Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

18 mamyr. QazAqparat kúntizbesi

2022 jyldyń 18 mamyr 2022 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandarǵa 2022 jylǵy 18 mamyrǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Qazaqstandaǵy «Túrki jazýy» kúni

2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń sheshimimen 18 mamyr «Túrki jazýy kúni» dep jarııalanyp, Úkimet sheshimimen bekitildi. Bul datanyń tańdalý sebebi, dál osy kúni ejelgi túrki sózderi jazylǵan Kúlteginniń kók tasynyń kóshirmesi Mońǵolııa dalasynan Astanaǵa ákelingen bolatyn. Kóne túrki jazýy - rýna nemese syna jazýy dep atalady. Kóne túrki jazýynyń eskertkishteri Ortalyq Azııa aýmaǵynda kóp tabylǵan. Olardyń ishindegi eń belgilisi Soltústik Mońǵolııa jerindegi Orhon, Selenga, Toly ózenderiniń boıynan tabylǵan tastaǵy jazýlar. Rýna jazýlary túrikterdiń ataqty bıleýshileri Bilge qaǵan, Kúltegin, Tonykóktiń qurmetine arnalǵan. Ertedegi túrik jazýyn tuńǵysh ret HVІІІ ǵasyrdyń 20-jyldarynda І Petrge qyzmet etken nemis ǵalymy D.Messershmıdt pen oǵan erip júrgen shvedtiń tutqyn ofıtseri I.Stralenberg Enıseı ańǵarynda ashty. Olar Skandınavııanyń rýnalyq jazýymen uqsastyǵyna qarap, ony «rýnalyq» jazý dep atady. Ataý onsha dál bolmaǵanymen, qolaıly bolyp shyqty jáne ǵylymda osy ataý ornyǵyp qaldy. 1889 jyly N.M.ıAdrıntsev Soltústik Mońǵolııada, Orhon ózeniniń ańǵarynan rýna jazýlary bar orasan zor qulyptastardy tapty. Tabylǵan teksti oqýdyń kiltin alǵash tapqan dat ǵalymy V.Tomsen, al jazbalardy alǵash ret oqyǵan orys túrkology V.Radlov boldy.

Halyqaralyq mýzeıler kúni

1977 jyldan bastap jyl saıyn álemniń 150-den astam elinde atalyp ótedi. Osy kúni barlyq mýzeılerde ashyq esik kúni ótedi. Qazaqstanda 224 mýzeı bar.

Dúnıejúzilik SPID-ke qarsy vaktsınalaý kúni

1997 jyly 18 mamyrda AQSh prezıdenti Bıll Klınton Baltımordaǵy Morgan memlekettik ýnıversıtetiniń túlekteri aldynda sóz sóıledi. Ol óz sózinde ǵylym men tehnologııa dáýirinde jańa maqsattar qoıýǵa shaqyrdy. Osy maqsattardyń ishinde ol JITS (SPID)-ke qarsy ekpe jasaýdy atap, AITV-ǵa qarsy tıimdi ekpeniń JITS-ti joıa alatynyn málim etti. Alǵash ret Dúnıejúzilik JITS-ke qarsy ekpe kúni bir jyldan keıin, 1998 jyly atap ótildi.

Qyrym halyqtaryn deportatsııalaý qurbandaryn eske alý kúni

1944 jyldyń 18 mamyrynda KSRO bıligi organdarynyń zańsyz aıyptarymen Qyrymnan tatarlar, sondaı-aq nemister, armıandar, bolgarlar, grekterdi deportatsııalaý bastaldy. 200 myńnan astam qyrym tatary Ózbekstan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Sibirge jer aýdaryldy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Amerıka Qurama Shtattaryna alǵash ret resmı saparmen bardy. Sapar barysynda Elbasy AQSh Prezıdenti Djordj Býshpen, Memleket hatshysy Dj.Beıkermen, qorǵanys mınıstri R.Cheınımen, qarjy mınıstri N.Breıdımen, aýyl sharýashylyǵy mınıstri E.Mendıganmen, ortalyq barlaý basqarmasynyń dırektory R.Geıtspen, senatorlarmen, «Shevron» korporatsııasynyń tóraǵasy K.Derrmen kezdesýler ótkizdi.

1996 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Nursultan Nazarbaev aqyn, jazýshy Oljas Súleımenovke «Qazaqstannyń Halyq jazýshysy» kýáligin jáne tósbelgisin tabys etti.

2001 jyly Astana qalasyndaǵy L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde Kúltegin eskertkishiniń ǵylymı kóshirmesi ornatylyp, Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 10 jyldyǵyna arnalǵan «Baıyrǵy túrki mádenıeti: jazba eskertkishter» taqyryby boıynsha halyqaralyq ǵylymı-teorııalyq konferentsııa óz jumysyn bastady.

2007 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Konstıtýtsııaǵa el Prezıdentiniń ókilettigine qatysty túzetýler engizdi. Túzetýlerge sáıkes, Nursultan Nazarbaev Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasyna Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti bolyp saılaný quqyǵyna shekteý qoldanylmaıdy.

2011 jyly Shymkentte saltanatty túrde Memlekettik rámizder alańy ashyldy. Onda granıtten jasalǵan QR Eltańbasy, Táýelsizdik týraly deklaratsııa jáne el kartasy ornatylǵan.

2011 jyly Bolgarııanyń ekonomıkalyq, mádenı, týrıstik ortalyqtarynyń biri Plovdıv qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmetti konsýldyǵy saltanatty túrde ashyldy. Ol qazirgi Qazaqstanǵa qyzyǵýshylyq tanytatyn bolgarııalyqtar úshin aqparattyq ortalyqqa aınalyp, eki el arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń damyp kele jatqanyna aıǵaq boldy.

2012 jyly Ózbekstannyń Naýaı oblysy Nurata jerinde Áıteke bı kesenesi resmı ashyldy. Bul eki baýyrlas halyq – qazaq pen ózbektiń týystyq jáne dostyq qarym-qatynasynyń ashyq jáne jarqyn belgisi bolyp otyr. Keshende kelýshilerge arnalǵan qonaq úı, ǵıbadathana jáne murajaı bar.

2012 jyly QR Ulttyq banki dızaıny ózgertilgen 10 000 teńgelik banknotanyń aınalymǵa shyǵarylǵanyn habarlady.

2015 jyly M.H. Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıteti TMD-nyń 130 ýnıversıtetiniń basyn qosqan Eýrazııa qaýymdastyǵyna kirdi. Ony qabyldaý týraly sheshim Sankt-Peterbýrgte Ázerbaıjan, Armenııa, Belarýs, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Moldova, Reseı, Tájikstan, Ózbekstan jáne Ýkraına ýnıversıtetteriniń rektorlary men ókilderiniń qatysýymen ótken Eýrazııa qaýymdastyǵynyń HІІІ sezinde qabyldandy.

2015 jyly Elena Bezrýkova (Mýsıenko) London kitap jármeńkesine (London Book Fair-2015) qatysqan alǵashqy qazaqstandyq jazýshy boldy. Osy jármeńkege qatysýdyń negizgi aspektisi «London Book Fair-2015» aıasynda ótken E.Bezrýkova men V.Tıhomırovanyń «Proektıvtik grafıka, birinshi albom» kitabynyń tusaýkeseri boldy. Kitap 2014 jyly London qalasynda «Hertfordshire Press» brıtandyq baspa úıinen shyqqan.

2016 jyly Qazaq ádebıetine qosqan súbeli úlesi jáne beıbitshilik pen azamattyq kelisimdi nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan belsendi qoǵamdyq qyzmeti úshin aqyn, jazýshy, qoǵam qaıratkeri Oljas Súleımenovke «Qazaqstannyń Eńbek eri» altyn juldyzy tabys etildi.

2017 jyly belgili akter, rejısser Asanáli Áshimovke «Qazaqstannyń Eńbek eri» ataǵyn tabys etildi. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev óz atynan jáne memleket atynan A. Áshimovti quttyqtap, onyń teatr men kınodaǵy tabysty eńbegin atap kórsetti.

2020 jyly álemge tanymal qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergenniń koronavırýspen kúreske arnalǵan áni QQ Music qytaılyq mýzyka platformasynda altyn sertıfıkattaý ıelendi. «We Are One» («Biz birgemiz») kompozıtsııasynyń avtorlary – Gao Shang/Shang Yang (sózi) ı Dong Nan/Tang Yi (mýzykasy).

2020 jyly qazaqstandyq Jansaıa Ábdýmálik 7,5 upaımen shahmattan álemniń birinshi chempıony Vılgelm Steınıtsti eske alýǵa arnalǵan blıts-shahmattan FIDE Online Steinitz Memorial 2020 onlaın-jarysynyń úzdik úshtigine kirdi.

2021 jyly Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıev Oljas Súleımenovti Ázerbaıjan men Qazaqstan arasyndaǵy mádenı baılanystardy damytýǵa qosqan úlesi úshin «Şərəf» ordenimen marapattaý týraly jarlyqqa qol qoıdy.

2021 jyly Strasbýrg qalasynda (Frantsııa) Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas konsýldyǵynyń resmı ashylýy ótti. Frantsııanyń ǵana emes, búkil Eýropanyń memlekettik, ekonomıkalyq jáne mádenı qalyptasýynyń búkil tarıhyn beıneleıtin óńirdiń biregeıligin eskere otyryp, Bas konsýldyqtyń aldynda Qazaqstan azamattarynyń múddelerin qorǵaý, konsýldyq-quqyqtyq qyzmetter kórsetý, saýda-ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq yntymaqtastyqty ilgeriletý jónindegi mindetter tur.


Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı