Aýa raıy
Nýr-Sýltan +7 °S
Almaty +14 °S
valıýta baǵamy
USD 449.85
EUR 485.43
RUB 5.71
CNY 70.69

1,3 mln qazaqstandyq zeınetaqy jınaǵyn alyp, baspana jaǵdaıyn jaqsartty

2022 jyldyń 6 sáýir 2022 22:45

NUR-SULTAN. QazAqparat - 2021 jyldyń qańtarynan 2022 jyldyń 1 sáýirine deıin BJZQ salymshylardyń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý úshin zeınetaqy jınaǵyn paıdalanýǵa 1 317 739 ótinishin oryndady. Ýákiletti operator-bankterde ashylǵan qazaqstandyqtardyń arnaıy shotyna BJZQ 3,1 trln teńge aýdardy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Birjolǵy zeınetaqy tólemderiniń ortasha somasy – 2,4 mln teńge.

Oryndalǵan ótinishterdiń eń kóbi - Almaty (17,7%) jáne Nur-Sultan qalalary (13,4%) men Mańǵystaý oblysynyń (11,6%) turǵyndary tarapynan joldanǵan. Enpf.kz saıtyndaǵy «Kórsetkishter» bóliminde salymshylardyń birjolǵy zeınetaqy tólemin qandaı maqsattarǵa paıdalanýdy josparlaıtyny týraly egjeı-tegjeıli aqparat jarııalanǵan. Mundaı aqparat óńirler bólinisinde de berilgen.

Qazirgi ýaqytta zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin paıdalanýǵa ótinishterdi qabyldaıtyn ýákiletti operatorlar - «Otbasy banki» turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ, «Qazaqstan Halyq banki» AQ, «Altyn Bank» AQ, «Bank TsentrKredıt» AQ jáne «Bank Frıdom Fınans Kazahstan» AQ.

Oryndalǵan ótinishterdiń edáýir (oryndalǵan ótinishterdiń jalpy sanynyń 95,30%) bóligi «Otbasy bank» turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ, odan ári «Qazaqstan Halyq banki» AQ (3,23%), «Bank TsentrKredıt» AQ (1,39%), «Altyn Bank» AQ (0,05%) jáne «Bank Frıdom Fınans Kazahstan» AQ (0,03%) arqyly berildi.

Ótinishterdiń basym bóligi turǵyn úı satyp alýǵa (túpkilikti esep aıyrysý), jeke turǵyn úı salýǵa (menshikte jer telimi bolǵan jaǵdaıda) baǵyttalǵan – shamamen 2 trln teńgege (jalpy somanyń 64,4%) 469 628 ótinish oryndaldy.

Turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesi boıynsha ıpotekalyq turǵyn úı qaryzyn alýǵa (qurylysty qospaǵanda), ony tolyq jáne ishinara óteýge jáne qaıta qarjylandyrýǵa, sondaı-aq, turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesi boıynsha jeke turǵyn úı salýǵa (jer telimin satyp alýdy qosqanda) jalpy somasy 402,2 mlrd teńgege (13%) 276 303 ótinish oryndaldy.

Turǵyn úı satyp alýǵa ıpotekalyq turǵyn úı qaryzyn alý úshin bastapqy jarnany engizýge (onyń ishinde ıslam bankiniń qarjylandyrýy aıasynda), ıpotekalyq turǵyn úı qaryzy boıynsha bereshekti tolyq jáne ishinara óteýge jáne ony qaıta qarjylandyrýǵa 378,6 mlrd teńgege (12%) 261 128 ótinish oryndaldy.

Turǵyn úı qurylys jınaq aqshasyna salymdy tolyqtyrýǵa ári qaraı jınaqtaý úshin 249,2 mlrd teńgege (8%) 274 506 ótinish oryndaldy.

Turǵyn úıdi satyp alý quqyǵymen uzaq merzimdi jalǵa alý sharttary boıynsha tolyq jáne ishinara tólem jasaý, jekeshelendirý, tólemdi bólip tóleý arqyly satyp alý jáne satý, sondaı-aq, jeke turǵyn úı qurylysy nemese jeke qosalqy sharýashylyq (birjola esep aıyrysý) nysanaly maqsaty bar azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha jer telimin menshikke satyp alýdy qamtıtyn ózge maqsattarǵa 75,2 mlrd teńge (nemese 2,4%) aýdaryldy.


Joǵary qaraı