Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

2022 jyly Qazaqstannyń bilim berý salasynda ne ózgeredi

2022 jyldyń 4 qańtar 2022 11:32

NUR-SULTAN. QazAqparat - 2021 jyly 13 qazanda memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq jobalar tizbesin bekitý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Onyń negizinde 10 naqty Ulttyq joba anyqtaldy. Sonyń biri - 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan «Bilimdi ult» sapaly bilim berý» ulttyq jobasy. Atalǵan jobanyń sheńberinde zııatkerlik áleýetti damytý, qazaq tiliniń damýyna jaǵdaı jasaý, jastar úshin jańa múmkindikterdi ashý sekildi máseleler qarastyrylǵan. Ulttyq jobanyń maqsat- mindetteri men 2022 jyly atqarylatyn jumystar týraly QazAqparat tilshisiniń materıalyn oqı alasyz.

«Bilimdi ult» sapaly bilim berý» ulttyq jobasy 5 tapsyrmadan, 15 kórsetkishten jáne 26 is-sharadan turady. Joba Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi ulttyq damý jospary jáne memleket basshysynyń 2021 jylǵy 1 qyrkúıektegi «Halyq birligiqalal jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýy sheńberinde qoıylǵan mindetterdi iske asyrýǵa baǵyttalǵan. Atap aıtqanda, balalardy mektepke deıingi tárbıe jáne bilimmen qamtý, qalalyq jáne aýyldyq mektepter arasyndaǵy oqytý sapasynyń alshaqtyǵyn qysqartý, oqýshy oryndarynyń tapshylyǵy problemalaryn sheshý úshin mektepter salý, qaýipsiz ári jaıly bilim berý ortasyn qurý jáne basqa da máseleler qarastyrylǵan. Jobanyń basty maqsaty- barlyq bilim berý deńgeılerinde bilim alýshylardyń bilim sapasyn arttyrý. Sondaı-aq, jedel sheshimderdi talap etetin jáne halyqtyń qajettiligin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan máseleler boıynsha memlekettik baǵdarlamamen sabaqtastyq saqtalǵan.

Birinshi mindet - mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń qoljetimdiligi men sapasyn qamtamasyz etý.

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Strategııalyq josparlaý jáne úılestirý departamentiniń basshysy Eldar Túlekovtiń aıtýynsha, JAO-men (jergilikti atqarý organdary) birlesip 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan mektepke deıingi uıymdardy iske qosý men ashýdyń qadamdyq josparyn ázirlegen. Onyń málimetinshe, 2021 jyly 33,5 myń orynǵa 442 mektepke deıingi uıym ashylǵan. 3 pen 6 jas aralyǵyndaǵy mektep jasyna deıingi balalardy qamtý 99,1%-ǵa, 2-den 6 jasqa deıingi balalardy qamtý 88,9%-ǵa jetken. Sondaı-aq, ol «Balaǵa aqsha» qaǵıdaty boıynsha vaýcherlik qarjylandyrý jolymen memlekettik tapsyrysty ornalastyrý arqyly mektepke deıingi uıymdar jelisin damytý jalǵasatynyn jetkizdi.

«Mehanızm Nur-Sultan qalasynda pılottyq rejımde iske asyrylýda. 2022 jyly 39 593 orynǵa 360 mektepke deıingi uıym ashý josparlanǵan. «Oıyn arqyly oqytý» qaǵıdaty negizinde memlekettik standart ózgertiletin bolady. Bala damýynyń jańartylǵan modelin engizý bastalady», - dedi departament basshysy.

Ekinshi mindet - Orta bilim berý sapasyn arttyrý: Qazaqstannyń óńirleri, qalalyq jáne aýyldyq mektepteri arasyndaǵy oqytý sapasyn alshaqtyqty qysqartý (PISA). Ulttyq joba aıasynda oqýshylardyń bilim sapasyndaǵy alshaqtyqty azaıtý boıynsha keshendi sharalar qabyldanatyn bolady. Ulttyq joba aıasynda 12 jyldyq oqytýǵa kóshý josparlanýda. Byltyrdan bastap qosymsha bilim berýge memlekettik tapsyrys ornalastyrý kózdelýde. Bul protsess konkýrstyq negizde jáne jeke uıymdarda ótedi.

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Strategııalyq josparlaý jáne úılestirý departamentiniń basshysy Eldar Túlekov 2022 jyly Qazaqstan alǵash ret EYDU PBTS (PISA-based Test for Schools) zertteýine qatysatynyn jetkizdi. Aǵymdaǵy jylǵy 8 qarasha men 10 jeltoqsan aralyǵynda jeke mektep deńgeıinde syrtqy baǵalaýdy júrgizýge baǵyttalǵan zertteýdiń aprobatsııalyq kezeńi ótken. Aprobatsııaǵa EYDU iriktemesimen iriktelgen respýblıkanyń 17 óńirinen 200 bilim berý uıymy qatysqan.

«Ár óńirden 8-den 24-ke deıin bilim berý uıymy iriktelip alyndy. 17 óńirde EYDU halyqaralyq talaptaryna sáıkes aprobatsııalyq zertteý ótti. Zertteý nátıjeleri 2022 jyldyń mamyr-maýsym aılarynda shyǵady», - dedi Eldar Túlekov.

Sondaı-aq, ol óńirlik bilim basqarmalary, mektep dırektorlary oqýshylardyń bilim deńgeıi, olardyń áleýmettik-emotsıonaldyq daǵdylary, mektep klımaty, sondaı-aq árbir naqty mektepte oqýǵa áser etý faktorlary týraly egjeı-tegjeıli derekter alatynyn aıtyp ótti.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha áleýmettik osal otbasylardyń balalary úshin oqýshylardyń bilimindegi olqylyqtardy qalpyna keltirý maqsatynda normatıvtik-quqyqtyq aktilerge ózgerister engizilgennen keıin «Tsıfrlyq muǵalim» jobasy iske asyryla bastaıdy. Sonymen qatar, byltyrǵy jyly qosymsha bilim berýge memlekettik tapsyrys ornalastyrý bastaldy.

«Memlekettik tapsyrys konkýrstyq negizde, onyń ishinde jekemenshik uıymdarda ornalastyrylatyn bolady. Balalardy qosymsha bilimmen qamtý 2021 jyly 70,5%-dy qurady. 2022 jyly oqýshylardyń 75,5% qamtý josparlanýda», - dedi departament dırektory.

Úshinshi mindet – mektepterdi jaıly, qaýipsiz jáne zamanaýı bilim berý ortasymen qamtamasyz etý.

Oqýshy oryndarynyń tapshylyǵyn qysqartý úshin 2025 jylǵa qaraı 1000 mektep salý josparlanǵan. Nátıjesinde úsh aýysymdy mektepterdi joıý jáne apatty mektepter úlesin 0,1%-ǵa deıin qysqartý kútilýde. 2025 jylǵa qaraı shaǵyn qalalarda, aýdan ortalyqtarynda, aýyldarda 5000 mektep jańǵyrtylyp, balalardy oqytý úshin qaýipsiz jáne qolaıly jaǵdaılar jasalatyn bolady.

«Aǵymdaǵy jyly mektep qurylysy boıynsha jol kartasy ázirlendi, onyń sheńberinde 2021 jyly 200 mektep ashý josparlanýda. Memlekettik bıýdjet esebinen 25 940 orynǵa 74 mektep paıdalanýǵa berildi. 59 000 orynǵa 156 jekemenshik mektep ashyldy. Jyl sońyna deıin 1000 orynǵa 6 jekemenshik mektepti iske qosý josparlanyp otyr», - dedi Eldar Túlekov.

Sonymen qatar, shaǵyn qalalarda, aýdan ortalyqtarynda jáne aýyldarda 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan 5 000 mektepti jańǵyrtýdyń jol kartasy bekitilgen. Qazirgi ýaqytta 1015 mektepte jańǵyrtý jumystary júrgizilgen.

«2022 jyly 1003 mektep jańǵyrtylady. 2022 jyly mektepterdiń 70%-y pándik kabınettermen jabdyqtalatyn bolady, 2021 jylǵa kórsetkish – 65,9% oryndaldy. Búgingi kúni bilim berý uıymdary beınebaqylaý júıelerimen tolyqtaı qamtý josparlanǵan: ishki – 64% (jospar – 60%), syrtqy – 41% (jospar – 30%)», - dedi departament basshysy.

Sondaı-aq, ol aýyz sýdyń bazalyq kózderimen, bólek mınımaldy jabdyqtalǵan dárethanalarmen jáne qol jýýǵa arnalǵan bazalyq quraldarmen qamtamasyz etilgen mektepterdiń úlesi 85,5%-dy quraıtynyn jetkizdi. 2022 jyly bul kórsetkishti 89%-ǵa jetkizý josparlanǵan. Inklıýzıvti ortada balalardy psıhologııalyq-pedagogıkalyq súıemeldeýdi qamtamasyz etý úshin múmkindikteri shektelgen balalarǵa arnalǵan uıymdardyń jumys isteý normatıvin 50 myń balaǵa 1 PMPK (Psıhologııalyq-medıtsınalyq-pedagogıkalyq konsýltatsııa) esebinen jańartý boıynsha jumys júrgizilýde. Qazirgi ýaqytta 207 PMPK jáne 82 PPTK jumys isteıdi. 2025 jylǵa qaraı qosymsha 43 PMPK ashylady. 2022 jyldan bastap damý múmkindigi shekteýli balalardy arnaıy psıhologııalyq-pedagogıkalyq qoldaýǵa memlekettik tapsyrys ornalastyrylatyn bolady. Nátıjesinde múmkindigi shekteýli balalardyń 50%-y psıhologııalyq-pedagogıkalyq qoldaýmen jáne erte túzetýmen qamtamasyz etiledi.

Tórtinshi mindet – qoljetimdi jáne sapaly tehnıkalyq jáne kásiptik bilimmen qamtamasyz etý. 2025 jylǵa qaraı jastardy qajetti mamandyqtar boıynsha tegin tehnıkalyq jáne kásiptik bilimmen tolyq qamtý qamtamasyz etiledi. Qamtýdy ulǵaıtý nátıjesinde NEET sanatyndaǵy jastar úlesiniń tómendeýi kútilýde.

BǴM Strategııalyq josparlaý jáne úılestirý departamentiniń basshysynyń dereginshe, 2021 jyly memlekettik tapsyrys 2020-2021 oqý jylynyń 9-synyp bazasynda qabyldaýmen salystyrǵanda 20 205 adamǵa ulǵaıtylǵan. Kvota boıynsha memlekettik tapsyryspen oqýǵa 37,5 myń adam qabyldandy, bul jalpy qabyldaýdyń 39,3%-yn quraıdy.

«2022 jyly jastardy qajetti mamandyqtar boıynsha tegin tehnıkalyq jáne kásiptik bilimmen qamtý 70%-ǵa jetedi. Kolledjderdiń oqý-óndiristik sheberhanalaryn zamanaýı jabdyqtarmen jaraqtandyrý boıynsha jumys jalǵastyrylady», - dedi departament basshysy Eldar Túlekov.

Besinshi mindet – qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń básekege qabilettiligin arttyrý.

Joǵary oqý oryndarynyń halyqaralyq ımıdji men básekege qabilettiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan «Akademııalyq artyqshylyq ortalyqtary» jobasyn iske asyrý bastaldy. Joba sheńberinde 2025 jylǵa deıin 20 akademııalyq artyqshylyq ortalyǵy (15 óńirlik jáne 5 pedagogıkalyq joǵary oqý orny) qurylady. Múddeli memlekettik organdarmen, JAO-men, JOO-men birlesip jol kartasy bekitildi.

Sondaı-aq, jobany iske asyrý týraly ereje bekitildi. Joǵary oqý oryndarynyń básekege qabilettiligin arttyrý jáne ońtaılandyrý jónindegi keńes «Akademııalyq artyqshylyq ortalyqtaryn» qurýǵa arnalǵan joǵary oqý oryndarynyń tizbesin bekitti. Sonymen qatar, Nazarbaev ýnıversıtetiniń tájirıbesi boıynsha 2 ozyq óńirlik JOO qurylatyn bolady.

BǴM Strategııalyq josparlaý jáne úılestirý departamentiniń basshysynyń málimetinshe, 2021 jylǵy 19 shildedegi №349 buıryqqa sáıkes respýblıkalyq bıýdjet sheńberinde elimizdiń 29 joǵary oqý ornyna 200 sheteldik sarapshy tartylǵan.

«2022 jyly halyqaralyq bilim berý baǵdarlamalary men sheteldik áriptestermen akademııalyq almasýlardy iske asyratyn joǵary oqý oryndarynyń úlesi 35%-ǵa deıin ulǵaıady. Budan basqa, 200 sheteldik sarapshy oqytýshylyq qyzmetke tartylatyn bolady», - dedi departament basshysy

Aıta keteıik, ulttyq joba 4 baǵyttan turady. Ol mektepke deıingi tárbıe men oqytý, orta bilim, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim, sondaı-aq, joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berýdi qamtıdy. Jobanyń maqsaty- jas urpaqqa sapaly bilim berýdi kózdeıdi. Sonymen qatar, ulttyq jobany iske asyrý mektepterdiń ınfraqurylymyn jaqsartýǵa, mektepterdi jaıly, qaýipsiz jáne zamanaýı bilim berý ortasymen qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

Venera Jolamanqyzy


Joǵary qaraı