Aýa raıy
Astana -18 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

20 qańtar. QazAqparat kúntizbesi

2021 jyldyń 20 qańtar 2021 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2021 jylǵy 20 qańtarǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Ázerbaıjanda búkilhalyqtyq aza tutý kúni

1990 jyly 00 saǵat 20 mınýtta KSRO-nyń basqa óńirlerinen kelgen sovet áskeri Ázerbaıjan KSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń kelisiminsiz Baký qalasyna basa-kóktep kirip, KSRO jáne Ázerbaıjan KSR Konstıtýtsııalaryn, sondaı-aq respýblıkanyń egemendigi týraly Konstıtýtsııalyq zańdy óreskel buzdy.

Qarýly aktsııa saldarynan júzden astam beıbit turǵyn, negizinen ázerbaıjandar qaza tapty. Qaıǵyly oqıǵalardyń sebepteri men saldaryn tekserý jónindegi respýblıkalyq komıssııanyń derekterine sáıkes, 131 adam qaza taýyp, 744 adam jaralanǵan. Sol kún «Qaraly qańtar» degen atpen Ázerbaıjan tarıhynda qaldy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1919 jyly qazirgi Almatyda Jetisý jyrshy-aqyndarynyń sleti ótti. Oǵan halyq aqyny Jambyl Jabaev ta qatysty.

1932 jyly Qazaq Ólkelik Komıtetiniń ІІІ Plenýmynyń Qaýlysymen «Sovetskaıa step» gazeti «Kazahstanskaıa pravda» bolyp ózgerdi.

1984 jyly Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń Jarlyǵymen «Qazaq KSR-iniń halyq jazýshysy» qurmetti ataǵy bekitildi. Qurmetti ataqty alǵashqylardyń biri bolyp Ǵabıt Músirepov, Dmıtrıı .Snegın, Tursynhan Ábdirahmanova ıelendi. 1999 jyldan bastap «Qazaqstannyń halyq jazýshysy» ataǵyn berý toqtatyldy.

1994 jyly «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynan «Gals» telehabar taratýdyń alǵashqy ǵaryshtyq qondyrǵysy ushyryldy.

1994 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Qazaqstannyń mamandandyrylǵan kommertsııalyq jınaq banki Halyq banki bolyp qaıta quryldy.

1996 jyly Qazaqstannyń eki palataly Parlamenti – zańnamalyq qyzmetterdi atqaratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵary ókiletti organy óz jumysyn bastady.

2009 jyly «Qazposhta» AQ Ekinshi Ulttyq halyq sanaǵyna arnalǵan poshta konvertin aınalymǵa shyǵardy. «Kazpost» tańbaly konvertte Ekinshi ulttyq halyq sanaǵynyń belgisi men «Eltańba» standartty poshta markasy basylǵan. Kólemi 220 h 110 mm-lik konvert - 1 mıllıon dana.

2010 jyly Aqordada ıadrolyq qarýdy taratpaý jóninde QR Prezıdenti janynan qurylǵan Komıssııanyń alǵashqy otyrysy ótti.

Májilis barysynda ıadrolyq qarýdy taratpaý, Qazaqstannyń osy saladaǵy halyqaralyq seriktestikteri men Vashıngtonda ótetin sammıtke qatysatyn Qazaqstan delegatsııasynyń daıyndyǵy talqylandy.

2010 jyly Qorǵanys mınıstriniń orynbasary general-leıtenant Bolat Sembınovtyń basshylyǵymen qazaqstandyq delegatsııanyń Brıýsselge sapary barysynda «NATO+Qazaqstan» formatynda otyrys ótti, onda NATO-men Qazaqstan áriptestiginiń jeke is-qımyl josparynyń (ÁJІJ) ekinshi tsıkli maquldanyp, qabyldandy.

2016 jyly Almatyda Murat Mutyrǵanovtyń tsırk stýdııasy ashyldy. QR Tuńǵysh Prezıdent Qorynyń arqasynda az qamtylǵan otbasylardyń balalary tsırk stýdııasynda tegin bilim alady.

2018 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Frantsııa Respýblıkasy Abaı men Jıýl Vernniń qurmetine «Abaı-Vern» stıpendııa baǵdarlamasyn bekitti. Bul baǵdarlamany Frantsııa úkimeti «Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy» AQ-men birlesip qarjylandyrýda. Baǵdarlama jyl saıyn 100 stıpendııa taǵaıyndaıdy.

2018 jyly álemdegi iri kitaphanalardyń biri – Nıý-Iork kitaphanasynda Qazaq ádebıeti men mádenıeti ortalyǵynyń saltanatty ashylýy ótti.

2019 jyly Máskeýdegi Tretıakov galereıasynda «Qazaq handyǵy. Almas qylysh» fılminiń arnaıy kórsetilimi boldy.

Tarıhı jobanyń avtory - QR Prezıdenti N. Nazarbaev. Fılm QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ «Centaurus Rustem Abdrashev production» JShS-nyń qatysýymen túsirilgen. Fılm stsenarııin jazýshy Smaǵul Elýbaı Іlııas Esenberlınniń «Almas qylysh» romanynyń jelisi boıynsha daıyndaǵan.

«Almas qylyshty» túsirýge eki jyl ýaqyt ketken.

2019 jyly Qazaqstan alǵash ret Germanııada ótken aýqymdy halyqaralyq aýylsharýashylyq kórmesine qatysty. Oǵan álemniń 65 elinen 1700 kompanııa qatysty.

Elimiz otandyq 10 aýylsharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdiń ónimin tanystyrdy. Olar jaqsy daıyndyqpen baryp, Berlınde ónimniń túr-túrin kórsetti. Jent,qurt jáne halýadan bastap tanymal qazaqstandyq shokoladqa deıin. Táttiden bólek túıe súti men balyq ákelindi. Biraq kópshilik bıe sútinen jasalǵan shokoladqa tańdandy. Qant pen transmaı qosylmaǵan ónimdi sheteldikter biregeı dep tanyp, rahattana dámin tatty.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı