Aýa raıy
Astana +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 421.58
EUR 496.83
RUB 5.53
CNY 62.20

14 naýryz – Kórisý kúni

2020 jyldyń 14 naýryz 2020 03:26

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin – ejelden kele jatqan tól merekemiz, halyqty bereke-birlikke, tatýlyqqa bastaıtyn Kórisý kúni bastaldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Kórisý (Mańǵystaý óńirinde Amal merekesi dep atalady) - Qazaqstannyń Batys óńiri jáne Reseımen shektesetin aımaqtarda saqtalǵan kóne dástúr. Meıramnyń shyǵý tórkini týraly ǵylymı tujyrymdalǵan naqty jaýap joq. Biraq ártúrli boljamdar men joramaldar bar.

Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Jańabek Jaqsyǵalıevtiń aıtýynsha, bul – óskeleń urpaqty izettilik pen meıirimdilikke, aýyzbirshilik pen kishipeıildilikke, tatýlyq pen baýyrmaldyqqa bastaıtyn erekshe úrdisterdiń biri. Qazaq halqy jyl basyn 22 naýryzda kún men túnniń teńelý kezinen bastaıdy. Biraq Qazaqstannyń batys aımaǵy jyl basyn basqa óńirlerde sııaqty 22 naýryzda emes, 14 naýryzda toılaıdy.

Arheolog-ǵalym Andreı Astafev Kórisý dástúrin ǵylymı turǵydan túsindirip berýge tyrysty. Ol Mańǵystaý ólkesiniń tarıhyn uzaq ýaqyt boıy zertteı otyryp, Amal merekesiniń tamyry mońǵol men tývalyq halyqtarda jatyr degen qorytyndyǵa keldi. Adaı rýynyń ańyzdary boıynsha adamdar Ústirt aımaǵy men Mańǵystaý túbegine shyǵystan kelgen. Bálkim, osy jerden ózderimen birge kúntizbelik júıesin alyp kelgen. Mońǵoldar kúntizbesine sáıkes bir aptada toǵyz kún bolǵan edi. Al kúntizbeniń ózi 22 jeltoqsannan bastalady. Kúntizbedegi tórt maýsym (kóktem-jaz-kúz-qys) toǵyz kúnnen turatyn kezeńderge bólingen. Qysqy kún toqyraýy kezeńinen Jańa jyl bastalyp, sodan beri kún uzaqtyǵy sozylady. Al 23 jeltoqsan-14 naýryz aralyǵyndaǵy ýaqyt - qysqy osyndaı toǵyz aptadan turatyn kezeń.

Etnograf Serik Erǵalı: «Shyn máninde halqymyz Naýryz aıynyń alǵashqy (eskishe - 1 naýryz qazirgi 14-ne sáıkes) kúninen bastap, Naýryz merekesin bir aı boıy meıramdaǵan. Qazaqtyń ǵulama ǵalymy - Máshhúr Júsip Kópeıuly óziniń jazbasynda 8 kúndik naýryzdama ótetinin jazady. Ol eskishe:1-8 naýryz, qazirgi kúntizbede 14-21 naýryz aralyǵy», - dep jazady.

Amal merekesin Naýryzdan bóle-jara qaraýǵa bolmaıdy, ol - Naýryzdyń alǵashqy jarshysy ispettes. Amaldyń negizgi sharty - úlkendi syılaý, kishige qamqorlyq, álsizdi demeý, jarlyny jarylqaý. Bul kúni jasy kishiler úlkenderge arnaıy sálem berip, qol alysyp, tós qaǵystyrady. Aqsaqaldar «Bir jasyń qutty bolsyn!» dep, jastarǵa batalaryn beredi. Burynǵy ókpe-renish keshirilip, arazdyq umytylady. Úı ıeleri kelgenderge dám usynyp, aq tilekterin jaýdyrady. Osylaısha, Kórisý - baýyrmaldyqtyń, kishipeıildiliktiń, qaıyrymdylyqtyń merekesi bolyp sanalady.

«Naýryzdan bir apta buryn bastalatyn Kórisý - shap berip qol alysyp, qushaqtasý ǵana emes. Qys boıy bir-biriniń óli-tirisin bile almaı saǵynǵan eldiń jasaıtyn joralǵysy. Ertedegi jurt bir-birin qushaqtap, keıde ólgenderin joqtap, keıde tiri qalǵanyna shúkirlik aıtady. «Qystan aman shyqtyń ba, mal-jan aman ba, sharýashylyǵyń jaqsy ma» degen sarynda óleńdetip kórisken», - deıdi tarıhshy, etnograf Jambyl Artyqbaev.

Amal nemese Kórisý salty bir kúnniń aıasymen shektelip qalmaı, jyl boıy jalǵasady. Aıta keteıik, merekeniń eshbir dinı sıpaty joq.


Joǵary qaraı