Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

21 qazan. QazAqparat kúntizbesi

2021 jyldyń 21 qazan 2021 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2021 jylǵy 21 qazanǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1868 jyly Aqmola oblysy quryldy. Onyń quramyna Kókshetaý, Atbasar jáne Aqmola ýezderi, sondaı-aq Omby jáne Petropavl qalalarynda turǵan Sibir kazaktary áskerleriniń І, V jáne VI polky okrýgteriniń ýchaskeleri kirdi.

1930 jyly elimizdegi eki eski joǵary oqý orny – Almaty zooveterınarlyq jáne Qazaq aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtynyń bazasynda Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıteti quryldy. Joǵary oqý orny qyzmet atqarǵan jyldary 100 myńnan astam maman daıyndalyp, olar elimizdiń agrarlyq ónidirisi men ǵylym jáne bilim salasynyń damýyna óz úlesterin qosty.

1996 jyly Tashkentte túrki tildes memleketter basshylarynyń kezdesýi ótti. Kezdesýge Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qatysty. Kezdesý qorytyndysyna sáıkes, arnaıy deklaratsııa qabyldandy. Memleket basshylary Túrki memleketteri lıderleriniń kezdesýi boıynsha Hatshylyq qurýǵa sheshim qabyldady.

1997 jyly memlekettik tártipti nyǵaıtý, memlekettik qyzmetshilerdiń jaýapkershiligin arttyrý, olardyń bılik pen qyzmettik jaǵdaıyn teris paıdalanýyna jol bermeý, memlekettik qyzmetshilerdiń qyzmettik ádep qaǵıdalaryn saqtaýyn qamtamasyz etý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵary tártiptik keńesi quryldy. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy konsýltatıvtik-keńesshi organnyń negizgi mindeti – tártiptik teris qylyqtarǵa, onyń ishinde bılikti jáne qyzmettik jaǵdaıdy teris paıdalanýǵa, qyzmettik ádep qaǵıdalaryn buzýǵa jol bergen memlekettik organdardyń basshylyq laýazymdaǵy adamdaryn tártiptik jaýapkershilikke tartýdy memleket basshysynyń qaraýyna usynys engizý.

2004 jyly Pavlodar oblysy ákimdiginde «QazAqparat» UK» AQ tyńaıǵan jerlerdi ıgerýdiń 50 jyldyǵyna arnap basyp shyǵarǵan «Tyń jer: keshe, búgin, erteń» atty kitaptyń tusaýkeser rásimi boldy. Basylymǵa alǵash ret qazaqstandyq tyń ıgerýshilerdiń derekti aıǵaqtary, fototúsirilimder men materıaldar engen.

2005 jyly tuńǵysh ret Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qazaqstan Respýblıkasynda akkredıttelgen sheteldik dıplomatııalyq korpýspen «Aqorda» jańa rezıdentsııasynda kezdesti. Memleket basshysy dıplomattarǵa Qazaqstannyń ózderi ókildik etetin eldermen jáne uıymdarmen yntymaqtastyǵyn nyǵaıtý jónindegi jumysy úshin jáne bizdiń halqymyz ben elimizge degen ıgi sezimderi úshin alǵys aıtty.

2009 jyly Astanada Qazaqstannyń tuńǵysh jel atlasynyń tanystyrylymy ótti. Atalǵan jel atlasy - Qazaqstan aýmaǵyndaǵy kez kelgen núktedegi jeldiń jyldyq ortasha jyldamdyǵy jaıynda habardar etetin ınteraktıvti karta. Atlasty jasaýshylardyń aıtýynsha, Qazaqstan jeriniń 50 myń sharshy shaqyrymy jel energetıkasyn damytýǵa qolaıly. Al osy áleýet paıdaǵa jaratylatyn bolsa, jylyna 900 myń GVt/saǵ. elektr energııasy alynady dep boljanýda.

2011 jyly Qaraǵandyda qazaqtyń belgili ǵalymy, qoǵam jáne memleket qaıratkeri Qanysh Sátbaevqa eskertkish ashyldy.

2011 jyly Almatyda Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesiniń І Sammıti ashyldy. Oǵan Qazaqstan, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstannyń basshylary qatysty. Sammıt qorytyndysynda Almaty deklaratsııasyna qol qoıyldy.

2013 jyly Astana Opera memlekettik opera jáne balet teatry ıtalııalyq kompozıtor Djýzeppe Verdıdiń «Attıla» operasynyń álemdik premerasy kúni elordada teatrdyń ádebı-mýzykalyq bóligi týraly fotoıllıýstratsııalary bar tańǵajaıyp kitapty tanystyrdy. Basylym 2 myń dana taralymmen shyqty. Ol sheteldik qonaqtarǵa, álemdik teatr jetekshilerine, opera óneriniń ataqty adamdaryna, sondaı-aq teatr synshylaryna syıǵa tartyldy.

2015 jyly Shymkent qalasynda «Qazyna» etnotarıhı kesheni saltanatty túrde ashyldy. Keshen 75 gektar jerdi alyp jatyr. Etnosaıabaqtaǵy jaıaý júrginshiler alleıasynyń boıyna óńirdegi 27 tarıhı-sáýlettik eskertkishterdiń maketteri qoıylǵan. Keshenniń quramynda «Báıdibek» eskertkishi, «Naýryz» alańy, oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy, «Salt-dástúr jáne ádep-ǵuryp» ortalyǵy, «Jaılaýkól» demalys orny biriktirilip, biryńǵaı sáýlettik ansambldi quraıdy. Saıabaqtyń ortasyna dıametri 21 metrlik túrli-tústi sýburqaq salynyp, ony aınala rotondalar ornalasqan. «Jaılaýkóldiń» aınalasyndaǵy demalys aımaǵynyń kólemi 15 gektardy alyp jatyr. Kól jaǵalaýyna 4 rotonda, qaıyq stansasy, avtokólik turaǵy salynyp, kıiz úılerden turatyn qazaqy aýyl oryn alǵan. Osylaısha bul jer qala turǵyndary men qonaqtary úshin taǵy bir zamanaýı demalys ornyna aınaldy.

2017 jyly Soltústik Qazaqstan oblysy Aıyrtaý aýdanyndaǵy Ýálıhanovtardyń atadan mıras bolyp qalǵan mekeni Qazaqstannyń kıeli jerleri qataryna engizildi. «Syrymbet» mekeni 19 ǵasyrǵa tıesili aǵash sáýletiniń eskertkishi. Ol Syrymbet aýylynan úsh shaqyrym qashyqtyqtaǵy kórkem tabıǵatty qaraǵaıly tóbeshikterdiń ortasynda ornalasqan. Ol tutas aýyldy dala jelinen qorǵap turady. Ýálıhanovtar úı-jaıy syrtynan qaraǵanda 19 ǵasyrdaǵy orys dvorıandarynyń mekenin eske salady. Solaı bolatyny zańdy da. Óıtkeni, úı-jaı ımperator birinshi Aleksandrdyń 1824 jyldyń 30 sáýirindegi buıryǵy boıynsha, Ýálı hannyń jesiri, Abylaı hannyń kelini jáne Shoqannyń ájesi Aıǵanymǵa arnalyp salynǵan. Syrymbette bul úıden basqa, meshit, mektep, dıirmen, qyzmetshilerge arnalǵan úı, monsha jáne basqa da sharýashylyq oryndary bar.

2017 jyly Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdanynyń Esik qalasynda Tumanbaı Moldaǵalıev pen Jambyl Jabaevqa eskertkish ornatyldy. Tumanbaı Moldaǵalıevtiń eskertkishi Mádenıet úıiniń aldyndaǵy alańǵa qoıyldy. Bıýst qoladan jasalǵan, tuǵyry – granıt. Jalpy bıiktigi – metr. Eskız jobasynyń avtory – Qurmanǵazy Qadyrov, músinshi – Altaı Beısenov. Jambyl Jabaevtyń eskertkishi aqynnyń aty berilgen jastar saıabaǵynda turǵyzyldy. Bıýst qoladan jasalǵan, tuǵyry – mármár. Jalpy bıiktigi – 5 metr.

2020 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen «Aqorda» rezıdentsııasynda Reformalar jónindegi joǵary keńestiń birinshi otyrysy ótti. Memleket basshysy sóılegen sózinde el azamattarynyń tyń tásilder men tıimdi sheshimder kútetinin, mundaı sátte Reformalar jónindegi joǵary keńestiń mańyzdy ról atqaratynyn atap ótti. Prezıdenttiń aıtýynsha, Keńes ulttyq ekonomıkanyń básekege qabilettiligin nyǵaıtýǵa jáne turǵyndardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baılanysty asa kúrdeli máseleler boıynsha sheshimder qabyldaıtyn bolady.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı