Ábilmansur) kezinde jońǵar shapqynshylaryna qarsy soǵystarda qazaq qolynyń sardarlary Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Ýaq Ótegen jáne Oraqbaı, Malaısary qatarly batyrlarmen tize qosa otyryp, «Quba Qalmaq» atalǵan jońǵar shapqynshylaryna qarsy soǵystarda kúresken qolbasy, áıgili sheshen, ádil bı ári sol kezdegi tutas Abaq Kereıdiń el ıesi bolǵan.

2010 jyly Jezqazǵan aýmaǵynda birqatar mektepterge Qazaqstannyń tanymal qaıratkerleriniń esimderi berildi. Jezqazǵan ákimdiginiń sheshimin XVI sessııa kezinde qalalyq máslıhat depýtattary maquldady. Jezqazǵannyń №1 orta mektebi endi Ahmet Baıtursynovtyń, № 4 mektep - Baýyrjan Momyshulynyń, № 9 mektep - Maǵjan Jumabaevtyń, № 10 mektep - Mirjaqyp Dýlatovtyń, № 13 - Dinmuhamed Qonaevtyń, № 21 - Mustafa Shoqaıdyń, al № 26 gımnazııa - Shoqan Ýálıhanovtyń esimin aldy. Keńgir aýylynyń № 2 orta mektebine Muhtar Áýezovtiń, al Talap aýylyndaǵy № 6 mektepke - Qaırat Rysqulbekovtiń esimi berildi.

2010 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasynyń aıasynda alǵash ret jergilikti mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń Memlekettik tizimi qurylyp, bekitildi.

2011 jyly QR Ulttyq banki 500 teńgelik «Esik kósemi» jáne 50 teńgelik «Óskemen» eskertkish monetalary aınalymǵa shyǵardy.

«Esik kósemi» monetasy 925 synamdy kúmisten jasalǵan, massasy 31,1 gramm, sıpattalǵan sheńberdiń dıametri - 38,61 mm, daıyndaý sapasy - «proof», taralymy - 5 myń dana. «Óskemen» eskertkish monetasy - «Qazaqstannyń qalalary» monetalar serııasyndaǵy ekinshi moneta.

2012 jyly Maınıngen qalasynyń (Germanııa) memlekettik teatrynda «Abaı» operasynyń nemis tilindegi premerasy ótti.

2013 jyly belgili reseılik jazýshy Gennadıı Vasılev «Han Bókeı» tarıhı romanyn jazyp shyqty.

Kitapta qazaq hany Bókeıdiń taǵdyryndaǵy Astrahan gýbernııasynyń róli, 1801 jyly kóktemde ımperator Pavel I sońǵy jarlyǵy boıynsha Edil men Jaıyq ózenderiniń arasyna Kishi júz qazaqtarynyń qonys aýdarýy týraly baıandalady.

2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankiniń «Almanyń otany» jáne «Halyqaralyq ǵarysh stansasy» monetalary halyqaralyq segizinshi «Moneta shoqjuldyzdary-2014» (COINS-2014) moneta baıqaýynyń jeńimpazdary atandy.

2016 jyly Almatydaǵy Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń «Kıno terrıtorııasy» klýbynda úzdik balalar róli úshin «KınoMalyshok-2016» syılyǵy jas akter Amangeldi Qusaıynovqa («Úzilmegen úmit» fılmi) berildi.

Fılmdegi basty rólderdi Almaty jáne Almaty oblysy balalar úıiniń tárbıelenýshileri, sonymen qatar Ońtústik Koreıanyń balalary somdady. Kartınanyń negizgi túsirý jumystary Shyǵys Qazaqstan oblysynda ótken. Fılmniń mýzykasyn elimizdiń tanymal kompozıtory Qýat Shildebaev jazǵan. Al, fılmge mýzyka jazý barysynda Batyrhan Shúkenovtiń saksofonmen oryndaǵan ımprovızatsııasy negiz bolǵan.

2019 jyly Uly Dalanyń birneshe myńjyldyq tarıhynan syr shertetin «Uly Dala Tarıhy» kitaby Pragadaǵy «Card Couture Award-2019» festıvalinde eń joǵary nagradaǵa ıe boldy. Bul — jyl saıyn jeti atalym boıynsha beriletin Eýropadaǵy eń bedeldi, úzdik marapattardyń biri.

2019 jyly Nıý-Iork qalasynda «C5+1» formatynda mınıstrlik kezdesý bolyp ótti. Jıynǵa Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi qatysty.

M.Tileýberdi platforma Ortalyq Azııa men AQSh arasyndaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtýge, tranzıttik jáne kóliktik áleýetti damytýda tehnologııalar men saraptamalyq kómek tartýǵa, qorshaǵan ortany saqtaýǵa jáne aımaqtyq qaýipsizdikti nyǵaıtýǵa arnalǵan tıimdi alań bolyp qala beretinin atap ótti


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı